Hollandi keel

Ajalugu

Hollandi keel on läänegermaani keel Lääne-germaani keelte haru jaguneb inglise, friisi, saksa ja hollandi keeleks. Seetõttu on hollandi keel sõnavara ja grammatika poolest väga sarnane inglise keelele, kuigi sarnaneb rohkem saksa keelele kui inglise keelele.

Põhjagermaani keelte hulka kuuluvad ka taani, norra, rootsi ja islandi keeled. Hollandi keel on mõnel juhul samuti nagu need keeled.

Enne 1170. aastat kasutatud hollandi keelt nimetatakse vanahollandi keeleks (Oudnederlands). Hollandi keelt ajavahemikus 1170-1500 nimetatakse keskhollandi keeleks (Middelnederlands), mida nimetatakse ka dieediks. Seetõttu nimetatakse hollandi keelt inglise keeles hollandi keeleks. Sõna "hollandi" ise pärineb protogermaani sõnast theodiscus, mis tähendab "lihtrahva keelt" ja mida sel ajal kasutati ka sakslaste ja nende keele kohta. Aja jooksul on tänapäeva inglise keeles hakatud viitama Madalmaade, mitte sakslaste keelele. Sama päritolu on ka hollandi sõna Duits, mis tähistab saksa keelt.

Vanim teadaolev hollandi raamat on Wachtendonckse Psalmen, mis on kirjutatud 900. aastal. Esimene hollandi kirjanik, kelle nime me teame, on Hendrik van Veldeke, kes sündis umbes 1150. aastal.

Kirjad

Hollandi keeles kasutatakse sama ladina tähestikku (tähti) kui inglise keeles.

Vokaalid

Märkus: e võib olla ka schwa (nagu näiteks in the).

• oe - nagu "ou" sinus
• eu - nagu prantsuse "eu" fleuris
• ui - tüüpiline hollandi kõla, kuid peaaegu identne prantsuse sõnaga oeuil (= silm)
• ou/au - nagu heli
• ij/ei - tüüpiline hollandi kõla, sama mis "ej" esperanto keeles (mitte poola keeles).
• aai - nagu "i" jääl
• eeuw - tüüpiline hollandi heli
• ieuw - mõnevõrra nagu "iew" vaates

Avatud ja suletud silbid

See, kuidas häälikuid hääldatakse, sõltub sellest, kas silp on avatud või suletud. Kui silp on avatud, räägitakse lühikesi kirjutatud häälikuid pikkadena. Lühikesi kirjutatud vokaale hääldatakse lühikeseks ainult siis, kui silp on suletud. Näide:

Sõna praten võib jagada 2-silbiliseks: Pra|ten. Kuna pra on avatud, hääldub a nagu aa.

Sõnas plat on ainult üks silp ja a on seega lühike (lihtsalt a).

Sellest reeglist on siiski üks erand. See on "e". See tuleneb sellest, et "e" võib olla ka "mute e" (Schwa) (IPA-täht ə). Enamikus sõnades, kus lahtine silp lõpeb e'ga, on tegemist lühikese e'ga. Seetõttu kirjutatakse lahtised silbid, millel on pikk e (ee), ee'ga. Näide:

Sõna "me" sisaldab e-t ja seda ei hääldata kui "mee". (Mee on hoopis teise tähendusega).

Siiski on ka sellest reeglist erandeid. Seda võib näha sõnas meenemen. Selle sõna võib jagada kolmeks silbiks: mee|ne|men. Kahe esimese silbi e-d on pikad, kuid viimane e on tumm e.

Vaikne e esineb ka verbide lõppedes (tavaliselt -en).

Konsonandid

• b
• c
• d
• f
• g/ch - ei hääldata nagu inglise G; hollandi G hääldatakse kurgu tagaosas "kriipiva" häälega. Hollandi lõunaosas räägitakse G-d teisiti (nn pehme G) kui põhjas (kõva G).
• h
• j - nagu "y" sinus
• k
• l
• m
• n
• p
• q - kasutatakse harva; räägitakse kui k
• r - mitte nagu inglise keeles; hollandi R on veerevam R
• s
• t
• v
• w
• x - kasutatakse harva, enamasti võõrsõnades, hääldatakse kui ks
• z

Märkus: sõnades, mis lõpevad "-d", hääldatakse "-d" nagu "-t".

Grammatika

Hollandi keele grammatika erineb veidi inglise keelest. Keerulistes lausetes on sõnade järjestus erinev. Kõige lihtsam lause struktuur on "subjekt - verb". Hollandi keeles on vähe grammatilisi ajavorme. Kõige enam kasutatavad on järgmised:

• onvoltooide tegenwoordige tijd (lihtne olevik)
• onvoltooide verleden tijd (mineviku lihtne)
• voltooide tegenwoordige tijd (oleviku perfekt)
• voltooide verleden tijd (mineviku perfekt)

Onvoltooid tegenwoordige tijd

Kõige lihtsam verbiaeg on onvoltooide tegenwoordige tijd (ott; present simple). Ott kasutatakse siis, kui midagi toimub praegu või regulaarselt (nt: Hij eet regelmatig (Ta sööb regulaarselt)). Enamik verbe konjugeeritakse (muudetakse) regulaarvormis (neid verbe nimetatakse regelmatige werkwoorden (regelmatige werkwoorden)). Verbi sõnatüvi on kõigis konjugatsioonides (muutustes) endiselt olemas. Õige viis on järgmine

Märkus*: Verbi tüvi on verbi infinitiiv ilma lõputa -en. Mõnes verbis on esimene silp avatud ja seetõttu on iga häälik pikk. Tüvi muutub kirjutatud pika vokaaliga. Nii saab lopen tüvest loop. Kui seejärel lisatakse tüvele -en (näiteks wij), muutub kirjalik vorm taas lühikeseks (kuid see on siiski kõnekeeles pikk vokaal).

Onvoltooid verleden tijd

Ott minevikuvorm on onvoltooid verleden tijd (ovt; past simple). See, kuidas verbi on ovt-s konjueeritud (muudetud), ei ole lihtne mõista ja sageli eksitakse. Selle põhjuseks on see, et mõned verbid konjueeritakse lisades D, samas kui teised konjueeritakse lisades T. Selle probleemi lahendamise viis on nn 't kofschip. Kui verbi ilma -en (enamiku verbi tüvi, kuid mitte alati) lõpeb konsonandiga, mis on ka "'t kofschip", muudetakse verbi T-ga. Näide:

Verbi praten (rääkida) on muudetud T-ga, sest prat lõpeb T-ga.

Verbi saab nüüd muuta järgmiselt:

Seal on aga sõnad "'t kofschip" ei ole nii lihtne. See on näiteks sõna vrezen (kartma). Verbi tüvi on vrees, nii et tundub, et verbi on muudetud T-ga. See ei ole tõsi (see muutus D-ga), sest vrezen miinus -en on vrez. Z ei ole "'t kofšip", seega on verbi muudetud D-ga.

Verbi saab nüüd muuta järgmiselt:

Jätkuvad verbid

Kuigi hollandlastel on olemas mingi oleviku pidevliik (ingliskeelsete verbide -ing-vorm), ei kasuta nad seda eriti palju. Näide:

Mõiste "ma söön" on hollandi keeles "Ik eet", mis tähendab sõna-sõnalt "ma söön".

Hollandi keeles oleks olevikujärk "Ik ben etende", kuid seda ei kasutata peaaegu kunagi.

Tegelikult on hollandi keeles kolme tüüpi pidevaid verbe.

1. Esimene tüüp on verbi zijn (olla) vorm koos tegeliku pidevverbiga. Seda tehakse, lisades infinitiivile de. Hollandi keeles ei ole selle kasutamine vale, kuid see kõlab väga veidralt. Seda kasutatakse ainult väga ametlikes tekstides.
2. Teine tüüp on tüüp, kus verb toimib tegelikult adverbina. Sõltuvalt subjektist muudetakse verbi, lisades infinitiivile kas "d" või "de". Verbil on siis samas..... funktsioon. Näide: Hij liep drinkend de supermarkt uit. Inglise keeles on see He walked out of the supermarket, while drinking .
3. Kolmas tüüp on tüüp, mida kasutatakse palju. Selle tüübi kasutamist võib võrrelda ingliskeelse tüübiga continuous. Seda kasutatakse siis, kui midagi tehakse, sel hetkel, kuid ei ole veel lõpetatud. See moodustub kujul zijn + aan het + infinitiiv. Näide: Ik ben aan het lopen, mis tähendab, et ma kõnnin (hetkel).

Näited

hallo (tere)
Ik heet ... (minu nimi on...)
Ik hou van je (ma armastan sind)
ja (jah)
nee (ei)

Numbrid

een (üks)
twee (kaks)
drie (kolm)
neli (neli)
vijf (viis)
zes (kuus)
zeven (seitse)
kaheksa (kaheksa)
negen (üheksa)
tien (kümme)
elf (üksteist)
twaalf (kaksteist)

Kolmekohalise numbri (nt 100) puhul muudavad hollandlased u-d o-ks ja asendavad 1 r-i. Näide:

Number 100 muutub: honderd, mis tähendab sõna-sõnalt sada.

Põhilised hollandi keele väljendid