Suriname — riik Lõuna-Ameerikas: Paramaribo, boksiit ja ajalugu

Avasta Suriname: Paramaribo, boksiitiekspordist sõltuv majandus, põnev ajalugu, kultuur ja loodus Lõuna-Ameerikas — kompaktne ja informatiivne ülevaade.

Suriname ehk Surinam, Hollandi-Guajaana või kohalikult Sranang on riik Lõuna-Ameerikas. Riigi ametlik nimi on Republiek Suriname (see on hollandikeelne ja tähendab tõlkes Suriname Vabariiki). Varem on seda nimetatud ka Nederlands Guyana või Madalmaade Guajaana. Suriname asub Guajaana ja Prantsuse Guajaana vahel ning lõunas piirneb Brasiiliaga. Paramaribo on pealinn, kus elab peaaegu pool riigi elanikkonnast. Riigis elab tänapäeval ligikaudu pool kuni umbes 600 000 inimest. Suriname sai Madalmaadest iseseisvaks 1975. aastal (iseseisvuspäev on 25. november); enne seda oli see osa Madalmaade Kuningriigist.

Geograafia ja kliima

Suriname pindala on umbes 164 000 km², suurema osa pindalast katab troopiline vihmamets. Riiki läbib mitu suurt jõge (nt Suriname jõgi), mis tühjenevad Atlandi ookeani. Ilm on troopiline — kuum ja niiske, esinevad selged märg ja kuiv hooaeg. Looduslik mitmekesisus on kõrge: metsades leidub rikkalikult liike ja mitu kaitstavat ala, sh Central Suriname Nature Reserve, mis on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Rahvastik, keeled ja kultuur

Suriname on etniliselt väga mitmekesine: suuremad rühmad on hindustani (India päritolu tööjõu järeltulijad), kreoolid (Aafrika järeltulijad), jaanalased (Jaava saarelt pärit), põlisrahvad ning märkimisväärne maroonide kogukond, lisaks on seal hiina- ja eurooplaste järeltulijaid. Ametlik keel on hollandi, kuid laialdaselt kasutatakse ka Sranan Tongo’t, hindi-päraseid keeli, ja jaanalaste keeli. Religioonid on mitmekesised: kristlus, hinduism ja islam moodustavad olulised usulised rühmad ning traditsioonilised uskumused on endiselt levinud.

Majandus

Riigi tööstus on tugevalt seotud maavaradega: boksiidi kaevandamine ja töötlemine on ajalooliselt olnud tähtis ning moodustab olulise osa majandusest — vastavalt varasematele andmetele umbes 15% sisemajanduse kogutoodangust ja üle 70% ekspordist. Teised tähtsad ekspordiartiklid on suhkur, nafta ja kuld. Põllumajandus annab tööd ligikaudu 25% töötavast elanikkonnast; olulised põllukultuurid on riis, banaanid ja muud troopilised tooted. Peamised kaubanduspartnerid on Madalmaad, Ameerika Ühendriigid ja Kariibi mere piirkonna riigid. Majanduse mitmekesistamine, investeeringud nafta- ja kulduuringutesse ning säästva metsanduse arendamine on riigi poliitiliste ja majanduslike arutelude keskmes.

Ajalugu

Piirkonda asustasid algselt erinevad põlisrahvad. Euroopa avastajad — hollandlased, prantslased, hispaanlased ja inglased — jõudsid siia 16. sajandi alguses. 17. sajandil rajati jõgede äärde suhkruistandusi, mis töötasid peamiselt Aafrika päritolu orjade tööjõul. Pärast teist Inglise–Hollandi sõda ja 1667. aasta Rahu (Treaty of Breda) vahetas Inglismaa oma nõuded selle ala vastu New Amsterdami (hilisem New York) — see vahetus kindlustas Hollandi kontrolli Suriname üle.

Orjanduse kaotamise järel 19. sajandil toodi tööjõudu mandritest (peamiselt India ja Jaava), mis lõi tänapäevase mitmeetnilise ühiskonna. Mitmed perioodid iseloomustasid riigi arengut: koloniaalvalitsus, 20. sajandi keskel tööstuse laienemine ja lõpuks iseseisvus 1975. aastal. Iseseisvuse järgsetel aastakümnetel on olnud nii majanduslikke kui ka poliitilisi turbulentsiperioode, kaasa arvatud sõjaväeline valitsus ja hilisem demokraatliku korrastumise protsess.

Poliitika ja haldus

Suriname on ametlikult presidendirežiimil põhinev vabariik, kus riigipea on president. Poliitiline elu on bilaššune ning toimuvad regulaarseid valimisi; valitsetakse põhiseaduse alusel. Pealinn Paramaribo on riigi administratiivne, kultuuriline ja majanduskeskus; selle ajalooline keskus on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja tänu hästi säilinud puitehitisele ja koloniaalajale iseloomulikule linnastruktuurile.

Loodus ja kaitse

Suure osa territooriumist katab vihmamets, mis on oluline nii globaalsetes looduskaitselistes kui ka kohalikes elatusallikate küsimustes. Suriname kuulub maailma metsarohkete riikide hulka ja tal on mitu looduskaitseala ning rahvuspark. Keskseteks väljakutseteks on metsaraie ja maavarade ekspluateerimine versus looduskaitse, samuti kohalike kogukondade õiguste tasakaalustamine majandusarenguga.

Transpordi- ja taristuküsimused

Riigi kulgeb peamised teed rannikualal, ent sisemaa jõekoridorid on endiselt tähtsad liiklus- ja kaupade transpordi kanalid. Lennuühendused seovad Paramaribo'd välisriikidega ning meretransport on oluline ekspordi ja importimise osas. Taristu arendamine on üks prioriteete majanduse edasiseks arendamiseks.

Kokkuvõtlikult on Suriname väike, kuid kultuuriliselt ja looduslikult mitmekesine riik, mille majandus toetub tugevalt loodusvaradele, samal ajal püüdes säilitada väärtuslikku vihmametsa ja parandada elanike elutingimusi ja infrastruktuuri.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Suriname ametlik nimi?

K: Millal sai Suriname Madalmaadest iseseisvaks?

K: Millised on selle riigi piirivaidlused?

K: Milline tööstusharu moodustab suure osa riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT)?

K: Mida see riik peale boksiidi veel ekspordib?

K: Kui palju inimesi elab selles riigis?

Otsing