Jaapani keisririik (jaapani keeles 大日本帝国; nimetatud Dai Nippon Teikoku; ametlikult Suur-Jaapani impeerium; ka keiserlik Jaapan ja Jaapani impeerium) oli Jaapani valitsetud alade valitsus ajavahemikul Meiji restaureerimisest kuni Jaapani lüüasaamiseni Teises maailmasõjas. Selle aja jooksul olid Jaapani valitsejateks keiser Meiji (Mutsuhito), keiser Taishō (Yoshihito) ja keiser Shōwa (Hirohito). Ajavahemikut peetakse üldiselt kestvaks 1868. aastast kuni 1945. aastani.

Taust ja moderniseerumine

Meiji-restaureerimine 1868. aastal lõpetas Tokugawa šogunaadi ja viis võimu tagasi keisrile. Sellele järgnes kiire riiklik moderniseerumine: loodi tsentraliseeritud administratsioon, kasutusele võeti asekontrolli ja sundmobilisatsiooni süsteemid ning käivitus ulatuslik majandus- ja tööstusreform. Jaapan läks üle põllumajanduslikust majandusest tööstusmajanduseks, rajati raudteid, tehaseid, pangandus- ja haridussüsteeme ning kehtestati üldine kooliharidus. 1889. aastal vastu võetud Meiji põhiseadus andis keisrile suure võimu, ent samal ajal tekkis parlamentaarne süsteem (Riigikogu) ja moodustusid kaasaegsed riigiasutused. Tööstuse kiire kasvu kõrval kujunesid ka suured kapitali ja kaubandusrühmitused (zaibatsu).

Sõjad ja territoriaalne laienemine

Moderniseerunud Jaapan otsis varasid ja mõjusfääri, mis viis mitmete sõjaliste konfliktideni ning koloniaalse laienemiseni. Selle aja jooksul Jaapan rajas võimsa armee ja mereväe ning hakkas vallutama ja okupeerima teisi piirkondi. Olulised sõjalised ja poliitilised pöördelised sündmused olid:

  • Sino-jaapani sõda (1894–1895), mille lõpus Jaapan sai kontrolli Taiwanist (Formosa) ja mõjutas Hiina sisepoliitikat.
  • Russo-jaapani sõda (1904–1905), mille võit tõstis Jaapani suurvõimuks Ida-Aasias.
  • Korea annekteerimine 1910. aastal, kui Korea liideti ametlikult Jaapani kolooniaks.
  • 1931. aastal toimunud Mandžuuria okupeerimine ja 1932. aastal sealse nukuvalitsuse (Manzhouguo) kehtestamine.
  • 1937. aastast algas ulatuslik Teise Hiina-Jaapani sõda, mis hiljem sulandus maailmaõõtva konfliktiga.

20. sajandi esimesel poolel laienes Jaapani mõju ka Vaikses ookeanis ja Kagu-Aasias, püüdes lukustada endile toormekaubad ja strateegilised sadamad.

Poliitika, ühiskond ja ideoloogia

Keisririigi valitsemine tugines ametlikule keisri autoriteedile, kuid reaalse poliitilise võimu jagasid tsiviil- ja sõjaväejuhtkonnad ning suurärimehed. 20. sajandi 20.–30. aastatel suurenes militarism ja rahvuslik-koloniaalne ideoloogia: riik rõhutas State Shinto'd ehk keisri ja riigi religioosset ühendamist, tsenseeriti meediat ning survestati opositsioonivõitlusi. Majanduslikud raskused 1930. aastate alguses ja rahvusliku ühtsuse nõudmised andsid tõuke sõjaväelaste ja rahvuslike rühmituste suuremale mõjule riigivalitsemises.

Teine maailmasõda ja impeeriumi langus

Jaapan liitus Teises maailmasõjas Teljeriikidega ja laienes kiiresti 1941.–1942. aastatel üle Vaikse ookeani ja Kagu-Aasia. Sõja käigus saavutati alguses märkimisväärseid võite, kuid hiljem pöördus initsiatiiv liitlaste kasuks saarte hüppamise strateegia ja materjalilise ülekaalu tõttu. Sõja lõpuperioodil kannatas Jaapan tugevate õhurünnakute all ja paljude linnade suured hävitused halvenesid. Pärast Hiroshima ja Nagasaki aatompommitamist ning Nõukogude Liidu sõjaväe sissetungi Mandžuuriasse Jaapan kapituleerus. Jaapani impeerium alistus liitlastele 2. septembril 1945.

Okupatsioon, reformid ja pärand

Peale kapituleerumist okupeerisid liitlased Jaapani saarestiku. Okupatsiooni juhtisid Ameerika Ühendriigid koos liitlastega ning selle käigus viidi läbi ulatuslikud poliitilised ja sotsiaalsed reformid. Muudatuste hulka kuulusid demilitariseerimine, sõjakuritegude uurimine (Tokyo kohtuprotsessid), suurreformid maaomandis, tööõiguse ja sotsiaalkaitse tugevdamine ning laiapõhjaline haridusreform. Lisaks võeti vastu uus põhiseadus, mis piirab sõjalist tegutsemist ja annab väga tugeva rõhu kodanikuõigustele ning demokraatiale (vt ka uue põhiseaduse mainet). Okupatsioon, riigi ümberkorraldamine ja majanduse ülesehitamine jätkusid üle 1940. aastate lõpu ja 1950. aastate alguse—okupatsiooni lõpp ametlikult toimus 1952. aasta paiku (vt 1950. aastad).

Kokkuvõte

1868–1945 vältav periood kujundas Jaapanist modernse tööstus- ja sõjariigi, mis rajas suure sotsiaalse ja tehnoloogilise arengu kõrvale ka ekspansionistlikku poliitikat. Teise maailmasõja lõpp tähistas selle impeeriumi hävingut ja tõi kaasa sügavad muutused Jaapani poliitikas, ühiskonnas ja rahvusvahelises positsioonis. Sõjajärgsed reformid ja demokraatlik ümberkujundamine sillutasid teed kaasaegse Jaapani majandusliku taassünni ja rahvusvahelise reintegratsiooni poole.