Vabariik
Vabariik on kuningavaba valitsemisvorm, kus ei ole monarhiat ega pärilikku aristokraatiat. See pärineb Roomast, 509. aastal eKr, kui roomlased kukutasid Rooma kuningriigi. Kui roomlased olid vabad, rajasid nad vabariigi - valitsuse, milles kodanikud valisid esindajad, kes valitsesid nende nimel.
Riiklik suveräänsus on valitsuse, mitte keisri või monarhi pädevuses. Sõna vabariik tuleneb ladinakeelsetest sõnadest res publica, mis tähendab "avalik asi". Näiteks Ameerika Ühendriigid on vabariik ja India on vabariik, kuid ka Põhja-Koreat ja Kuubat nimetatakse vabariikideks. Suurbritannia ja Kanada ei ole aga vabariigid, sest neil on monarh (mõlemal juhul kuninganna Elizabeth II).
Riike, kus on kuningas või muu monarh ja vabad valimised, nimetatakse konstitutsiooniliseks monarhiaks ja neid ei nimetata vabariikideks. Konstitutsiooniline monarhia sarnaneb vabariigiga, sest põhiseadust on muudetud, et võtta monarhilt võim ära ja kehtestada vabariikluse filosoofiale vastavad institutsioonid. Siia kuuluvad Ühendkuningriik ja teised Rahvaste Ühenduse kuningriigid, Madalmaad, Tai, Skandinaavia ja mitmed teised riigid. Vabariigi muudab erinevuseks see, et seadusi koostatakse ja jõustatakse ilma kuningliku võimuta.
Riigipea on vabariigis üldjuhul isik, kelle kodanikud on valinud kas otsevalimistel või valitud esindajate rühma poolt rahva kõrgeimaks esindajaks. Enamikus vabariikides nimetatakse riigipead presidendiks. Mõnes riigis on president valitud ja tal on palju poliitilist võimu. Teistes riikides ei ole presidendil palju otsest võimu, kuid ta on õigussüsteemis muudel põhjustel oluline.
Mõnikord nimetatakse riiki "vabariigiks", kui selle juhti ei nimetata mitte "kuningaks", vaid millekski muuks. Näiteks Rooma impeeriumil oli "keiser" ja Hollandi Vabariigil "linnapea", kuid nad toimisid kui pärilikud monarhid.
Licchavi Indias oli esimene vabariik 6. ja 5. sajandil eKr. Varasemad vabariigid, mida hiljem palju jäljendati, olid Kreeka linnad Vahemere idaosas. Suurim erinevus teistest tolleaegsetest linnriikidest oli see, et rahvas valis oma juhid hääletamise teel. Hääled loeti kokku ja võitis see, kellel oli kõige rohkem hääli.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vabariik?
V: Vabariik on valitsemisvorm, kus puudub monarhia ja pärilik aristokraatia. See pärineb Roomast ja sõna tuleneb ladinakeelsetest sõnadest res publica, mis tähendab "avalik asi". Vabariigi puhul on riigi suveräänsus valitsuse, mitte keisri või monarhi pädevuses. Vabariigi riigipea valivad üldjuhul kodanikud otsevalimiste teel või esindajad, kes tegutsevad nende kõrgeima esindajana.
K: Kuidas tekkis Rooma Vabariik?
V: Rooma Vabariik loodi 509. aastal eKr, kui roomlased kukutasid Rooma kuningriigi ja valisid esindajad, kes valitsesid nende nimel.
K: Mis on konstitutsiooniline monarhia?
V: Põhiseaduslik monarhia on riik, kus on kuningas või muu monarh, kuid kus on ka vabad valimised. Seda tüüpi süsteem sarnaneb vabariigiga, sest seda on muudetud, et võtta monarhilt võim ära ja paigaldada vabariiklikele põhimõtetele vastavad institutsioonid. Sellised riigid on näiteks Ühendkuningriik, Kanada, Madalmaad, Tai ja Skandinaavia riigid.
Küsimus: Kas kõiki riike, kus on president, peetakse vabariikideks?
V: Mitte tingimata; mõningaid riike võib nimetada "vabariikideks" isegi siis, kui nende riigipead ei nimetata "kuningaks". Näiteks, kuigi Rooma impeeriumil oli "keiser" ja Hollandi Vabariigil "staadionihärra", toimisid nad siiski kui pärilikud monarhid.
K: Kes oli Licchavi?
V: Licchavi oli India kuningriik, mis oli üks esimesi teadaolevaid vabariike 6.-5. sajandil eKr.
K: Kuidas valisid Kreeka linnad oma juhte?
V: Kreeka linnad valisid oma juhte pigem hääletus- või loosimissüsteemi kaudu kui teised linnriigid sel perioodil.
K: Mille poolest erinevad vabariigid teistest valitsemisvormidest?
V: Vabariikide erinevus seisneb selles, et seadusi koostatakse ja jõustatakse ilma kuningliku võimuta, samas kui teiste valitsemisvormide puhul on seadused koostatud kuningliku võimu all.
