Hirohito (裕仁, 29. aprill 1901 - 7. jaanuar 1989) oli Jaapani 124. keiser traditsioonilise järjestuse järgi, kes valitses 25. detsembrist 1926 kuni oma surmani 7. jaanuaril 1989. Talle järgnes tema vanim poeg Akihito. Jaapanis tuntakse valitsevaid keisreid lihtsalt "keisrina" ja nüüd nimetatakse teda peamiselt tema postuumsele nimele, keiser Shōwa (昭和天皇).
Varajane elu ja haridus
Hirohito sündis 29. aprillil 1901 ja kasvas üles keisriperes. Ta õppis traditsioonilistes aristokraatlikes koolides ning jätkas haridust ka välismaal. Nooruses omandas ta laiapõhjalise hariduse, mis hõlmas nii poliitikat kui loodusteadusi. 1921.–1922. aastal viibis ta õpingutel Cambridge'i ülikoolis Suurbritannias, mis avaldas talle suuremat maailmapilti ja teaduslikku huvi, eriti mereteaduste valdkonnas.
Valitsemise algus ja Shōwa ajastu
Hirohito tõusis troonile 25. detsembril 1926 ja tema valitsemisajale anti ajastu nimi Shōwa, mis tõlkes tähendab „valgustatud rahu”. Tema valitsemisaeg kestis üle kuue aastakümne, muutes ta üheks Jaapani ajaloos pikima valitsemisajaga monarhiks. See ajastu hõlmas suuri muutusi Jaapanis — poliitilist ülestõusu, sõjalist laienemist, Teist maailmasõda ning sõjajärgset taasrajamist ja majanduslikku kasvu.
Roll Teises maailmasõjas ja vastuolud
Hirohito roll sõjaajal on ajaloolaste ja avalikkuse seas palju arutatud ja vaieldud teema. Tema aeglanges Jaapani militarismi ja ekspansiooniga Aasias ning tema valitsemise ajal sooritasid Jaapani relvajõud ulatuslikke sõjalisi operatsioone. Pärast sõja lõppu arreteeriti ja kohtu ette ei toodud keisrit, kuid tema vastutuse ulatust ja otsustamise protsesse on uuritud ning nende üle käib jätkuv teaduslik ja ühiskondlik diskussioon.
Pärast sõda — okupatsioon ja põhiseaduse muutus
Jaapani sõjajärgse okupatsiooni juhtisid liitlasväed peamiselt USA suunamisel. Hirohito jäi troonile, kuid temalt võeti poliitiline võim: 1947. aastal jõustus uus Jaapani põhiseadus, mis määratles keisri riigi sümbolina ilma täidesaatva võimuta. 1. jaanuaril 1946 andis Hirohito avaliku pöördumise ehk Ningen-sengen (inimese avaldus), kus ta loobus jumaliku staatuse väitest ja rõhutas oma inimlikkust — see samm oli osa okupatsioonivõimude ja Jaapani ühiskonna ümberkujundusest.
Teadlane ja huvid
Isiklikult oli Hirohitot tuntud kui loodusteaduste, eriti mereteaduse huviline. Ta kogus ja uuris mereelustikku, avaldas mõningaid teaduslikke töid ning uskus teaduse ja tehnoloogia tähtsusesse. See teadushuvi eristas teda paljudest varasematest monarhidest ning andis talle avalikus elus teise, vähem poliitilise rolli.
Perekond ja isiklik elu
- Abikaasa: empress Kōjun (sündinud Nagako).
- Lapsi: mitu last, sealhulgas vanim poeg Akihito, kes sai keisriks pärast Hirohito surma.
- Isiklik elu oli tugevalt vormistatud keisririigi protokollide ja traditsioonidega; avalikkuse ees hoidis ta sageli reserveeritud ning ametlikku kuvandit.
Surm ja pärand
Hirohito suri 7. jaanuaril 1989. Tema surma järel algas uus ajastu (Heisei) ja troonile astus tema pojapoeg Akihito. Hirohito pärand on kompleksne: teda meenutatakse nii kui üht pikaajalisemat Jaapani valitsejat, kes oli tunnistajaks riigi traagilistele langemistele ja üüratule taastumisele, kui ka vastuolulist figuuri seoses sõjaaegse vastutusega. Tema valitsemisajal toimunud moderniseerimine ja sõjajärgne majanduslik imeline taastumine on osa tema pärandist, samas kui küsitavused tema rolli ja vastutuse üle sõjaperioodil on säilitanud tugeva ajaloolise ning avaliku diskussiooni.
Tähtsamad faktid kokkuvõtlikult:
- Sündis 29. aprillil 1901, suri 7. jaanuaril 1989.
- Valitses 25. detsembrist 1926 kuni surmani 1989 — Shōwa ajastu.
- Pärast Teist maailmasõda jäi ta troonile, kuid tema poliitiline võim lõppes uut põhiseadustega (1947).
- Tuntud huvist mereteaduse ja teaduse vastu; avaldas teadustöid.
- Pärand on segane: nii moderniseerimise ja majandusliku taastumise ajalooline roll kui ka jätkuvad vaidlused sõjaaegse vastutuse üle.
