Flandria — Belgia hollandi-keelne piirkond: ajalugu, keel, kultuur, poliitika
Flandria (hollandi: Vlaanderen [ˈvlaːndərə(n)] ( 
kuula), prantsuse: Flandre [flɑ̃dʁ], saksa: Flandern, [flɑndɛɹn]) on Belgia hollandikeelne põhjaosa, kuigi on mitmeid kattuvaid määratlusi, sealhulgas kultuuri, keele, poliitika ja ajalooga seotud määratlusi.
Geograafia ja elanikkond
Flandria hõlmab Belgia põhjaosa ning piirneb põhjas Põhjamere ja lõunas Valooniaga. Ametlikult koosneb see kahest peamisest haldusüksusest: Flandria (Vlaamse Gewest) ja Flandria kultuurikogukond (Vlaamse Gemeenschap), mis on poliitiliselt ja administratiivselt tihedalt seotud. Peamised linnad on Antwerpen, Gent, Brugge, Leuven ja Mechelen. Elanikkond on mitmekesine, sealhulgas linnakeskuste suured immigrantide kogukonnad; ametlik keel on hollandi keel (standardne hollandi keel, mida kohati nimetatakse ka flaami keelevariandiks).
Ajalugu
Flandria ajalugu on rikas ja mitmekesine. Keskajal oli piirkond tuntud kui üks Euroopa kaubandus- ja linnaelu keskusi, eriti lina- ja villakaubanduse kaudu. Brugge ja Gent olid olulised keskaegsed kaubakeskused. Aja jooksul kuulusid Flandria erinevate poliitiliste üksuste alla — Habsburgide, Hispaania ja Austria valitsemise alla — kuni 19. sajandi Belgia kuningriigi moodustamiseni. 20. sajandil suurenes regionaalne liikumine, mis nõudis suuremat kultuurilist ja keelelist autonoomiat; see viis järjestikuste riigireformideni ja tugevamate regionaalsete institutsioonideni.
Keel ja dialektid
Hollandi keel on Flandria ametlik keel. Kohalikult räägitakse mitmeid flaami murdeid, sealhulgas lääneflaami, idaflaami, Brabantia ja Limburgia variante. Standardne hollandi keel on haridus- ja ametikeel, kuid murded on endiselt osa kohalikust identiteedist ja igapäevasest suhtlusest. Keeleseadused ja piirmääratlused (nt keelepiir 1963. aastal) on kujundanud keelekasutust võimukohtades ja avalikus elus.
Kultuur ja kunst
Flandria on tuntud rikkaliku kultuuripärandi poolest: keskaegsed linnakeskused, gooti ja renessansi kunst ning maailmakuulsad kunstnikud nagu Peter Paul Rubens ja Bruegeli perekond. Tänapäeval on Flandria aktiivne kultuurielu, festivale ja muusikaüritusi leidub palju. Kirjandus, teatrikultuur ning visuaalkunst on tugevalt rahvusvahelise teemastikuga. Kohalik köök hõlmab kuulsat šokolaadi, õlut, friikaid ja mereandidest lähtuvaid roogasid.
Poliitika ja valitsemine
Flandria poliitiline süsteem põhineb Belgia föderaalsel struktuuril ja varasematel riigireformidel: Flandria kui regionaalne üksus omab laia autonoomiat paljudes valdkondades nagu haridus, kultuur, majandus ja transport. Flandria parlament ja valitsus (Vlaamse Parlement ja Vlaamse Regering) tegelevad regionaalsete küsimustega. Poliitikas mängivad tugevalt kaasa nii traditsioonilised parteid kui ka regionaalsed ja etnilised liikumised, näiteks flaami liikumine, mis on ajaloos nõudnud suuremat keelelist ja poliitilist enesemääramist.
Põhitalud majanduses ja transport
Majanduslikult on Flandria üks Belgia tugevamaid piirkondi. Antwerpeni sadam on üks Euroopa suurimaid ja majanduslikult tähtsamaid sadamaid, mille kaudu liigub palju kaubavooge. Tööstus, teenindussektor, teadus- ja haridusasutused (nt Leuvenis asuv KU Leuven) ja innovatsioonikeskused on olulised majanduse tugisambad. Hea raudtee- ja maanteevõrgustik ühendab Flandria ülejäänud Belgia ja Euroopa suurte keskustega.
Sümbolid, traditsioonid ja turism
Flandria sümbolite hulka kuulub lõvidega vapp ja traditsiooniline arhitektuur, nagu Brugge'i kanaliäärsed majad. Kohalikud pidustused, käsitöö ja kirikukellade pärand on osa turismielamusest. Turistid tulevad nautima nii ajaloolisi linnu, kunstipärandit kui ka kulinaarseid eripärasid. Samuti on populaarsed jalgratta- ja matkarajad ning rannikualad Põhjamere ääres.
Väljakutsed ja tulevik
Flandria seisab silmitsi mitme tänapäevase väljakutsega: linnastumine, keele- ja integratsiooniküsimused, keskkonnahaldus ja vajadus tehnoloogilise ning majandusliku konkurentsivõime järele. Samas annab autonoomne valitsemine võimaluse kohandada poliitikaid kohalike vajadustega. Regionaalne ja rahvusvaheline koostöö jääb võtmetähtsusega nii majandusliku kui sotsiaalse jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Kokkuvõtlikult on Flandria ajalooliselt ja kultuuriliselt rikas piirkond, mille keeleline identiteet, majanduslik tähtsus ja poliitiline autonoomia teevad sellest ühe Belgia keskseima ja mõjukama osa.
