Jaapani keiser Akihito — endine valitseja (1989–2019)

Jaapani keiser Akihito (1989–2019) — tema valitsemine, 2019. aasta taandumine ja Heisei-ajastu lugu: elulugu, tähtsaimad sündmused ja pärand.

Keiser Akihito (明仁天皇, Akihito-tennō, sündinud 23. detsembril 1933) (tuntud lihtsalt kui Akihito) on Jaapani endine keiser aastatel 1989–2019. Ta oli Jaapani traditsioonilise järjestuse järgi 125. keiser ning tema valitsusperiood on tuntud Heisei ajastuna. Vastavalt Jaapani põhiseadusele täitis ta valitsejana peamiselt sümboolset rolli ja oli Jaapani keisririigi sümbol.

Varajane elu ja haridus

Akihito sündis keiserliku perekonna liikmena Tokyos 1933. aastal. Ta on keiser Shōwa (Hirohito) ja keisrinna Kojuni poeg. Nooruses sai ta traditsioonilise keiserliku hariduse ning hiljem jätkas oma õpinguid erinevates valdkondades. Isikliku huvina on Akihitol sügav huvi merebioloogia ja eriti ichtioloogia (kalade uurimine) vastu; ta on osalenud teaduslikes uuringutes ja avaldanud sellealaseid töid.

Perekond

Akihito abiellus 10. aprillil 1959 Michiko Shōdaga, kes oli esimene tavakodanikust valitud keisriabikaasa kaasaegsel ajal — see abielu murdis mitmeid traditsioonilisi barjääre ning muutis keisripere kuvandit avatuma ja lähedasema suunitlusega. Neil on kolm last:

• Naruhito (sünd. 1960) — Akihito vanem poeg, kes troonile tõusis pärast Akihito loobumist.
• Fumihito (sünd. 1965) — teine poeg, nimetatud hiljem troonijärglaseks (kroonprints).
• Sayako (sünd. 1969) — tütar, kes keisriperekonnast lahkus abielludes ja kaotas sellega kohtamise keisrikoja ridades vastavalt tollasele seadusandlusele.

Ametiaeg ja avalik tegevus

Akihito sai keisriks pärast oma isa, keiser Shōwa surma 7. jaanuaril 1989. Tema valitsemisnimi (ajastu nimi) on Heisei — sageli tõlgitakse see kui «rahu saavutamine» või «rahu kehtestamine», mis kajastub ka tema avalikus kuvandis ning rõhuasetuses rahule ja leppimisele. Akihito rõhutas oma ametis sageli humanistlikke ja rahustavaid väärtusi: ta püüdis leevendada sõjatraumasid, kohtudes ja avaldades kaastunnet nii teise maailmasõja ohvritele kodumaal kui ka väljaspool Jaapanit ning esinedes avalikult andestuse ja vastutuse teemadel.

Keisriperes toimusid tema ajal mitmed moderniseerivad sammud — näited on suurem ligipääs avalikkusele, traditsiooniliste rituaalide ja avalike ülesannete avalikum täitmine ning keiserliku perekonna rolli pehmendamine tänapäevase ühiskonna suhtes.

Tervise, loobumine troonist ja järelkäijad

Kuna Akihito vananes ning tal esinesid terviseprobleemid ja sellega seotud piirangud ametikohustuste täitmisel, avaldas ta 2016. aastal telepöördumise, milles väljendas muret oma suutlikkuse pärast täita tulevikus keisri ülesandeid. Selle järel teatas Jaapani valitsus 2017. aasta detsembris, et Akihito loobub troonist 30. aprillil 2019. See sündmus oli ajalooline — tegemist oli esimese keisri loobumisega umbes kahe sajandi jooksul ja selleks vastu võeti eriseadus, mis võimaldas erandi tavapärase pärimissüsteemi suhtes.

Akihito andis trooni üle oma vanemale pojale Naruhitole, kes astus ametisse 1. mail 2019 ning kelle ajastu nimi on Reiwa. Pärast loobumist kannab Akihito ametlikku tiitlit jōkō (上皇, peamiselt tõlgitakse kui «endine keiser» või «keiser-emeriitus») ning tema abikaasa Michiko vastavat tiitlit jōkōgō.

Pärand

Akihito pärandiks on koostöö perekonna avatuse, rahulikule avalikule rollile rõhutamise ja õppimise poole püüdlemise vundamendil. Tema eraaja lõpp tähistas ühtlasi ümberlülitumist uuele ajastule Jaapanis ning tõi kaasa avaliku arutelu keisri rolli, pärimise ja monarhia tuleviku üle tänapäeva ühiskonnas.

Küsimused ja vastused

K: Kes on keiser Akihito?

K: Mis on keiser Akihito täisnimi?

K: Milline on keiser Akihito ametikoht Jaapanis?

K: Millal sai keiser Akihito Jaapani keisriks?

K: Mis on keiser Akihito ametlik valitsemisnimi?

K: Milline on Jaapani traditsiooniline pärimisjärjekord?

K: Millal sündis keiser Akihito?

Otsing