Hollandi keel (Nederlands): päritolu, levik ja 22 miljonit kõnelejat
Hollandi keel: päritolu, levik ja 22 miljonit kõnelejat — uurimus Madalmaadest Belgia, Suriname ja afrikaansini.
Hollandi keel (Nederlands) on Madalmaadest pärit keel, mis on riigi ametlik keel. Seda räägitakse ka Belgia põhjaosas (Flandria piirkonnas) ja Lõuna-Ameerika riigis Suriname. Hollandi keelest arenes Lõuna-Aafrikas elavate inimeste poolt välja keel nimega afrikaans, mida praegu räägitakse peamiselt Lõuna-Aafrikas, kuid ka lähedalasuvas Namiibias. Umbes 22 miljonit inimest maailmas räägib hollandi keelt.
Päritolu ja keeleperekond
Hollandi keel kuulub indoeuroopa keelte hulka ja täpsemalt läänagermaani (West Germanic) harusse. Keel arenes välja vanemast madalast saksa keelest (Old Dutch), mille järgmiseks etapiks oli kesk-hollandi (Middle Dutch) ja sealt edasi tänapäevane standardhollandi. Kirjalik standardiseerimine sai olulise tõuke 16.–17. sajandil; püsiva keelekorra kujunemisele aitas kaasa ka Statenbijbel (17. sajandi piiblitõlge).
Levik ja ametlik staatus
Hollandi keel on ametlik keel Madalmaades, Belgias (Flandrias) ja Surinames ning on üks ametlikest keeltest ka Euroopa Liidus. Lisaks räägitakse hollandi keelt Kariibi mere piirkonnas — näiteks Aruba, Curaçao ja Sint Maarten on Hollandi keele rolliga seotud (nendes piirkondades on kasutuses ka kohalikud keeled nagu papiamento). Madalmaade koosseisu kuuluvatel erihalduse saartel (Bonaire, Sint Eustatius ja Saba) on hollandi keel samuti ametlik.
Dialektid ja variandid
Hollandi keel pole ühtne — olemas on mitmeid dialekte ja piirkondlikke variante. Peamised rühmad on:
- Hollandic (Hollandi provintside piirkondlikud kõned)
- Brabantian ja Flemish (Flandria ja Lõuna-Holland)
- Limburgish (Limburgi piirkond, kõnelejate seas meloodiline intonatsioon)
- Zeelandic ja muud ranniku- ja saaredialektid
- Low Saxon (mõned põhjapoolsemad vormid, mida osa keeleuurijaid eristab)
Standardhollandi (Algemeen Nederlands) on õpetuse ja meedia keel, mida õpetatakse koolides ning mida kasutavad ametiasutused nii Madalmaades kui ka Flandrias. Kuid igapäevane kõne võib tugevalt erineda sõltuvalt regioonist.
Hollandi suhe teiste keeltega
Hollandi keel on lähedane saksa ja inglise keelega — need kolm kuuluvad samasse läänagermaani harusse, mistõttu on neil palju ühist sõnavara ja grammatikalisi tunnuseid. Samas on hollandi hääldus, sõnavara ja grammatika piisavalt erinevad, et need keeltesuhted ei pruugi tagada automaatset mõistetavust ilma õppimiseta.
Aafrikaans ja muud sugulaskeeled
Aafrikaans kujunes 17.–18. sajandi hollandi keelest Lõuna-Aafrika koloniaalkontekstis, kantuna Euroopa asundajate ja teiste kogukondade poolt. Aafrikaans on hollandi keelest eraldunud oma iseseisva keelevarianteerumise tulemusel: sellel on lihtsam morfoloogia ja palju laensõnu kohalikest keeltest ja teistest Euroopa keeltest. Vahel väljendatakse, et need kaks on omavahel osaliselt vastastikku arusaadavad, kuid erinevused on piisavad, et nimetada neid eraldi keeltes.
Kirjasüsteem ja keeleinstitutsioonid
Hollandi keel kasutab ladina tähestikku. Ortograafiad on läbinud mitmeid reforme; tänapäevase ortograafia ja keelepoliitika koordineerimise eest vastutab peamiselt Nederlandse Taalunie (Hollandi Keele Ühendus), mis hõlmab nii Madalmaade kui ka Belgia (Flandria) ametlikke osapooli.
Hääldus ja grammatika lühike ülevaade
Hollandi keele hääldusel on eripäraseid konsonantide ja diftongide kombinatsioone ning ka rõhk langeb enamasti teatud silbile, mis võib regiooniti erineda. Grammatika kuulub germaani keelte ringi: on sood, mitmuse vormid, ajavormid ja tugev/põhivormide paradigmad, kuid võrreldes saksa keelega on hollandi grammatika üldjoontes lihtsam (näiteks vähem käändeid).
Kultuuriline ja praktiline tähtsus
Hollandi keel on oluline kultuurikeel (kirjandus, meedia, teadus) ning ka praktiline majandus- ja suhtluskeel, kuna Madalmaad on rahvusvaheline kaubanduse ja transpordi keskus. Keelt õpitakse laialdaselt nii piirkondlikel kui ka ülikoolitasemel erialadel, ja see on kasulik keeleoskus nii sõiduvõimaluste, õppimise kui ka töövõimaluste tõttu.
Kokkuvõttes on hollandi keel ajalooliselt rikkalik ja piirkondlikult mitmekesine keel, mida räägib ligikaudu 22 miljonit emakeelt ja mille laiemat mõjutust näeb nii Euroopas kui ka väljaspool seda.
Ajalugu
Hollandi keel on läänegermaani keel Lääne-germaani keelte haru jaguneb inglise, friisi, saksa ja hollandi keeleks. Seetõttu on hollandi keel sõnavara ja grammatika poolest väga sarnane inglise keelele, kuigi sarnaneb rohkem saksa keelele kui inglise keelele.
Põhjagermaani keelte hulka kuuluvad ka taani, norra, rootsi ja islandi keeled. Hollandi keel on mõnel juhul samuti nagu need keeled.
Enne 1170. aastat kasutatud hollandi keelt nimetatakse vanahollandi keeleks (Oudnederlands). Hollandi keelt ajavahemikus 1170-1500 nimetatakse keskhollandi keeleks (Middelnederlands), mida nimetatakse ka dieediks. Seetõttu nimetatakse hollandi keelt inglise keeles hollandi keeleks. Sõna "hollandi" ise pärineb protogermaani sõnast theodiscus, mis tähendab "lihtrahva keelt" ja mida sel ajal kasutati ka sakslaste ja nende keele kohta. Aja jooksul on tänapäeva inglise keeles hakatud viitama Madalmaade, mitte sakslaste keelele. Sama päritolu on ka hollandi sõna Duits, mis tähistab saksa keelt.
Vanim teadaolev hollandi raamat on Wachtendonckse Psalmen, mis on kirjutatud 900. aastal. Esimene hollandi kirjanik, kelle nime me teame, on Hendrik van Veldeke, kes sündis umbes 1150. aastal.
Kirjad
Hollandi keeles kasutatakse sama ladina tähestikku (tähti) kui inglise keeles.
Vokaalid
| Lühike | Pikk |
| a - nagu a kunstis. | aa - mõnevõrra nagu "i" sõnas Fire. |
| e - nagu lemmiklooma | ee - nagu "a" kosmoses |
| o - nagu orgaaniline | oo - nagu ei ole |
| u - mõnevõrra nagu "e" sõnas | uu - nagu "ü" saksa sõnas für |
| i - nagu huulest | st - nagu tükis |
Märkus: e võib olla ka schwa (nagu näiteks in the).
- oe - nagu "ou" sinus
- eu - nagu prantsuse "eu" fleuris
- ui - tüüpiline hollandi kõla, kuid peaaegu identne prantsuse sõnaga oeuil (= silm)
- ou/au - nagu heli
- ij/ei - tüüpiline hollandi kõla, sama mis "ej" esperanto keeles (mitte poola keeles).
- aai - nagu "i" jääl
- eeuw - tüüpiline hollandi heli
- ieuw - mõnevõrra nagu "iew" vaates
Avatud ja suletud silbid
See, kuidas häälikuid hääldatakse, sõltub sellest, kas silp on avatud või suletud. Kui silp on avatud, räägitakse lühikesi kirjutatud häälikuid pikkadena. Lühikesi kirjutatud vokaale hääldatakse lühikeseks ainult siis, kui silp on suletud. Näide:
Sõna praten võib jagada 2-silbiliseks: Pra|ten. Kuna pra on avatud, hääldub a nagu aa.
Sõnas plat on ainult üks silp ja a on seega lühike (lihtsalt a).
Sellest reeglist on siiski üks erand. See on "e". See tuleneb sellest, et "e" võib olla ka "mute e" (Schwa) (IPA-täht ə). Enamikus sõnades, kus lahtine silp lõpeb e'ga, on tegemist lühikese e'ga. Seetõttu kirjutatakse lahtised silbid, millel on pikk e (ee), ee'ga. Näide:
Sõna "me" sisaldab e-t ja seda ei hääldata kui "mee". (Mee on hoopis teise tähendusega).
Siiski on ka sellest reeglist erandeid. Seda võib näha sõnas meenemen. Selle sõna võib jagada kolmeks silbiks: mee|ne|men. Kahe esimese silbi e-d on pikad, kuid viimane e on tumm e.
Vaikne e esineb ka verbide lõppedes (tavaliselt -en).
Konsonandid
- b
- c
- d
- f
- g/ch - ei hääldata nagu inglise G; hollandi G hääldatakse kurgu tagaosas "kriipiva" häälega. Hollandi lõunaosas räägitakse G-d teisiti (nn pehme G) kui põhjas (kõva G).
- h
- j - nagu "y" sinus
- k
- l
- m
- n
- p
- q - kasutatakse harva; räägitakse kui k
- r - mitte nagu inglise keeles; hollandi R on veerevam R
- s
- t
- v
- w
- x - kasutatakse harva, enamasti võõrsõnades, hääldatakse kui ks
- z
Märkus: sõnades, mis lõpevad "-d", hääldatakse "-d" nagu "-t".
Grammatika
Hollandi keele grammatika erineb veidi inglise keelest. Keerulistes lausetes on sõnade järjestus erinev. Kõige lihtsam lause struktuur on "subjekt - verb". Hollandi keeles on vähe grammatilisi ajavorme. Kõige enam kasutatavad on järgmised:
- onvoltooide tegenwoordige tijd (lihtne olevik)
- onvoltooide verleden tijd (mineviku lihtne)
- voltooide tegenwoordige tijd (oleviku perfekt)
- voltooide verleden tijd (mineviku perfekt)
Onvoltooid tegenwoordige tijd
Kõige lihtsam verbiaeg on onvoltooide tegenwoordige tijd (ott; present simple). Ott kasutatakse siis, kui midagi toimub praegu või regulaarselt (nt: Hij eet regelmatig (Ta sööb regulaarselt)). Enamik verbe konjugeeritakse (muudetakse) regulaarvormis (neid verbe nimetatakse regelmatige werkwoorden (regelmatige werkwoorden)). Verbi sõnatüvi on kõigis konjugatsioonides (muutustes) endiselt olemas. Õige viis on järgmine
| Isik | Verbi konjugatsioon | Näide koos "lopen" (kõndida) |
| Ik (I) | Vars | Ik loop |
| Jij (sina) | Stem+t | Jij loopt |
| Hij/Zij (Ta/ne) | Stem+t | Hij loopt |
| Wij (me) | tüvi+en* (infinitiiv) | Wij lopen |
| Zij (nad) | tüvi+en* | Zij lopen |
| Jullie (teie, mitmuses) | tüvi+en* | Jullie lopen |
| U (sina, viisakas) | tüvi+t' | U loopt |
Märkus*: Verbi tüvi on verbi infinitiiv ilma lõputa -en. Mõnes verbis on esimene silp avatud ja seetõttu on iga häälik pikk. Tüvi muutub kirjutatud pika vokaaliga. Nii saab lopen tüvest loop. Kui seejärel lisatakse tüvele -en (näiteks wij), muutub kirjalik vorm taas lühikeseks (kuid see on siiski kõnekeeles pikk vokaal).
Onvoltooid verleden tijd
Ott minevikuvorm on onvoltooid verleden tijd (ovt; past simple). See, kuidas verbi on ovt-s konjueeritud (muudetud), ei ole lihtne mõista ja sageli eksitakse. Selle põhjuseks on see, et mõned verbid konjueeritakse lisades D, samas kui teised konjueeritakse lisades T. Selle probleemi lahendamise viis on nn 't kofschip. Kui verbi ilma -en (enamiku verbi tüvi, kuid mitte alati) lõpeb konsonandiga, mis on ka "'t kofschip", muudetakse verbi T-ga. Näide:
Verbi praten (rääkida) on muudetud T-ga, sest prat lõpeb T-ga.
Verbi saab nüüd muuta järgmiselt:
| Isik | Verbi konjugatsioon (koos T-ga) | Tulemus koos prateniga |
| Ik | tüvi+te | Ik praatte |
| Jij | tüvi+te | Jij praatte |
| Hij/Zij | tüvi+te | Hij praatte |
| Wij | tüvi+kümme | Wij praatten |
| Zij (nad) | tüvi+kümme | Zij praatten |
| Jullie | tüvi+kümme | Jullie praatten |
| U | tüvi+te | U praatte |
Seal on aga sõnad "'t kofschip" ei ole nii lihtne. See on näiteks sõna vrezen (kartma). Verbi tüvi on vrees, nii et tundub, et verbi on muudetud T-ga. See ei ole tõsi (see muutus D-ga), sest vrezen miinus -en on vrez. Z ei ole "'t kofšip", seega on verbi muudetud D-ga.
Verbi saab nüüd muuta järgmiselt:
| Isik | Verbi konjugatsioon (koos D-ga) | Tulemus koos Vrezeniga |
| Ik | tüvi+de | Ik vreesde |
| Jij | tüvi+de | Jij vreesde |
| Hij/Zij | tüvi+de | Hij vreesde |
| Wij | stem+den | Meile meeldib |
| Zij (nad) | stem+den | Zij vreesden |
| Jullie | stem+den | Jullie vreesden |
| U | tüvi+de | U vreesde |
Jätkuvad verbid
Kuigi hollandlastel on olemas mingi oleviku pidevliik (ingliskeelsete verbide -ing-vorm), ei kasuta nad seda eriti palju. Näide:
Mõiste "ma söön" on hollandi keeles "Ik eet", mis tähendab sõna-sõnalt "ma söön".
Hollandi keeles oleks olevikujärk "Ik ben etende", kuid seda ei kasutata peaaegu kunagi.
Tegelikult on hollandi keeles kolme tüüpi pidevaid verbe.
- Esimene tüüp on verbi zijn (olla) vorm koos tegeliku pidevverbiga. Seda tehakse, lisades infinitiivile de. Hollandi keeles ei ole selle kasutamine vale, kuid see kõlab väga veidralt. Seda kasutatakse ainult väga ametlikes tekstides.
- Teine tüüp on tüüp, kus verb toimib tegelikult adverbina. Sõltuvalt subjektist muudetakse verbi, lisades infinitiivile kas "d" või "de". Verbil on siis samas..... funktsioon. Näide: Hij liep drinkend de supermarkt uit. Inglise keeles on see He walked out of the supermarket, while drinking .
- Kolmas tüüp on tüüp, mida kasutatakse palju. Selle tüübi kasutamist võib võrrelda ingliskeelse tüübiga continuous. Seda kasutatakse siis, kui midagi tehakse, sel hetkel, kuid ei ole veel lõpetatud. See moodustub kujul zijn + aan het + infinitiiv. Näide: Ik ben aan het lopen, mis tähendab, et ma kõnnin (hetkel).
Näited
hallo (tere)
Ik heet ... (minu nimi on...)
Ik hou van je (ma armastan sind)
ja (jah)
nee (ei)
Numbrid
een (üks)
twee (kaks)
drie (kolm)
neli (neli)
vijf (viis)
zes (kuus)
zeven (seitse)
kaheksa (kaheksa)
negen (üheksa)
tien (kümme)
elf (üksteist)
twaalf (kaksteist)
Kolmekohalise numbri (nt 100) puhul muudavad hollandlased u-d o-ks ja asendavad 1 r-i. Näide:
Number 100 muutub: honderd, mis tähendab sõna-sõnalt sada.
Põhilised hollandi keele väljendid
| Hollandi | Inglise keeles |
| Hallo | Tere |
| Hoi | Tere |
| Dag | Bye (ametlik) |
| Doei! | Hüvasti! (mitteametlik) |
| Tot hiljem! | Kohtumiseni! |
| Goedemorgen/Goedemiddag | Tere hommikust/head afternoon |
| Goedenavond/Goedenacht | Head õhtut/ head ööd |
| Kuidas läheb see sinuga? | Kuidas teil läheb? (mitteametlik) |
| Kuidas see sinuga toimub? | Kuidas teil läheb? (ametlik) |
| Minu jaoks läheb see hästi! | Mul on kõik korras! |
| Dank je/Dank u | Aitäh (mitteametlik/formaalne) |
| Graag gedaan | Olete teretulnud |
| Spreekt u Engels? | Kas te räägite inglise keelt? |
| Spreekt u Nederlands? | Kas te räägite hollandi keelt? |
| Ik begrijp het niet | Ma ei mõista |
| Tot ziens | Hüvasti |
| Mijn naam is... | Minu nimi on... |
| Ik ben... | Ma olen... |
| Alsjeblieft | Palun (mitteametlik) |
| Alstublieft | Palun (ametlik) |
| Wat on je naam? | Mis on teie nimi? (mitteametlik) |
| Wat on uw naam? | Mis on teie nimi? (ametlik) |
| Kuhu te lähete? | Kust sa oled pärit? (mitteametlik) |
| Kuhu sa tuled? | Kust sa oled pärit? (ametlik) |
| Ik kom uit Nederland/België | Olen pärit Hollandist/Belgiast. |
| Mis on er? | Mis on valesti? |
| Vabandust, kus on see jaam? | Vabandage, kus on rongijaam? |
| Kuidas on see tõsi? | Kui palju see kampsun maksab? |
| Mevrouw | Miss/Mrs. |
| Meneer | Hr. |
Küsimused ja vastused
K: Mis on hollandi keel?
V: Hollandi keel on Madalmaadest pärit läänesaksa keel ja riigi ametlik keel.
K: Kus mujal kui Madalmaades veel hollandi keelt räägitakse?
V: Hollandi keelt räägitakse Belgia põhjaosas (Flandrias) ja Lõuna-Ameerika riigis Suriname.
K: Mis on afrikaani keel?
V: Afrikaans on hollandi keelest välja töötatud keel, mille on arendanud Aafrika lõunapoolsed elanikud.
K: Kus räägitakse tänapäeval afrikaani keelt?
V: Afrikaansi keelt räägitakse peamiselt Lõuna-Aafrikas, aga ka lähedalasuvas Namiibias.
K: Kui palju inimesi maailmas räägib hollandi keelt?
V: Umbes 22 miljonit inimest üle maailma räägib hollandi keelt.
K: Millisest keelest arenes välja afrikaani keel?
V: Afrikaansi keel arenes hollandi keelest.
K: Mis on Madalmaade ametlik keel?
V: Madalmaade ametlik keel on hollandi keel.
Otsige