Jaapani riigikogu (Kokkai) — struktuur, ülesanded ja valimised

Jaapani riigikogu (Kokkai): selge ülevaade struktuurist, ülesannetest ja valimistest — esindajatekoda, volikogu ja peaministri valimise protsess.

Jaapani riigikogu (国会, Kokkai) on kahekojaline seadusandlik kogu. Riigipäevade hoone asub Nagatachōs, Chiyodas, Tokyos. Riigikogu on Jaapani põhiseaduse alusel kõrgeim seadusandlik organ, mis sätestab riigi õigusaktid, kinnitab eelarve, ratifitseerib rahvusvahelisi lepinguid ning valib ja kontrollib valitsust.

See koosneb esindajatekojast (alamkoda) ja volikogust (ülemkoda). Riigikogu mõlema koja liikmed valitakse otse rahva poolt. Riigipäev valib peaministri, kes moodustab kabineti; kabinet vastutab Riigikogu ees.

Koja põhiomadused ja ametiajad. Esindajatekoda (alamkoda) valitakse tavaliselt neljaks aastaks, kuid see võib enne ametiaja lõppu laialisaata, kui peaminister otsustab esindajatekoja laialisaatmise ja kutsuda esile varasemaid valimisi. Volikogu (ülemkoda) liikmed valitakse kuueks aastaks, kusjuures iga kolm aastat uuendatakse umbes pool ülemkoja koosseisust—see stabiilne rotatsioon tagab teatud jätkusuutlikkuse seadusandluses.

Valimissüsteem ja hääleõigus. Mõlema koja valimised toimuvad otsese rahvahääletuse teel. Esindajatekojas kasutatakse segatud valimissüsteemi, mis ühendab üksikmandaatseid ringkondi ja proportsionaalset esindust (paiksete ringkondade ja piirkondlike proportsionaalsete nimekirjade kombinatsioon). Volikogus kasutatakse laialdaselt prefektuuripõhiseid ringkondi ning riiklikku proportsionaalse esinduse komponenti. Hääleõigus vanus on alates 18. eluaastast.

Seadusandlus ja töökorraldus. Riigikogu menetleb seaduseelnõusid komisjonides ja plenaaristungitel. Tavapärane menetlus hõlmab eelnõu esitamist, komisjonide arutelu, parandusettepanekuid ja lõpuhääletust. Kui ühes kojast vastu võetud eelnõu teises kojast tagasi lükatakse või sinna ei jõuta, on esindajatekojal oluline pädevus: kui ülemkoda ei kiida heaks eelnõu ja esindajatekoda kannab selle uuesti vastu vähemalt kahe kolmandiku häälteenamusega kohalviibijatest, saab seadus vastuvõetuks ka ilma ülemkoja nõusolekuta. Eriline tähtsus on esindajatekojal ka eelarve, rahvusvaheliste lepingute ja peaministri valimise küsimustes — nendes valdkondades on alamkojal pretsedentne roll.

Riigikogu ja täidesaatev võim. Riigikogu valib peaministri; kui mõlemad kojad ei jõua ühisele otsusele peaministri kohta, on otsustav esindajatekoda. Peaminister ja kabinet vastutavad Riigikogu ees ning Riigikogu võib väljendada umbusaldust või algatada usaldushääletuse. Esindajatekoda võib valitsuse vastu peale umbusaldushääletuse algatada ka kabineti laialisaatmise ja teha ettepaneku uute valimiste kohta.

Istungid ja õiguslik raamistik. Riigikogu töökorra määravad põhiseadus ning seadused ja töökorra eeskirjad. Riigikogu kutsutakse kokku eri tüüpi istungjärgudeks: tavaline istungjärg (igaaastane), eriistung ja erakorraline istung. Emperori roll on formaalne: seadused ja muud Riigikogu poolt vastu võetud aktid antakse kehtestamiseks emperori poolt välja kuulutamiseks, kuid reaalsed poliitilised otsused teevad riigivõimu organid riigi valitsuse ja riigikogu kaudu.

Komisjonid ja tööjaotus. Riigikogul on arvukalt alalisi ja ajutisi komisjone (nt eelarvekomisjon, rahvusjulgeoleku-, välis- ja siseasjade komisjonid), mis kohandavad eelnõude tehnilist ja poliitilist analüüsi. Komisjonid täidavad olulist rolli seadusandluse ettevalmistamisel, uurimisel ja valitsuse kontrollimisel.

Poliitiline kontekst. Riigikogu töös on olulisel kohal parteid ja parteiliste koalitsioonide kujunemine. Pärast Teist maailmasõda on Jaapani poliitikas pikaajaliselt domineerinud Liberaal-demokraatlik partei (LDP), kuid valitsusliidud ja opositsioon on aja jooksul muutunud. Faktiivselt osalevad parlamendis nii valitsuspartei(-de) fraktsioonid kui ka mitmed opositsiooniparteid, mis mõjutavad seadusandlust ja riigikogu kontrolli mehhanisme.

Tähendus ja mõju. Riigikogu kui kahekojaline parlament on Jaapani demokraatia keskne institutsioon — see seab seadusliku raamistiku riigi juhtimisele, kontrollib täidesaatvat võimu ning on kodanike poliitilise esindatuse peamine koht. Selle struktuur (lahknevad kojad, komisjonid, valimissüsteemid ja veto- ning ülevõimu mehhanismid) tagab tasakaalustatud võimude lahususe ning võimaluse erinevate huvide ja piirkondade esindatusele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Jaapani riigipäev?

K: Kus asub riigikogu hoone?

K: Millised kaks maja moodustavad Jaapani riigikogu?

K: Kuidas valitakse Jaapani riigikogu liikmed?

K: Milline on Jaapani riigikogu roll peaministri valimisel?

K: Kas Jaapani riigikogu on ühe- või kahekojaline seadusandlik kogu?

K: Kus asub esindajatekoda?

Otsing