Liikide tekkimine — Charles Darwin: evolutsiooni ja loodusliku valiku selgitus
Avasta Darwini "Liikide tekkimine" (1859) — evolutsiooni ja loodusliku valiku selgitus, ajalooline meistriteos, mis muutis bioloogia mõistmist.
"Liikide tekkimine" on Charles Darwini kuulus raamat. See andis tõendeid evolutsiooni kohta ja pakkus välja, mis põhjustas evolutsiooni.
Selle täielik pealkiri oli "Liikide tekkimine loodusliku valiku abil ehk soodsate rasside säilitamine võitluses elu eest".
See ilmus Londonis John Murray kirjastuses 1859. aasta novembris. See on tõlgitud paljudesse keeltesse ja on sellest ajast saadik olnud trükis. Alates 1872. aasta 6. väljaandest on pealkiri olnud "The Origin of Species". See on bioloogiateaduste tähtsaim üksikraamat, mille põhiideed on hästi toetatud kaasaegsete teadusuuringutega.
Raamatu põhisissejuhatus ja peamised ideed
Darwini peamine väide on lihtne, kuid ulatuslik: bioloogilistel liikidel esinev mitmekesisus koos võitlusega ellujäämise ja paljunemise pärast viib loodusliku valikuni. Need isendid, kelle pärilikud omadused annavad neile keskkonnas eelise, on tõenäolisemalt edukamad ja edastavad oma tunnuseid järgmistele põlvedele. Aja jooksul võib see protsess viia uute liikide kujunemiseni ehk divergeerumiseni.
- Varieeruvus: isendite vahelises varieeruvuses — nii looduses kui ka kasvatamisel — nägi Darwin uue valiku tegevuse alust.
- Võitlus ellujäämise eest: piiratud ressursid põhjustavad konkurentsi; mitte kõik järglased ei jää elama ja paljunevad.
- Looduslik valik: parem kohastuvus annab suurema tõenäosuse ellujäämiseks ja järglaste saamiseks.
- Järkjärguline muutumine ja pärilikkus: muutused kogunevad pikkade ajaühikute jooksul; tänapäevaste geeniteooriate valguses mõistetakse pärilikkust täpsustatumalt kui Darwin kunagi teadis.
Tõendid ja näited, mida Darwin kasutas
Raamat ei tuginenud üksnes loogilisele järeldusele — Darwin kogus suure hulga näiteid ja andmeid. Ta tõi esile:
- paralleele kunstlikust valikust (nt koduloomade ja -taimede valikuline aretus),
- biogeograafilisi mustreid (miks sarnased liigid elavad teatud piirkondades ja erinevad teistes),
- võrdlevat anatoomiat ja homoloogiaid (sarnased elundid eri liikidel),
- fossiilkirje fragmente, mis näitasid muutusi läbi aja, ja
- embrioloogia sarnasusi, mis viitasid ühisest päritolust tulenevatele seostele.
Ajalooline kontekst ja avaldamine
Darwin töötas oma teooria kallal aastaid ja kogus tõendeid ülemaailmsetelt vaatlustelt. Raamatu avaldamine 1859. aastal järgnes ka sellele, et Alfred Russel Wallace oli iseseisvalt jõudnud samalaadse järelduseni — see sundis ideed varem avalikustama. Esialgne vastuvõtt oli vastuoluline: teadusringkondades tekkisid viljeldud arutelud, samal ajal kui osa ühiskonnast ja religioosseid tõekspidamisi järgivad inimesed kriitilisi reaktsioone avaldasid.
Vastuvõtt, kriitika ja areng
Algusaastatel oli Darwini teooria vastuoluline, kuid samm-sammult kogus akadeemilist toetust. 20. sajandi keskpaigas sünteesiti Darwini mõtted Mendeli geneetika avastustega ja loodi nii‑öelda "modernne süntees", mis ühendas evolutsiooniteooria ja pärilikkuse mehhanismid. Hiljem on DNA mitmekesine uurimine, molekulaarbioloogia ja paleontoloogia andnud lisa- ja täpsustavaid tõendeid, kuid looduslik valik kui evolutsiooni juhtiv jõud on jäänud keskseks kontseptsiooniks.
Tänapäevane tähendus
Darwini "Liikide tekkimine" ei ole pelgalt ajalooline dokument — selle ideed mõjutavad endiselt bioloogia mõistmist. Evolutsioonimudelid ja loodusliku valiku mehhanismid on aluseks ökoloogiale, geneetikale, meditsiinile (nt ravimiresistentsus), konservatsioonibioloogiale ja paljudele teistele valdkondadele. Kuigi teadus on Darwini ajast edasi arenenud (näiteks DNA ja populatsioonigeneetika abil), jääb raamatu tähendus ja pärand tugevaks: liigid muutuvad ajas ja selle protsessi mõistmine on võtmetähtsusega elu mitmekesisuse selgitamisel.
Lisalugemiseks võib vaadata Darwini teisi töid (näiteks "The Descent of Man") ning kaasaegseid ülevaateid evolutsioonibioloogiast, mis kirjeldavad, kuidas geneetiline variatsioon ja looduslikud protsessid juhivad liikide kujunemist.
1. väljaande tiitelleht
Mida raamat tegi
Darwini raamat tegi kaks asja. Esiteks, see andis palju tõendeid selle kohta, et evolutsioon on toimunud. Teiseks pakkus ta välja teooria, mis selgitab, kuidas evolutsioon toimib. See teooria on looduslik valik. Evolutsioon loomuliku valiku teel on võti bioloogia ja elu mitmekesisuse mõistmiseks Maal.
Võrreldes nõrgad valdkonnad
Darwini ideed loodusliku valiku ja pärilikkuse vahelise seose kohta olid ebaselged, peamiselt seetõttu, et geneetilise pärilikkuse protsess oli tol ajal tundmatu. Selle probleemi lahendas 20. sajandi keskel kaasaegne evolutsiooniline süntees, mis näitas, et Gregor Mendeli geneetika ühildub evolutsiooniga väikeste sammudega. Darwin ei maininud peaaegu üldse inimkonna evolutsiooni, kuigi enamik vaidlusi käis selle teema ümber. Darwin avaldas lõpuks 1871. aastal teose "Inimese põlvnemine".
Raamatu mõju
Päritolu oli tõsine löök kõigile, kes tõlgendasid Piiblit sõna-sõnalt. Kuid isegi 1860. aastal oli palju kristlasi, kes arvasid, et osa Vanast Testamendist ei saa olla sõna-sõnalt tõene. Isegi varased kirikuisad ei olnud tõlgendanud Genesist sõna-sõnalt.p323 Tänapäeval on nii anglikaani kui ka katoliku kirik seisukohal, et evolutsioon ei ole nende uskumustega vastuolus.
The Origin tähistas suurt sammu teaduse ajaloos. Enne seda avaldasid usujuhid sageli oma arvamust teaduse kohta; pärast seda - kuigi see võttis aega - muutus teadus üha enam professionaalsete teadlaste pärusmaaks. Darwini sõber Thomas Henry Huxley pühendas palju aastaid Darwini toetamisele ja oli vastu igasugusele religiooni sekkumisele teaduses.
Evolutsioon on mõjutanud kõiki bioloogia aspekte. Enne Darwinit oli enamik bioloogiat loodusteadus, mida tegid pühendunud amatöörid. Pärast Darwinit tegid enamiku bioloogiat moodsate tehnikate abil koolitatud professionaalid. Raamat aitas sellele muutusele kaasa, pakkudes evolutsiooni kui selgitust selle kohta, kuidas elusolendid on saanud selliseks, nagu nad on.
Darwini argumendi olemus
Darwinil oli kaks eesmärki: näidata, et liigid ei ole eraldi loodud, ja näidata, et looduslik valik on olnud muutuste peamine mõjutaja.
Paljud lugejad olid evolutsiooni ideega juba tuttavad 1844. aastal anonüümselt avaldatud raamatust "Vestiges of the Natural History of Creation" (tegelikult Robert Chambersi koostatud). Oma sissejuhatuses naeruvääristab Darwin seda teost, kuna selles ei ole esitatud mehhanismi (viisi, kuidas see võiks toimuda).
Esimesed neli peatükki kirjeldavad tema seisukohta, et looduses toimuv valik, mis on tingitud võitlusest eksistentsi eest, on analoogne kodustamise käigus toimuva variatsioonide valikuga.
Darwin esitab toetavaid fakte, mis pärinevad paljudest teadusharudest. Idee oli näidata, et tema teooria suudab seletada hulgaliselt tähelepanekuid paljudest loodusajaloo valdkondadest, mis olid seletamatud, kui liigid oleksid olnud individuaalselt loodud.
Sisu
- Peatükid 1 2: Muutlikkus kodustamise ja looduse tingimustes. Käsitletakse liigisisest varieerumist.
- Peatükid 3 ja 4: Võitlus eksistentsi eest, looduslik valik ja divergents.
- 5. peatükk: Varieerumine ja pärilikkus.
- 6. peatükk: Raskused teooriaga.
- 7. peatükk: käsitleb instinktide pärandamist.
- 8. peatükk: Arutletakse liikide ja sortide vaheliste hübriidide elujõulisuse või viljatuse üle.
- Peatükid 9 ja 10: Geoloogilised andmed ja fossiilid.
- 11. ja 12. peatükk: loomade ja taimede geograafiline levik (biogeograafia).
- 13. peatükk: Klassifikatsioon, morfoloogia, embrüoloogia, algelised organid.
- Viimane peatükk: Kokkuvõte ja järeldused.
Hilisemad väljaanded
Darwini eluajal ilmus "Originist" kuus väljaannet. Teine, 1860. aasta, oli peaaegu sama, mis esimene. Kuues väljaanne kandis pealkirja: The origin of species.
Hilisemates väljaannetes tehti tekstis palju muudatusi. Darwin kasutas 1869. aasta viiendas väljaandes 4. peatüki pealkirjas esimest korda Herbert Spenceri väljendit "ellujäämine".
Kuuendas ja viimases väljaandes kasutab Darwin selles raamatus esimest korda sõna "evolutsioon". Lisatud on uus 7. peatükk:
- Mitmesugused vastuväited loomuliku valiku teooriale
"The Origin" tõlgiti Darwini eluajal taani, hollandi, prantsuse, saksa, ungari, itaalia, poola, serbia, hispaania ja rootsi keelde ning pärast seda veel 18 keelde. Mõnda keelde, näiteks prantsuse ja saksa keelde, tõlgiti rohkem kui üks kord.
Viitekirjad
On olemas mõned viitedokumendid, mis aitavad teadlastel teha uurimistööd päritolu kohta.
Peckham, Morse (toim.) 1959. The Origin of Species: variorum text. University of Pennsylvania, Philadelphia. Variorum sisaldab kõiki teksti variante; selles on kirjas kõik Darwini poolt esimese väljaande suhtes tehtud muudatused kuni 1890. aastani.
Horblit H.D. 1964. Sada teaduses kuulsat raamatut. Grolier Club. Sisaldab esimese väljaande täielikku bibliograafilist kirjeldust.
Barrett, Paul H., Weinshank D.J. ja Gottleber T.T. 1961, kordustrükk 1981. Konkordants Darwini raamatu "Origin of Species" esimesele väljaandele. Cornell, Ithaca & London. See võtab iga sisulise sõna raamatus tähestikulises järjekorras ning loetleb iga esinemise koos konteksti ja leheküljenumbriga. Sama idee nagu Piibli konkordantsid.
Stauffer R.C. (toim.) 1975. Charles Darwin's Natural Selection being the second part of his big species book written from 1856 to 1858. Käsikirjast toimetatud. Cambridge.
Freeman, Richard Broke 1965, 2. trükk 1977. Charles Darwini teosed: kommenteeritud bibliograafiline käsiraamat. Dawson, Folkestone. Sisaldab kõiki Darwini teoste väljaandeid ja kordustrükke, niivõrd kui seda on võimalik kindlaks teha. Samuti on-line-versioon koos mõningate hilisemate parandustega:
Charles Darwini koguteos internetis: Darwini raamatu "Liikide päritolust" sisukord: Sisukord ja bibliograafia: "On the Origin of Species": Mõlemad veebilehed pakuvad linke "The Origin of Species" kõigi väljaannete tekstidele ja piltidele, sealhulgas tõlked saksa, taani ja vene keeles.
Kaasaegsed ülevaated "Origin" kohta
- Carpenter, William Benjamin (1859), "Darwin on the Origin of Species", National Review, vol. 10 nr. detsember 1859, lk. 188-214. Avaldatud anonüümselt.
- Gray, Asa (1860), "(Review of) The Origin of Species", Athenaeum (1710: 4. august 1860): 161. Väljavõte ajakirjast Proceedings of the American Academy of Arts and Sciences 4 (1860): 411-415.
- Gray, Asa (1861). Darwini traktaadi "Liikide tekkimine" ja selle Ameerika retsensentide vaba analüüs. Kordustrükk ajakirja Atlantic monthly juulist, augustist ja oktoobrist 1860. London: Trübner & Co: Ticknor and Fields.
- Huxley, Thomas Henry (1859), "Aeg ja elu: Mr Darwin's "Origin of Species", Macmillan's Magazine, 1: 142-148.
- Huxley, Thomas Henry (1859), "Darwin on the Origin of Species", The Times (26. detsember 1859): 8-9. Avaldatud anonüümselt.
- Jenkin, Fleeming (1867), "(Review of) The Origin of Species", North British Review, 46 (juuni 1867): 277-318. Avaldatud anonüümselt.
- Murray, Andrew (1860), "On Mr Darwin's Theory of the Origin of Species", Proceedings of the Royal Society of Edinburgh, 4: 274-291.
- Owen, Richard (1860), "Review of Darwin's Origin of Species", Edinburgh Review, 3 (aprill 1860): 487-532. Avaldatud anonüümselt.
- Wilberforce, Samuel (1860), "(Review of) On the Origin of Species, by means of natural selection; or the preservation of favoured races in the fight for life", Quarterly Review, 108 (215: juuli 1860): 225-264. Avaldatud anonüümselt.
- Täiendavaid ülevaateid vt Darwin Online: Reviews & Responses to Darwin, Darwin Online, 10. märts 2009, välja otsitud 2009-06-18.
Seotud leheküljed
Otsige