2011. aasta Tōhoku maavärin ja tsunami: 9,0-magnituudine Jaapani katastroof
2011 Tōhoku 9,0-magnituudine maavärin ja tsunami: Jaapani katastroof — tuhanded hukkunud, ulatuslik häving, Fukushima tuumaõnnetus ning pikk taastumine.
2011. aasta Tōhoku maavärin ja tsunami oli 9,0-magnituudiga maavärin, millele järgnesid tsunamilained. Maavärinat mõõdeti JMA seismilise intensiivsuse skaalal 8,4. Maavärin toimus 11. märtsil 2011 kell 05:46:23 UTC 130 kilomeetri kaugusel Sendais, Miyagi prefektuuris, Jaapani Tōhoku idarannikul. See toimus 24,4 km (15,2 miili) sügavusel. See oli Jaapani ajaloo kõige võimsam maavärin. Samuti oli see neljas kõige tugevam maavärin Maal alates kaasaegse registreerimise algusest 1900. aastal.
10. veebruaril 2015 kinnitas Jaapani riikliku politseiameti aruanne 15 890 surmajuhtumit, 6 152 vigastatut ja 2590 kadunud inimest.
Põhjused ja geofüüsika
Maavärin oli megatõugetüüpi (megathrust) sündmus, mis tekkis Vaikse ookeani põhjaosa ja Jaapani idaranniku all paiknevas subduktsioonitsoonis (Japan Trench). Selles piirkonnas liigub Vaikse ookeani laam allapoole Jaapani saarte serva, ladestades pinget, mis vabanes järsu nihkega ja tekitas väga suure energiaeraldumise. Selle tulemuseks oli tugev vertikaalne nihe merepõhjas, mis tekitas massiivse tsunamilaine.
Laine kõrgus ja levik
Tsunamilained olid erakordselt kõrged ning jõudsid paljudes kohtades rannikul kümnete meetriteni. Mõnedes kohtades registreeriti lainete tipphõõrded üle 40 meetri kõrguse ja lained tungisid mõnikord kuni 10 km sisemaa poole madalamatel aladel. Tsunami levis üle Vaikse ookeani ja põhjustas kahjustusi ning üleskutseid evakueerimiseks ka Põhja-Ameerikas ja Vaikse ookeani saartel (näiteks Hawaii), kus laineid täheldati ning väiksemad kahjustused olid võimalikud sadamates ja sadamakonstruktsioonides.
Tagajärjed ja kahjud
- Inim- ja varaline kahju: tuhanded hukkunud ja vigastatud, suur hulk inimesi kodututeks. Arvatakse, et sündmus on seni üks kulukaimaid looduskatastroofe maailmas, majanduslike kahjude hinnangud ulatusid kümnetesse miljarditesse kuni ligikaudu 235 miljardi USA dollarini (hinnang sõltub allikast).
- Infrastruktuuri kahjustused: teed, raudteed, sadamad, elektrivõrgud ja veevarustus kannatasid suures ulatuses. Paljud linnaosad ja kalurikülad rüüstati, hooned uhu poolt viidi mere taha või purunesid.
- Fukushima tuumaõnnetus: maavärin ja sellele järgnenud tsunami kahjustasid Fukushima Daiichi tuumajaama jahutussüsteeme, mis viis kolme reaktori sulamiseni ja radioaktiivse materjali lekkeni. Sündmus klassifitseeriti rahvusvahelisel tuumaõnnetuste skaalal (INES) tasemele 7 — sama tase nagu 1986. aasta Tšernobõli õnnetusel. Selle tagajärjel toimusid ulatuslikud evakuatsioonid ning algasid pikaajalised puhastus- ja dekomissioonitööd.
Pääste- ja abitegevused
Jaapani valitsus ja kohaliku omavalitsused käivitasid ulatusliku pääste- ja evakuatsioonikampaania. Rahvusvaheline kogukond pakkus abi — otsingu- ja päästemeeskonnad, meditsiiniline abi, toidu- ja varustuse saatmine. Etapiviisiliselt alustati ka taastamistöid: teede ja raudteede taastamine, kodude ehitus, kajaste ja sadamate parandamine ning pikaajaline taastusplaan rannikualadele.
Järelmõjud ja õppetunnid
- Õppetunnid hõlmasid tsunamiohutuse parandamist (paremad hoiatussüsteemid, suuremad kaitsemüürid ja evakuatsioonimarsruudid), tuumaturvalisuse ülevaatamist ning põhjalikke riski- ja valmisolekuplaneeringuid loodusõnnetuste jaoks.
- Pikaajaline ümberasumine ja keskkonnapuhastus jäid kestvaks probleemiks, eriti Fukushima ümbruses, kus radioaktiivsuse tasemete alandamiseks ja maa taasohutuks muutmiseks kulus aastaid.
- Sündmus tõi kaasa ka sotsiaalseid ja psühholoogilisi tagajärgi — paljude inimeste elud muutusid püsivalt, tekitas mõtteainet riskijuhtimise ja linnaplaneerimise kohta rannikualadel.
Rahvusvaheline mõju
Tōhoku maavärin ja tsunami olid järjest maailmas laialdase tähelepanu all — nii otseselt (tsunami levik Vaiksel ookeanil) kui ka kaudselt, mõjudes ülemaailmse energiaturu (nt tuumaenergia arutelud) ja katastroofivalmiduse poliitiliste otsuste juures. Sündmus on jäänud kaasaegse ajaloo üheks enim uuritud ja analüüsitud looduskatastroofiks.
Kui soovite, võin lisada kaartide, kronoloogia (olulised kellajad ja sündmuste järjekord) või täpsemate andmetega allikaviidete loendi katastroofi uurimiste ja ametlike raportite põhjal.
Maavärin
Päevad enne peamist maavärinat toimus mitu eelšokki. Suurim neist oli 9. märtsil toimunud 7,2-magnituudiline maavärin, mis toimus umbes 40 kilomeetri kaugusel peamise maavärina toimumiskohast.
Ameerika Ühendriikide geoloogilise uuringu kohaselt oli maavärina kese 373 kilomeetri kaugusel Tokyost. 7,7-kõrgune järeltõmme toimus 30 minutit pärast esimest värinat. Rohkem kui 600 järeltõusu, mis on suuremad kui 4,5 või rohkem, on olnud.
Maavärin kahjustas hooneid ja tekitas tulekahjusid. Shinkanseni kiirrongid peatati ja Haneda lennujaam suleti pärast maavärinat. Samuti peatati mitmesugused rongiliiklused kogu Jaapanis. Maavärina ja tsunami tõttu tühistati sadu Jaapanisse suunduvaid lende, mis mõjutasid paljusid inimesi. Chiba prefektuuris Ichiharas asuvas naftatöötlemistehases puhkes suur tulekahju.
Tuumaelektrijaamad lülituvad automaatselt välja. Alguses ütles Jaapani peaminister, et radioaktiivset materjali ei lekkinud. Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas Fukushima linnas asuva tuumareaktori jahutussüsteemi rikke tõttu viidi umbes 51 000 inimest eemale. Kardetakse, et tuumareaktor võib sulada.
Tsunami
Maavärinaga algas tsunamihoiatus Jaapani Vaikse ookeani rannikul ja teistes riikides, sealhulgas Uus-Meremaal, Austraalias, Venemaal, Guamil, Filipiinidel, Indoneesias, Paapua Uus-Guineas, Naurul, Hawaiil, Põhja-Mariaanidel (USA) ja Taiwanil. Jaapani poolt välja antud tsunamihoiatus oli kõige tõsisem hoiatusskaalal. See hoiatas, et laine võib olla kuni 10 meetri kõrgune. Jaapani põhjarannikut tabas 0,5 meetri kõrgune laine. Uudisteagentuur Kyodo teatas, et Jaapanis Iwate prefektuuri tabas nelja meetri kõrgune tsunami. Miyagi prefektuur oli üleujutatud, kusjuures lained kandsid sisemaale liikudes kaasa hooneid ja autosid. Mõnes piirkonnas ulatusid lained 10 km kaugusele sisemaale.
Kell 21:28 (HST) andis riiklik ilmateenistus välja tsunamihoiatuse kuni kella 7-ni hommikul kogu Hawaii jaoks. Tsunamilained pidid Hawaiile jõudma kell 2.59 kohaliku aja järgi. Kahe meetri kõrgune laine jõudis Californiasse, olles läbinud Vaikse ookeani kiirusega 500 kilomeetrit tunnis. Kalifornias uppus üks mees, kes oli ookeanisse paisatud, kui ta püüdis tsunamilaineid pildistada.
Kahjud Point Hachinohe's
Efektid
Surmad-vigastused-taotused-vahejuhtumid
Jaapani Riiklik Politseiamet on ametlikult kinnitanud 15 890 surmajuhtumit, 6 152 vigastatut ja 2590 kadunud inimest 18 prefektuuris, samuti üle 126 000 kahjustatud või hävitatud hoone.
Tuumakatastroof
Fukushima tuumakatastroof algas 11. märtsil 2011, vaid mõned tunnid pärast esialgset lainet. Ühendus elektrivõrguga oli katkenud. Kogu jahutamiseks vajalik energia kadus ja reaktorid hakkasid üle kuumenema. Reaktorites 1, 2 ja 3 toimus tuumade osaline sulamine; vesinikuplahvatused hävitasid reaktorite 1, 3 ja 4 hoonete ülemise osa; plahvatus kahjustas reaktori 2 kaitsekesta; reaktoris 4 puhkesid tulekahjud. Vaatamata esialgsele väljalülitamisele hakkasid reaktorid 5 ja 6 ülekuumenema. Iga reaktorihoone basseinides ladustatud kasutatud tuumkütusevarred kuumenesid üle, kuna veetase basseinides langes. Tegemist on Tšernobõli katastroofi järel suuruselt teise tuumaavariiga, kuid see on keerulisem, kuna kõik reaktorid on kaasatud.
4,4 miljoni majapidamise elektrivarustus katkes, sealhulgas 11 tuumaelektrijaama puhul.
Geofüüsikaline mõju
Geofüüsik Ross Steini sõnul nihutas see Jaapani kirdeosa kuni 2,4 meetrit lähemale Põhja-Ameerikale, muutes osa Jaapani maismaast "laiemaks kui varem". Kõige rohkem nihkusid epi-keskusele kõige lähemal olevad Jaapani piirkonnad.
Vaikse ookeani plaat ise võib olla liikunud lääne suunas kuni 20 m (66 jalga). Teiste hinnangute kohaselt ulatub libisemine kuni 40 m (130 jalga), mis hõlmab umbes 300-400 km pikkust ja 100 km laiust ala. Kui see peaks kinnitust leidma, oleks see üks suurimaid registreeritud murrangulisi liikumisi, mis on seotud maavärinaga.
Itaalia riikliku geofüüsika ja vulkanoloogia instituudi andmetel nihutas maavärin Maa telge 25 sentimeetri võrra. See kõrvalekalle tõi kaasa mitmeid väikesi planeedimuutusi, sealhulgas päeva pikkuse ja Maa kallakuga seotud muutusi. Maa pöörlemiskiirus suurenes, mis lühendas päeva 1,8 mikrosekundi võrra Maa massi ümberjaotuse tõttu.
Aksiaalne nihkumine oli tingitud massi ümberjaotumisest Maa pinnal, mis muutis planeedi inertsimomenti. Tänu nurkmomendi säilimisele põhjustavad sellised inertsimomendi muutused väikeseid muutusi Maa pöörlemiskiiruses. Need on eeldatavad muutused sellise ulatusega maavärina puhul.
Transport
Põhja-Jaapanit teenindav Tōhoku kiirtee tuli sulgeda teedel olevate pragude tõttu. Kogu raudteevõrk oli suletud, kuid see avati taas mõned tunnid pärast maavärinat. Kuni 100 000 inimest jäid ootama sõitu otse linnast välja.
Telesaade
Vastuseks suurele katastroofile pöördus keiser Akihito telesaates otse oma alamate poole. See oli esimene kord, kui ükski keiser kasutas televisiooni sellisel viisil.
Raudteevõrgu sulgemise tõttu rongist väljuvad inimesed
Muu abi
Pärast seda katastroofi aitasid inimesi ka teised inimesed teistest riikidest. Näiteks Google lõi inimeste leidmise teenuse, mis võimaldas kasutajatel küsida või postitada teavet kadunud inimeste kohta.
Küsimused ja vastused
K: Millise ulatusega oli 2011. aasta Tōhoku maavärin ja tsunami?
V: 2011. aasta Tōhoku maavärin ja tsunami oli 9,0-magnituudiga maavärin.
K: Kus toimus maavärin?
V: Maavärin toimus 130 kilomeetri kaugusel Sendais, Miyagi prefektuuris, Jaapani Tōhoku idarannikul.
K: Millal maavärin toimus?
V: Maavärin toimus 11. märtsil 2011 kell 05:46:23 UTC.
K: Kuidas maavärinat mõõdeti?
V: JMA seismilise intensiivsuse skaalal mõõdeti maavärina tugevuseks 8,4.
K: Kui sügav oli maavärin?
V: Maavärin oli 24,4 km (15,2 miili) sügavusel.
K: Mitu inimest on Jaapani Riikliku Politseiameti aruandes kinnitatud surnute arv?
V: Jaapani riikliku politseiameti aruandes kinnitati 15 890 surmajuhtumit.
K: Kas 2011. aasta Tōhoku maavärin ja tsunami oli Jaapani ajaloo kõige võimsam maavärin?
V: Jah, 2011. aasta Tōhoku maavärin ja tsunami oli Jaapani ajaloo kõige võimsam maavärin.
Otsige