Pierre Louis Moreau de Maupertuis (/ˌmoʊpərˈtwiː/; prantsuse keeles [mopɛʁtɥi]; 1698 – 27. juuli 1759) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja kirjamees. Tema teadustöö hõlmas matemaatikat, mehaanikat, optikat ning üldisemaid filosoofilisi ja loodusuurimuslikke küsimusi. Temast sai Friedrich Suure kutsel Académie des Sciences direktor ja Preisi Teaduste Akadeemia esimene president.

Elulugu lühidalt

Maupertuis tegutses 18. sajandi esimesel poolel ning sai tuntuks nii praktiliste kui teoreetiliste tööde tõttu. Ta juhtis tähelepanu mõõtmiste ja täpsete eksperimentide olulisusele ning ühendas oma matemaatilisi teadmisi loodusfilosoofiaga. Tema asjatundlikkus ja avalik tegutsemine tõid talle nii austajaid kui ka kriitikuid.

Lapimaa-ekspeditsioon ja Maa kuju

1736. aastal juhtis Maupertuis ekspeditsiooni Lapimaale, mille eesmärgiks oli mõõta meridiaani pikkus kõrgetel laiuskraadidel. Selle võrdlus ekvaatori lähedal tehtud mõõtmistega pidi selgitama, kas Maa on pöidetult lamedam (oblatne) või pikenemiselt sarnane (prolaatne). Ekspeditsiooni tulemused toetasid Newtoni teooriat, et Maa on poolustel kergelt lamedam, ning andsid olulise panuse geodeesiasse ja astronoomiasse.

Vähima mõju (least action) printsiip ja matemaatilised tööd

Maupertuisile omistatakse sageli vähimõju printsiibi (principle of least action) populariseerimine ja varajane vormistamine. Ta pakkus välja üldisema mõtte, et looduses valitseb mingi optimeeriv põhimõte — süsteemid järgivad teekondi, mis mingil mõistetaval määral "minimeerivad" või "stabiliseerivad" teatavat suurust (nn action). See idee andis tõuke hilisemale kalkulatsiooni variatsioonide arendamisele ning mõjutas mehaanika ja optika teooriaid, mida edasi töötasid ja täpsustasid hiljem näiteks Euler ja Lagrange. Maupertuis suutis oma printsiibi abil ühendada mõningaid nähtusi nii mehaanikas kui optikas, mis tekitas laiemat arutelu ja edendas matemaatilist meetodit.

Ideed pärilikkusest ja looduslikust valikust

Tema loodusteaduslik huvi ei piirdunud lõplikult mehaaniliste probleemidega: Maupertuis arutles ka eluslooduse muutumise ja mitmekesisuse teemadel. Ta puudutas ideid pärilikkuse kohta ja märkis, et organismide omadused võivad muutuda ning teatud muutused võivad eluslooduses püsida, kui neid toetavad elu ja keskkonna tingimused — sarnaseid mõtteid on nähtud kui varajasi ettekujutusi, mis meenutavad hilisemat loodusliku valiku ideed (eluvõitluse aspekt). Tema käsitlused ei olnud tänapäevase evolutsioonipsühholoogia ega Darwini teooria tasemel, kuid pakkusid mõtteainet ja suunasid arutelu bioloogiliste protsesside mehhanismide ümber.

Vaidlused ja teaduslik mõju

Maupertuis sattus oma seisukohtade ja avalike rollide tõttu mitmete vaidluste keskmesse — nii printsiibide autorluse, metoodika kui ka isiklike vastuolude tõttu. Tema tööde ja argumendiga tegeleti akadeemiliselt laialdaselt ning tema ideed aitasid formuleerida küsimusi, mida edasi arendasid järgmised põlvkonnad teadlasi.

Pärand

Maupertuis on tähtis eelkõige seetõttu, et ta andis märkimisväärse panuse teadusliku meetodi, täpsete mõõtmiste ja matemaatilise formulatsiooni lähenemisse loodusprobleemidele. Tema variatsiooniprintsiibid ja Lapimaa-ekspeditsiooni tulemused mõjutasid nii teoreetilist füüsikat kui ka geodeesia ja astronoomia arengut. Kuigi osa tema ideedest ja autorsuse küsimusi on ajalooliselt vaidlustatud, jääb tema roll 18. sajandi teaduse elavaks ja mõtlemapanevaks osaks.

  • Sünd: 1698
  • Lapimaa-ekspeditsioon: 1736 (meridiaanmõõtmised)
  • Vähimõju printsiibi avalik käsitlus: 1740. aastate keskpaik
  • Preisi Teaduste Akadeemia juhtimine: 1740ndad
  • Suri: 27. juuli 1759