Jaapani keiser
Jaapani keiser ehk keiser (天皇, tennō, sõna-sõnalt "taevane valitseja") on Jaapani riigipea, monarh on Jaapani rahva ja ühtsuse sümbol.
Jaapani konstitutsioonilises monarhias ei ole keisril mingit poliitilist võimu. Maailmapoliitikas on ta ainus praegune keiser.
Praegune keiser on Tema Majesteet keiser Naruhito. Ta on krüsanteemitroonil alates sellest, kui tema isa Akihito 2019. aastal loobus ametist.
Jaapani keisrile kuuluva võimu suurus on Jaapani ajaloo jooksul palju muutunud. Jaapani keiser on mõnikord olnud peamiselt sümboolsete volitustega vaimulik ja mõnikord tegelik valitseja. Mõned usuvad, et keiser on jumalate järeltulija.
Alates 1800ndate keskpaigast asub keiserlik palee endise Edo lossi asukohas （江戸城）Tokyo südames. Varasemad keisrid elasid Kyotos peaaegu üksteist sajandit.
Jaapani praegune keiser Naruhito alates 2019. aastast.
Päritolu
Varaseim monarh, keda ajaloolased arvavad, et ta on olnud keiser, oli keiser Ojin.
Tänapäeval Jaapanit valitsev keiserlik dünastia sai alguse 500. aastatel Kesk-Jaapanis kohaliku kuningavõimuna. See suurendas aeglaselt oma võimu oma naabrite üle. See viis tsentraliseerituma riigini, mis hõlmas peaaegu kõiki praeguse Jaapani keskseid alasid. Kaugemad alad jäid selle piiridest välja.
Keisri praegune roll
Keisri roll on määratletud 1947. aasta Jaapani põhiseaduse I peatükis.
- Artikkel 1 määratleb keisri kui riigi ja rahva ühtsuse sümboli.
- Artikli 3 kohaselt peab keiser riigiküsimustes saama kabineti heakskiidu.
- Artiklis 4 on sätestatud, et keisril ei ole valitsemisega seotud volitusi.
- Artikliga 6 antakse keisrile õigus nimetada peaminister ja ülemkohtu ülemkohtunik.
- Artikkel 7 annab keisrile volitused teha riigipeale omaseid asju.
Jaapani keisril ei ole reservvolitusi.
Kuigi keiser on riigipea, seavad paljud inimesed kahtluse alla, kas keiser on poliitilises mõttes tõeline monarh. Konservatiivsete jõudude 1950. aastatel tehtud jõupingutused muuta põhiseadust, et nimetada keiser tegelikult riigipeaks, lükati tagasi. Sellest hoolimata täidab keiser kõiki riigipea diplomaatilisi ülesandeid ja välisriigid tunnustavad teda riigipeana.
Keisri troonipärimus
Pärimust reguleerivad nüüd Jaapani riigikogu poolt vastu võetud seadused. Praegune seadus ei lase naistel troonile astuda. Selle seaduse muutmist kaaluti seni, kuni printsess Kiko sünnitas poja.
Kuni prints Akishino poja sünnini 6. septembril 2006 oli võimalik pärimisprobleem. Alates 1965. aastast, mil prints Akishino sündis, ei olnud keiserlikku perekonda sündinud ühtegi meessoost last. Pärast printsess Aiko sündi leidsid mõned, et kehtivat keiserliku majapidamise seadust on vaja muuta, et naised saaksid troonipärijaks. 2005. aasta jaanuaris lõi peaminister Junichiro Koizumi kohtunikest, ülikooliprofessoritest ja riigiteenistujatest koosneva rühma, et uurida probleemi.
25. oktoobril 2005 soovitasid nad muuta seadust, et Jaapani troonile pääseksid ka keiserliku suguvõsa meesliini naissoost isikud. 20. jaanuaril 2006 teatas peaminister Junichiro Koizumi, et nad muudavad seadust, et lubada naistel troonile astuda. Kuid pärast seda, kui ta sai teada, et printsess Kiko on oma kolmanda lapsega rase, otsustas Koizumi siiski oodata. Tema poeg, prints Hisahito, on praeguse troonipärimisseaduse kohaselt kolmas troonipärija.
Aadressimine ja nimetamine
Jaapani keisrite nimetamine on Jaapani ja läänemaailma erinevuste tõttu keeruline. Jaapanlased kasutavad "{nimi} tennō". (varasemate keisrite kohta) või "Kinjō Heika" (今上陛下） praeguse keisri kohta). Probleemid tekivad seetõttu, et keisreid nimetatakse pärast nende surma "{nimi} tennō".
Mõned jaapanlased pidasid kunagi ebaviisakaks kutsuda aadlike isikute nimesid. Tänapäeval ei järgita seda uskumust enam üldiselt, kuid keiserliku perekonna puhul kasutatakse seda ikka veel. Praegust troonil istuvat keisrit nimetatakse peaaegu alati lihtsalt Tennō Heika (天皇陛下, lit. "Tema Majesteet keiser") või ametlikult Kinjō Heika (今上陛下).
Inglise keeles nimetatakse hiljutisi keisreid nende isikunimede järgi.
Näiteks eelmist keisrit kutsutakse inglise keeles tavaliselt Hirohito, kuid pärast tema surma nimetati ta ümber Shōwa Tennōks ja nüüd kutsutakse jaapani keeles ainult selle nimega. Kui ta oli võimul, ei kutsutud teda jaapani keeles siiski kunagi Hirohito või Shōwa Tennō. Pigem kutsuti teda lihtsalt Tennō Heika (mis tähendab "Tema Majesteet keiser").
Seotud leheküljed
- Jaapani ajalugu
- Jaapani keisririigi sugupuu
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes on Jaapani riigipea?
V: Jaapani keiser on Jaapani riigipea.
K: Milline on monarhi roll Jaapanis?
V: Monarh on Jaapani rahva ja selle ühtsuse sümbol.
K: Kas keisril on Jaapani konstitutsioonilises monarhias poliitiline võim?
V: Ei, Jaapani konstitutsioonilises monarhias ei ole keisril mingit poliitilist võimu.
K: Kas Jaapani keisrit tunnustatakse maailmapoliitikas?
V: Jah, Jaapani keisrit tunnustatakse maailmapoliitikas, sest ta on praegu ainus keiser maailmas.
K: Kes on praegune Jaapani keiser?
V: Tema Majesteet keiser Naruhito on praegune Jaapani keiser.
K: Millal tõusis keiser Naruhito troonile?
V: Keiser Naruhito tõusis krüsanteemitroonile pärast seda, kui tema isa Akihito loobus 2019. aastal.
K: Kus asub keiserlik palee?
V: Alates 1800. aastate keskpaigast asub keiserlik palee endise Edo lossi asukohas Tokyo südames.
