2011. aasta Tōhoku maavärin ja tsunami oli 9,0-magnituudiga maavärin, millele järgnesid tsunamilained. Maavärinat mõõdeti JMA seismilise intensiivsuse skaalal 8,4. Maavärin toimus 11. märtsil 2011 kell 05:46:23 UTC 130 kilomeetri kaugusel Sendais, Miyagi prefektuuris, Jaapani Tōhoku idarannikul. See toimus 24,4 km (15,2 miili) sügavusel. See oli Jaapani ajaloo kõige võimsam maavärin. Samuti oli see neljas kõige tugevam maavärin Maal alates kaasaegse registreerimise algusest 1900. aastal.

10. veebruaril 2015 kinnitas Jaapani riikliku politseiameti aruanne 15 890 surmajuhtumit, 6 152 vigastatut ja 2590 kadunud inimest.

Põhjused ja geofüüsika

Maavärin oli megatõugetüüpi (megathrust) sündmus, mis tekkis Vaikse ookeani põhjaosa ja Jaapani idaranniku all paiknevas subduktsioonitsoonis (Japan Trench). Selles piirkonnas liigub Vaikse ookeani laam allapoole Jaapani saarte serva, ladestades pinget, mis vabanes järsu nihkega ja tekitas väga suure energiaeraldumise. Selle tulemuseks oli tugev vertikaalne nihe merepõhjas, mis tekitas massiivse tsunamilaine.

Laine kõrgus ja levik

Tsunamilained olid erakordselt kõrged ning jõudsid paljudes kohtades rannikul kümnete meetriteni. Mõnedes kohtades registreeriti lainete tipphõõrded üle 40 meetri kõrguse ja lained tungisid mõnikord kuni 10 km sisemaa poole madalamatel aladel. Tsunami levis üle Vaikse ookeani ja põhjustas kahjustusi ning üleskutseid evakueerimiseks ka Põhja-Ameerikas ja Vaikse ookeani saartel (näiteks Hawaii), kus laineid täheldati ning väiksemad kahjustused olid võimalikud sadamates ja sadamakonstruktsioonides.

Tagajärjed ja kahjud

  • Inim- ja varaline kahju: tuhanded hukkunud ja vigastatud, suur hulk inimesi kodututeks. Arvatakse, et sündmus on seni üks kulukaimaid looduskatastroofe maailmas, majanduslike kahjude hinnangud ulatusid kümnetesse miljarditesse kuni ligikaudu 235 miljardi USA dollarini (hinnang sõltub allikast).
  • Infrastruktuuri kahjustused: teed, raudteed, sadamad, elektrivõrgud ja veevarustus kannatasid suures ulatuses. Paljud linnaosad ja kalurikülad rüüstati, hooned uhu poolt viidi mere taha või purunesid.
  • Fukushima tuumaõnnetus: maavärin ja sellele järgnenud tsunami kahjustasid Fukushima Daiichi tuumajaama jahutussüsteeme, mis viis kolme reaktori sulamiseni ja radioaktiivse materjali lekkeni. Sündmus klassifitseeriti rahvusvahelisel tuumaõnnetuste skaalal (INES) tasemele 7 — sama tase nagu 1986. aasta Tšernobõli õnnetusel. Selle tagajärjel toimusid ulatuslikud evakuatsioonid ning algasid pikaajalised puhastus- ja dekomissioonitööd.

Pääste- ja abitegevused

Jaapani valitsus ja kohaliku omavalitsused käivitasid ulatusliku pääste- ja evakuatsioonikampaania. Rahvusvaheline kogukond pakkus abi — otsingu- ja päästemeeskonnad, meditsiiniline abi, toidu- ja varustuse saatmine. Etapiviisiliselt alustati ka taastamistöid: teede ja raudteede taastamine, kodude ehitus, kajaste ja sadamate parandamine ning pikaajaline taastusplaan rannikualadele.

Järelmõjud ja õppetunnid

  • Õppetunnid hõlmasid tsunamiohutuse parandamist (paremad hoiatussüsteemid, suuremad kaitsemüürid ja evakuatsioonimarsruudid), tuumaturvalisuse ülevaatamist ning põhjalikke riski- ja valmisolekuplaneeringuid loodusõnnetuste jaoks.
  • Pikaajaline ümberasumine ja keskkonnapuhastus jäid kestvaks probleemiks, eriti Fukushima ümbruses, kus radioaktiivsuse tasemete alandamiseks ja maa taasohutuks muutmiseks kulus aastaid.
  • Sündmus tõi kaasa ka sotsiaalseid ja psühholoogilisi tagajärgi — paljude inimeste elud muutusid püsivalt, tekitas mõtteainet riskijuhtimise ja linnaplaneerimise kohta rannikualadel.

Rahvusvaheline mõju

Tōhoku maavärin ja tsunami olid järjest maailmas laialdase tähelepanu all — nii otseselt (tsunami levik Vaiksel ookeanil) kui ka kaudselt, mõjudes ülemaailmse energiaturu (nt tuumaenergia arutelud) ja katastroofivalmiduse poliitiliste otsuste juures. Sündmus on jäänud kaasaegse ajaloo üheks enim uuritud ja analüüsitud looduskatastroofiks.

Kui soovite, võin lisada kaartide, kronoloogia (olulised kellajad ja sündmuste järjekord) või täpsemate andmetega allikaviidete loendi katastroofi uurimiste ja ametlike raportite põhjal.