Edwardi ajastu 1901–1910: Ühendkuningriigi ajalugu, ühiskond ja tööstus

Edwardi ajastu 1901–1910: sügav ülevaade Ühendkuningriigi ajaloost, ühiskonnast ja tööstusest — poliitika, majandus, tööstus ja kultuur selgelt ja kaasahaaravalt.

Edwardia ajastu Ühendkuningriigis on ajastu, mis hõlmab kuningas Edward VII valitsemisaega 1901–1910 ning tavaliselt ka mõningaid aastaid enne ja pärast seda perioodi kuni Esimese maailmasõjani. See on ajastu, mille eripäraks olid nii poliitilised ja sotsiaalsed muutused kui ka kiire tehnoloogiline ja kultuuriline areng.

Monarhia ja välissuhted

Kuningas Edward VII erines tugevalt oma emast, kuninganna Victoriast. Kui Victoria pärast abikaasa surma isoleerus, siis Edward oli avalikum ja seltskondlikum valitseja ning tema huvi kunstide ja moesuundade vastu mõjutas laiemaltki ühiskonda. Edwardi reisimised ja kohtumised, eriti visiidid Pariisi, aitasid parandada suhteid Prantsusmaaga ja viisid 1904. aastal Entente Cordiale'i lähenemiseni, mis muutis Euroopa diplomaatilist tasakaalu.

Tööstus ja majandus

Ühendkuningriik oli 19. sajandi järel endiselt maailmasuuur jõud. 19. sajandil toimunud Briti teaduse ja tööstuse hoogne areng lõi tugeva aluse ka Edwardi ajastu majandusele. Briti impeerium oli laialivalguv ja kuninglik merevägi säilitas maailma ühe kõige võimsama positsiooni, mis toetas nii kaubandust kui koloniaalvõimu.

Edvardia ajastu õitseng tugines peamiselt kaubandusele ja tootmisele. Peamised tööstusharud olid:

1. Kaevandamine, eriti kivisüsi, mis oli peamine energiaallikas nii tööstusele kui raudteedele.
2. Raua ja terase tootmine, millest sõltus eriti laevaehitus ja masinatööstus.
3. Laevaehitus oli tugev nii koduturul kui ekspordiks, eriti Šotimaal ja Inglismaa põhjarannikul.
4. Puuvillast ja villast riide ja muude kangaste valmistamine — tekstiilitööstus oli tihedalt seotud imporditud toormaterjalide ja eksporditurudega.
5. Kodutarvete ja -seadmete (nt keraamika ja söögiriistad) tootmine, mis teenindas nii kohalikke kui impordile orienteeritud turge.

Raudteede ja masinaehituse eksport oli hiilgav — britid aitasid ehitada raudteid maailmas ning varustasid neid Suurbritannias valmistatud masinatega. Samal ajal kerkisid konkurendina esile Saksa impeerium ja Ameerika Ühendriigid, kes muutusid kuni Edwardi ajastuni kiiresti tööstuslikult arenenud riikideks. Majanduslik konkurents, eriti laevastiku ja sõjatööstuse valdkonnas, hakkas kujundama 20. sajandi geopoliitikat.

Poliitika ja siseriiklikud reformid

Edwardi ajastul mõjutasid Suurbritannia poliitilist maastikku mitmed olulised sündmused: 1902. aasta lõpus lõppes Teine bursisõda ja valitsuse tegevus selle järel ning 1906. aastal saavutasid parlamendis võidu Liberaalid, kes algatasid mitmeid sotsiaalseid reforme. 1908. aastal võeti vastu ka vanaduspensioni seadus (Old-Age Pensions Act), mis oli üks esimesi riiklikke toetusmeetmeid vaeste eakate abistamiseks.

Samuti tekitas suuri kirgi 1909. aasta People's Budget, mille tõi esile rahandusminister David Lloyd George — see eelarve püüdis maksustada rikkust, et rahastada sotsiaalseid programme ja nõudis kõrgemat tulumaksu ja maamaksu. Konservatiivid ja aristokraatia protestisid ning sündmus viis suure poliitilise vastasseisuni ka kuningliku prerogatiivi ja parlamendi rolli üle.

Ühiskond ja sotsiaalne ebavõrdsus

Ühendkuningriigis valitses Edwardi ajastu ühiskonnas suur ebavõrdsus, nagu see oli ka varem. Rikaste ja vaeste inimeste elatustase oli väga erinev: aristokraatia ja jõukas keskklass nautisid luksust, samal ajal kui töölisklass elas tihti kitsastes korterites või slummides. Tööstuspiirkondades olid töökohad rängad ja töötingimused tihti ohtlikud, mis tõstis esile ametiühingute ja tööliikumise tähtsuse.

Hääleõigus oli samuti ebaühtlane: enamik täiskasvanud mehi sai hääletada, kuid hääleõigus ei olnud universaalne ja naised jäid suuresti ilma. Suffragetid (naiste valimisõiguse pooldajad) korraldasid kampaaniaid, meeleavaldusi ja mõnel juhul ka radikaalsemaid samme, et tähelepanu pälvida. Kampaaniad jätkusid intensiivselt kuni I maailmasõja alguseni ja viisid lõpuks naiste valimisõiguse laienemiseni hiljemalt 1918. aastal.

Kultuur, tehnoloogia ja igapäevaelu

Edwardi ajastu oli ka kultuuriliselt mitmekesine periood: moes olid mõjud mandrilt — Euroopa kunstist ja moodist — ning üha enam levisid uued stiilid nagu Art Nouveau. Linnaelu laienes: päevalinnad ja kõikjal leviv elektrivalgustus muutsid elurütmi, avalikes kohtades tekkisid kinod ja muusikalised etendused (muusikalid, muusika‑hallid). Autod hakkasid muutuma üha tavalisemaks ning uusi kommunikatsioonivahendeid nagu traadita telegraafia ja telefon kasutati üha rohkem.

Ka elukorraldus paranes mõningal määral — tänavate puhastamine, veevarustuse ja kanalisatsiooni parendamine ning linnaplaneerimise esimesed sammud aitasid vähendada mõnda nakkushaigust, kuigi elutingimused tööstuspiirkondades olid endiselt paljudel juhtudel kehvad.

Edwardi ajastu lõpp ja pärand

Enamik "Edwardia ajastu" brittidest uskus, et riigi areng jätkub ning et Ühendkuningriik säilitab ülemaailmse mõju. See optimism püsis kuni ootamatu pöörde ja tragöödiani: Esimene maailmasõda algas 1914. aastal ning muutis majanduslikult, poliitiliselt ja inimlikult kogu Euroopat. Edwardi ajastu on jätnud pärandiks nii kultuurilisi moetrende, tehnoloogilisi edusamme kui ka poliitilisi ja sotsiaalseid probleeme, mille lahendused kujundasid 20. sajandi poliitikat (nt sotsiaalkindlustussüsteemide arenemine, naiste õigused ja tööõigused).

Kokkuvõtlikult oli 1901–1910 periood üleminekuaja: melanhoolne ja pidulik monarhia pärand segunes uue, avatud ja rahvusvaheliselt aktiivse elustiiliga, mis muutis Ühendkuningriigi nii sisemiselt kui välissuhetes, enne kui suurem sõjaline ja geopoliitiline pööre kogu Euroopat ümber kujundas.

Küsimused ja vastused

K: Millisele perioodile viitab Edwardia ajastu?

K: Kes oli sel ajal kuningas?

K: Millal algas ja millal lõppes tema valitsemisaeg?

K: Kui kaua kestis Edwardia ajastu?

K: Millised sündmused toimusid selle aja jooksul?

K: Mis on selle perioodi puhul ainulaadne?

K: Kuidas on selle perioodi pärandit mäletatud?

Otsing