Hollandi keel (Nederlands) on Madalmaadest pärit keel, mis on riigi ametlik keel. Seda räägitakse ka Belgia põhjaosas (Flandria piirkonnas) ja Lõuna-Ameerika riigis Suriname. Hollandi keelest arenes Lõuna-Aafrikas elavate inimeste poolt välja keel nimega afrikaans, mida praegu räägitakse peamiselt Lõuna-Aafrikas, kuid ka lähedalasuvas Namiibias. Umbes 22 miljonit inimest maailmas räägib hollandi keelt.
Päritolu ja keeleperekond
Hollandi keel kuulub indoeuroopa keelte hulka ja täpsemalt läänagermaani (West Germanic) harusse. Keel arenes välja vanemast madalast saksa keelest (Old Dutch), mille järgmiseks etapiks oli kesk-hollandi (Middle Dutch) ja sealt edasi tänapäevane standardhollandi. Kirjalik standardiseerimine sai olulise tõuke 16.–17. sajandil; püsiva keelekorra kujunemisele aitas kaasa ka Statenbijbel (17. sajandi piiblitõlge).
Levik ja ametlik staatus
Hollandi keel on ametlik keel Madalmaades, Belgias (Flandrias) ja Surinames ning on üks ametlikest keeltest ka Euroopa Liidus. Lisaks räägitakse hollandi keelt Kariibi mere piirkonnas — näiteks Aruba, Curaçao ja Sint Maarten on Hollandi keele rolliga seotud (nendes piirkondades on kasutuses ka kohalikud keeled nagu papiamento). Madalmaade koosseisu kuuluvatel erihalduse saartel (Bonaire, Sint Eustatius ja Saba) on hollandi keel samuti ametlik.
Dialektid ja variandid
Hollandi keel pole ühtne — olemas on mitmeid dialekte ja piirkondlikke variante. Peamised rühmad on:
- Hollandic (Hollandi provintside piirkondlikud kõned)
- Brabantian ja Flemish (Flandria ja Lõuna-Holland)
- Limburgish (Limburgi piirkond, kõnelejate seas meloodiline intonatsioon)
- Zeelandic ja muud ranniku- ja saaredialektid
- Low Saxon (mõned põhjapoolsemad vormid, mida osa keeleuurijaid eristab)
Standardhollandi (Algemeen Nederlands) on õpetuse ja meedia keel, mida õpetatakse koolides ning mida kasutavad ametiasutused nii Madalmaades kui ka Flandrias. Kuid igapäevane kõne võib tugevalt erineda sõltuvalt regioonist.
Hollandi suhe teiste keeltega
Hollandi keel on lähedane saksa ja inglise keelega — need kolm kuuluvad samasse läänagermaani harusse, mistõttu on neil palju ühist sõnavara ja grammatikalisi tunnuseid. Samas on hollandi hääldus, sõnavara ja grammatika piisavalt erinevad, et need keeltesuhted ei pruugi tagada automaatset mõistetavust ilma õppimiseta.
Aafrikaans ja muud sugulaskeeled
Aafrikaans kujunes 17.–18. sajandi hollandi keelest Lõuna-Aafrika koloniaalkontekstis, kantuna Euroopa asundajate ja teiste kogukondade poolt. Aafrikaans on hollandi keelest eraldunud oma iseseisva keelevarianteerumise tulemusel: sellel on lihtsam morfoloogia ja palju laensõnu kohalikest keeltest ja teistest Euroopa keeltest. Vahel väljendatakse, et need kaks on omavahel osaliselt vastastikku arusaadavad, kuid erinevused on piisavad, et nimetada neid eraldi keeltes.
Kirjasüsteem ja keeleinstitutsioonid
Hollandi keel kasutab ladina tähestikku. Ortograafiad on läbinud mitmeid reforme; tänapäevase ortograafia ja keelepoliitika koordineerimise eest vastutab peamiselt Nederlandse Taalunie (Hollandi Keele Ühendus), mis hõlmab nii Madalmaade kui ka Belgia (Flandria) ametlikke osapooli.
Hääldus ja grammatika lühike ülevaade
Hollandi keele hääldusel on eripäraseid konsonantide ja diftongide kombinatsioone ning ka rõhk langeb enamasti teatud silbile, mis võib regiooniti erineda. Grammatika kuulub germaani keelte ringi: on sood, mitmuse vormid, ajavormid ja tugev/põhivormide paradigmad, kuid võrreldes saksa keelega on hollandi grammatika üldjoontes lihtsam (näiteks vähem käändeid).
Kultuuriline ja praktiline tähtsus
Hollandi keel on oluline kultuurikeel (kirjandus, meedia, teadus) ning ka praktiline majandus- ja suhtluskeel, kuna Madalmaad on rahvusvaheline kaubanduse ja transpordi keskus. Keelt õpitakse laialdaselt nii piirkondlikel kui ka ülikoolitasemel erialadel, ja see on kasulik keeleoskus nii sõiduvõimaluste, õppimise kui ka töövõimaluste tõttu.
Kokkuvõttes on hollandi keel ajalooliselt rikkalik ja piirkondlikult mitmekesine keel, mida räägib ligikaudu 22 miljonit emakeelt ja mille laiemat mõjutust näeb nii Euroopas kui ka väljaspool seda.