Jaapani keiser (Tennō): riigipea, roll, Naruhito ja ajalugu

Avasta Jaapani keisri (Tennō) roll, ajalugu ja praegune keiser Naruhito — monarhi sümboolne tähendus, võimu muutused ja palee ajalugu.

Jaapani keiser ehk keiser (天皇, tennō, sõna-sõnalt "taevane valitseja") on Jaapani riigipea, monarh on Jaapani rahva ja ühtsuse sümbol.

Jaapani konstitutsioonilises monarhias ei ole keisril mingit poliitilist võimu. Maailmapoliitikas on ta ainus praegune keiser.

Praegune keiser on Tema Majesteet keiser Naruhito. Ta on krüsanteemitroonil alates sellest, kui tema isa Akihito 2019. aastal loobus ametist.

Jaapani keisrile kuuluva võimu suurus on Jaapani ajaloo jooksul palju muutunud. Jaapani keiser on mõnikord olnud peamiselt sümboolsete volitustega vaimulik ja mõnikord tegelik valitseja. Mõned usuvad, et keiser on jumalate järeltulija.

Alates 1800ndate keskpaigast asub keiserlik palee endise Edo lossi asukohas （江戸城）Tokyo südames. Varasemad keisrid elasid Kyotos peaaegu üksteist sajandit.

Konstitutsiooniline roll tänapäeval

Pärast Teist maailmasõda ja 1947. aasta uue põhiseaduse vastuvõtmist muutus keisri staatuse sisu radikaalselt. Põhiseaduse järgi on keiser riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning tal puudub täitevvõim. Kõik ametlikud riiklikud toimingud, mida keisrilt oodatakse (nt seaduste väljakuulutamine, parlamendi avamine, valitsuse määramisaktid), tehakse valitsuse ehk kabineti soovitusel ja heakskiidul ning on sisuliselt formaalsed.

Keisri ametikohustused on peamiselt tseremoniaalsed ja esinduslikud — ta esindab riiki kodu- ja välissündmustel, võtab vastu välisriikide saadikuid, osaleb riiklikes mälestusteenistustes ja konservatiivsetes rituaalides. Sisemisi eriasju ja keisripere haldust korraldab Imperial Household Agency (Keisriperemaja amet).

Ajalooline taust

Jaapani monarhia on üks maailma vanimaid järjepidevaid monarhiaid, mille juured ulatuvad müütilistesse aegadesse. Traditsiooniliselt peetakse Yamatose dünastiat järjepidevaks kuni tänapäevani. Ajalooliselt on keisri roll kõikunud — mõnel perioodil oli keiser kõrgeima usulise ja sümboolse tähtsusega, teistel hetkedel (nt shogunaatide ajastul) oli tegelik poliitiline võim sõjaväel või shogunil.

19. sajandi lõpu Meiji-renessanss (Meiji Restoration) tõi kaasa keisri positsiooni tugeva poliitilise rõhutamise: keiser sai riigi sümboliks ja kõigi seaduste allikaks vastavalt Meiji põhiseadusele. Pärast 1945. aastat ja Jaapani kapituleerimist ümber defineeriti keisri roll demokraatlikus ja põhiseaduslikus riigis.

Tseremooniad, rituaalid ja kohustused

• Entroonimine: keisri ametisseastumine kulgeb mitme rituaali kaudu, millest üks olulisemaid on nn sokui no rei ehk ametissepühitsemise tseremoonia. Entroonimisega kaasnevad traditsioonilised rituaalid, mis ühendavad shinto-usulisi elemente ning riiklikku sümboolikat.
• Daijosai: eriline tänutseremoonia, mis toimub harva ja on seotud uue keisri ametisseastumisega ning põllumajanduse ja esivanemate kummardamisega.
• Riiklikud aktid: seaduste väljakuulutamine, parlamentaarse istungi avamine ja tunnustamistoimingud, mida keiser sooritab formaalselt kabineti juhiste alusel.
• Religioossed rituaalid: keiser osaleb shinto-rituaalides, mis on osa keisri ajaloolisest ja kultuurilisest rollist kui riigi vaimsest kantslerist.
• Välissuhted: keiser ja keisrinna võtavad vastu välisriikide ametnikke ning teevad avalikke visiite, mis soodustavad kultuurilist ja diplomaatilist vahetust.

Järglus, perekond ja tänapäevased küsimused

Jaapani trooni järglus reguleerib Imperial Household Law, mis praegu piirab troonipärimist ainult meessoost sugulastega, kes on jaapani keisripere meessoost järeltulijad. See reegel on olnud ühiskondlikult ja poliitiliselt vastuoluline, kuna keisriperes on vähe meessoost järeltulijaid. Näiteks keiser Naruhito ainsaks lapseks on tütar, printsess Aiko, kes praeguse õiguse kohaselt ei saa trooni pärida.

Ajaloolised ja poliitilised arutelud järgluse reformi üle jätkuvad Jaapanis, kuid muutused vajavad laia poliitilist toetust ja õiguslikku reguleerimist.

Keiser Naruhito — lühike ülevaade

Tema Majesteet keiser Naruhito sündis 23. veebruaril 1960. Ta on Haruiko Naruhito ja keiser Akihito pojana ning kasvas üles keisriperes. Naruhito hariduslik taust hõlmab Gakushuin’i ja seejärel õpinguid välismaal — ta õppis Oxfordi ülikoolis (Merton College) 1983–1985, kus keskendus vee- ja transpordiajaloo uurimisele.

Naruhito astus troonile 1. mail 2019, kui tema isa Akihito ametist lahkus 30. aprillil 2019. Akihito loobumine oli esimene selline sündmus Jaapani keisririigis umbes kaks sajandit, mis tekitas palju avalikku ja poliitilist tähelepanu ning viis seadusandliku protsessi kaudu erandi võimaldamiseni tema abdikatsioonile.

Kokkuvõte

Jaapani keiser on tänapäeval peamiselt kultuuriline ja tseremoniaalne riigipea, kelle roll on olla riigi ja rahva ühtsuse sümbol. Kuigi ajalooliselt on keisri võim varieerunud — ulatudes jumalik-est ulatuslikest poliitilistest volitustest kuni täielikult sümboolsete funktsioonideni — on tänane keiser Jaapanis keskendunud esinduslikele ülesannetele, traditsioonide hoidmisele ja rahvusliku identiteedi väljendamisele.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes on Jaapani riigipea?

K: Milline on monarhi roll Jaapanis?

K: Kas keisril on Jaapani konstitutsioonilises monarhias poliitiline võim?

K: Kas Jaapani keisrit tunnustatakse maailmapoliitikas?

K: Kes on praegune Jaapani keiser?

K: Millal tõusis keiser Naruhito troonile?

K: Kus asub keiserlik palee?

Otsing