Hirohito (Keiser Shōwa): elu, valitsemine 1926–1989 ja pärand

Hirohito (Keiser Shōwa): põhjalik ülevaade tema elust, pika valitsemise 1926–1989 sündmustest ja pärandist — poliitika, sõda ja kultuuriline mõju Jaapanile.

Hirohito (裕仁, 29. aprill 1901 - 7. jaanuar 1989) oli Jaapani 124. keiser traditsioonilise järjestuse järgi, kes valitses 25. detsembrist 1926 kuni oma surmani 7. jaanuaril 1989. Talle järgnes tema vanim poeg Akihito. Jaapanis tuntakse valitsevaid keisreid lihtsalt "keisrina" ja nüüd nimetatakse teda peamiselt tema postuumsele nimele, keiser Shōwa (昭和天皇).

Varajane elu ja haridus

Hirohito sündis 29. aprillil 1901 ja kasvas üles keisriperes. Ta õppis traditsioonilistes aristokraatlikes koolides ning jätkas haridust ka välismaal. Nooruses omandas ta laiapõhjalise hariduse, mis hõlmas nii poliitikat kui loodusteadusi. 1921.–1922. aastal viibis ta õpingutel Cambridge'i ülikoolis Suurbritannias, mis avaldas talle suuremat maailmapilti ja teaduslikku huvi, eriti mereteaduste valdkonnas.

Valitsemise algus ja Shōwa ajastu

Hirohito tõusis troonile 25. detsembril 1926 ja tema valitsemisajale anti ajastu nimi Shōwa, mis tõlkes tähendab „valgustatud rahu”. Tema valitsemisaeg kestis üle kuue aastakümne, muutes ta üheks Jaapani ajaloos pikima valitsemisajaga monarhiks. See ajastu hõlmas suuri muutusi Jaapanis — poliitilist ülestõusu, sõjalist laienemist, Teist maailmasõda ning sõjajärgset taasrajamist ja majanduslikku kasvu.

Roll Teises maailmasõjas ja vastuolud

Hirohito roll sõjaajal on ajaloolaste ja avalikkuse seas palju arutatud ja vaieldud teema. Tema aeglanges Jaapani militarismi ja ekspansiooniga Aasias ning tema valitsemise ajal sooritasid Jaapani relvajõud ulatuslikke sõjalisi operatsioone. Pärast sõja lõppu arreteeriti ja kohtu ette ei toodud keisrit, kuid tema vastutuse ulatust ja otsustamise protsesse on uuritud ning nende üle käib jätkuv teaduslik ja ühiskondlik diskussioon.

Pärast sõda — okupatsioon ja põhiseaduse muutus

Jaapani sõjajärgse okupatsiooni juhtisid liitlasväed peamiselt USA suunamisel. Hirohito jäi troonile, kuid temalt võeti poliitiline võim: 1947. aastal jõustus uus Jaapani põhiseadus, mis määratles keisri riigi sümbolina ilma täidesaatva võimuta. 1. jaanuaril 1946 andis Hirohito avaliku pöördumise ehk Ningen-sengen (inimese avaldus), kus ta loobus jumaliku staatuse väitest ja rõhutas oma inimlikkust — see samm oli osa okupatsioonivõimude ja Jaapani ühiskonna ümberkujundusest.

Teadlane ja huvid

Isiklikult oli Hirohitot tuntud kui loodusteaduste, eriti mereteaduse huviline. Ta kogus ja uuris mereelustikku, avaldas mõningaid teaduslikke töid ning uskus teaduse ja tehnoloogia tähtsusesse. See teadushuvi eristas teda paljudest varasematest monarhidest ning andis talle avalikus elus teise, vähem poliitilise rolli.

Perekond ja isiklik elu

• Abikaasa: empress Kōjun (sündinud Nagako).
• Lapsi: mitu last, sealhulgas vanim poeg Akihito, kes sai keisriks pärast Hirohito surma.
• Isiklik elu oli tugevalt vormistatud keisririigi protokollide ja traditsioonidega; avalikkuse ees hoidis ta sageli reserveeritud ning ametlikku kuvandit.

Surm ja pärand

Hirohito suri 7. jaanuaril 1989. Tema surma järel algas uus ajastu (Heisei) ja troonile astus tema pojapoeg Akihito. Hirohito pärand on kompleksne: teda meenutatakse nii kui üht pikaajalisemat Jaapani valitsejat, kes oli tunnistajaks riigi traagilistele langemistele ja üüratule taastumisele, kui ka vastuolulist figuuri seoses sõjaaegse vastutusega. Tema valitsemisajal toimunud moderniseerimine ja sõjajärgne majanduslik imeline taastumine on osa tema pärandist, samas kui küsitavused tema rolli ja vastutuse üle sõjaperioodil on säilitanud tugeva ajaloolise ning avaliku diskussiooni.

Tähtsamad faktid kokkuvõtlikult:

• Sündis 29. aprillil 1901, suri 7. jaanuaril 1989.
• Valitses 25. detsembrist 1926 kuni surmani 1989 — Shōwa ajastu.
• Pärast Teist maailmasõda jäi ta troonile, kuid tema poliitiline võim lõppes uut põhiseadustega (1947).
• Tuntud huvist mereteaduse ja teaduse vastu; avaldas teadustöid.
• Pärand on segane: nii moderniseerimise ja majandusliku taastumise ajalooline roll kui ka jätkuvad vaidlused sõjaaegse vastutuse üle.

Sündmused Shōwa elus

Prints Hirohito nimetati 1921. aastal oma isa asemel regendiks. Pärast isa surma sai temast keiser.

Teine maailmasõda

Hirohito oli Jaapani keiser Teise Hiina-Jaapani sõja ajal, millest sai Teine maailmasõda (1931-1945). Kuigi ta pidi olema absoluutne monarh (keiser, kes võib kehtestada kõik seadused ja reeglid), oli suurem osa võimu Jaapani valitsuses sel ajal Jaapani peaministri Hideki Tōjō ja sõjaväe käes. Tema roll teises maailmasõjas on vastuoluline.

Konstitutsiooniline monarh

Pärast Jaapani kaotust sõjas muutus keisri roll. Keisrist sai riigi sümbol.

Hirohito oli esimene keiser, kes reisis väljapoole Jaapanit. Ta külastas 1971. aastal Euroopat ja 1975. aastal reisis ta Ameerika Ühendriikidesse.

Pärast tema surma

Keiser Showa suri peensoolevähki ja tema järglaseks sai tema poeg, prints Akihito.

Hiljutise keisri riiklikud matused olid rahvusvaheline sündmus. Matustel osalesid maailma liidrid, sealhulgas USA president George H. W. Bush, Prantsusmaa president François Mitterrand ja Edinburghi hertsog.

Keiser Shōwa on koos keiser Taishōga maetud Hachiōji keiserlikku mausoleumisse.

Hirohito haud Tokyos

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Hirohito?

K: Millal ta Jaapani keisrina valitses?

K: Kes järgnes keiser Hirohitole?

K: Kuidas nimetatakse Jaapanis praegu peamiselt keiser Hirohitot?

K: Miks nimetatakse keiser Hirohitot praegu keiser Showa nime all?

K: Millal hakkasid inimesed Hirohito kohta keiser Showa nime kasutama?

K: Kuidas paljud inimesed väljaspool Jaapanit Hirohitot kutsuvad?

Otsing