Hollandi Vabariik: Seitsme Ühendatud Madalmaade Vabariik (1581–1795)

Hollandi Vabariik (1581–1795): meresuurvõim ja kaubandusriik, kuldaeg, poliitiline innovatsioon ja rikas kultuuripärand — avasta selle mõju tänapäeva Madalmaadele.

Hollandi Vabariik — ametlikult tuntud kui Seitsme Ühendatud Madalmaade Vabariik, Ühendatud Madalmaade Vabariik või Seitsme Ühendatud Provintsi Vabariik — oli provintside konföderatsioon Euroopas aastail 1581–1795. See tekkis Hispaania Madalmaadest iseseisvumisliikumise (Hollandi ülestõusu) tulemusel ja väljendus 1581. aasta Abjureerimisaktiga (Act of Abjuration). Hollandi Vabariigi iseseisvust tunnustati rahvusvaheliselt osaliselt alles Läänefalia rahulepinguga 1648. See riik eelnes Bataavia Vabariigile (Bataavia Vabariik), Madalmaade Ühendatud Kuningriigile ning lõpuks tänapäeva Madalmaade alale (praegu osa Madalmaade Kuningriigist). Alternatiivsed nimetused ajaloolistes allikates on Ühinenud provintsid, vahel ka ekslikud või harvemini kasutatud nimetused nagu Belgia föderaalsed provintsid ja Belgia föderatsioon.

Ajaloost lühidalt

Hollandi Vabariik kujunes seitse Põhja-Madalmaade provintsi (Holland, Zeeland, Utrecht, Gelderland, Overijssel, Friesland ja Groningen) ühendusena, kelle eesotsas olid provintside liidud ja iga provintsi esindajad. Riik kasvas 17. sajandil tugevaks mereriigiks ja kaubandusvõimuks — seda perioodi nimetatakse sageli Hollandi kuldajaks. Majanduslikult olulised olid kaubanduskompaniid nagu Vereenigde Oostindische Compagnie (VOC) ja West-Indische Compagnie (WIC), Amsterdamist sai Euroopa suurim kaubandus- ja finantskeskus ning maailma esimene avalik aktsiaselts ja börs.

Valitsemine ja poliitika

Vabariik oli konfederatiivse iseloomuga: kõrgtasemel otsustasid provintsid üldpõhimõtetes koos kohtades kokku tulnud üldkogus (States General). Poliitiline võim oli fragmentaarne — oluliseks kujunesid provintside moodi ja rahvusvahelised kaubandusinteressid. Kuigi riiki nimetati vabariigiks, koondus sageli suure osa sõjalise ja poliitilise võimu ümber staatholderite võimukoha ning selle koosseisu ja mõju tõttu kujunes sellest praktikaliselt staadionäridest pärilikkusdünastia, eriti Huis van Oranje–Nassau liikmete juhtimisel. Staatholderi ametit täitsid mitmel korral Oranje-Nassau perekonna liikmed, mis tekitas paralleelse monarhilise mõju vabariikliku süsteemi sees.

Majandus, teadus ja kultuur

17. sajandi Hollandi majandus põhines mereliselt kaubandusel, laevandusel, kalapüügil, kolooniakaupade vahendamisel ja finantsteenustel. Amsterdam oli toona globaalse kaubanduse keskpunkt ning Hollandil oli tugev meretähedus ja koloniaalvõrgustik. Hollandi kuldaaja saavutusteks olid:

• suured kaubanduskompaniid (VOC, WIC) ja globaalsed kaubateed;
• arenev finantssüsteem: aktsiaid ja intressitasusid käsitlevate praktikatega börs ja pangandussüsteem;
• kunst ja kirjandus — maailmakuulsad maalikoolkonnad ning meistrid nagu Rembrandt ja Vermeer;
• teadus ja tehnika — teadlased nagu Christiaan Huygens ning areng optikas, astronoomias ja kartograafias;
• suur linnastumine ning religioosne suhteline sallivus, mis meelitas immigrante ja pagulasi, kaasa arvatud kaupmehi ja oskustöölisi.

Kultuuriline ja religioosne olukord

Kalvinistlik protsessivõlgumine ja protestantlus olid Põhja-Madalmaades domineerivad, kuid religioosne paljusus (sealhulgas katoliiklased ja juudid) oli oluline osa ühiskonnast. Samal ajal jäid lõuna provintsid Hispaania võimu alla ning neist kujunesid hiljem Hispaania/Austria Madalmaad (mis suures osas vastavad tänapäeva Belgiale).

Lõpp ja pärand

18. sajandi lõpus hakkas Hollandi Vabariigi rahaline ja poliitiline mõju vähenema — kasvav konkurents Inglismaalt ja Prantsusmaalt, sõjalised raskused ning sisemised astmed nõrgestasid riiki. 1795. aastal tungisid Prantsuse väed ala territooriumile ning Hollandi Vabariik asendati Bataavia Vabariigiga (Bataavia Vabariik), mis tähistas lõppu traditsioonilisele konfederatiivsele korra. Hollandi Vabariigi pärand väljendub aga tugevas majanduslikus ja kultuurilises mõjus Euroopale: arengu- ja linnaplaneerimispraktikad, finantssüsteemid, kunst ning merendus pärinesid suures osas sellest perioodist.

Olulised märksõnad: Hollandi kuldaeg, VOC, Amsterdam, staatholderid, Abjureerimisakt (1581), Läänefalia rahu (1648), prantsuse invaasioon 1795.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Hollandi Vabariik?

K: Millised olid Hollandi Vabariigi alternatiivsed nimetused?

K: Millal eksisteeris Hollandi Vabariik?

K: Mis järgnes Hollandi Vabariigile?

K: Milline valitsemisvorm oli Hollandi Vabariigil?

K: Kuidas oli Hollandi Vabariik korraldatud?

K: Kus asus Hollandi Vabariik?

Otsing