Nauru, (inglise keeles: /nɑːˈuːruː/ ( kuula) nah-OO-roo) ametlikult Nauru Vabariik, on suveräänne saareriik, mis asub Vaikse ookeani lõunaosas Mikroneesia piirkonnas. Selle lähim naaber on Kiribati Vabariigis asuv Banaba saar, mis asub umbes 300 kilomeetrit ida pool. Nauru on maailma väikseim saareriik pindala (vaid 21 km²) järgi, väikseim iseseisev vabariik ja ainus riik maailmas, millel puudub ametlik pealinn. Elanike arv on ligikaudu 10 000–11 000, mis seab Nauru suuruselt väiksemate riikide hulka (nt Vatikani, Tuvalu järel).
Geograafia ja loodus
Nauru on ümmarguse kujuga korallatoll, mille keskmeks on kõrgendik, mida kujundasid peamiselt fosfaadikaevandused. Rannajoon on madal ja ümber saare kulgeb kitsas madalrannik, suurem osa sisemaa on kaetud korrapäratute lubjakivimoodustistega — varasem fosfaadikaevandamine on jätnud keskele ulatusliku, eroosionist ja pinnase kadumisest rikutud ala. Saaral puuduvad suured mageveeallikad ja looduslik metsakate on suurelt osalt hävinenud.
Ajalugu
Nauru asustus on pärit põlisrahvast, kelle kultuur ja keel (nauriidi keel) on endiselt olulised. Kuni 19. sajandi lõpul oli Nauru suhteliselt eraldatud. 1888. aastal sai see Saksamaa protektoraadiks, pärast I maailmasõda läks Nauru ÜRO mandaadi alusel Ühendkuningriigi, Austraalia ja Uus-Meremaa kontrolli alla. 20. sajandi alguses avastati saarel rikkalikud fosfaadivarud — fosfaadi kaevandamine ja eksporditegevus kujundasid Nauru majanduse ja ühiskonna järgmised kümnendid. Nauru sai iseseisvaks riigiks 31. jaanuaril 1968.
Majandus
Peamiseks sissetulekuallikaks oli pikka aega fosfaadi kaevandamine ja eksport, mis toetas riigi kõrget elatustaset ka kuni varade ammendumiseni. Fosfaadi varud on suurel määral lõppenud ja kaevanduste keskkonnakahjud on märkimisväärsed, mistõttu majandus on alates 1990. aastatest olnud haavatavam ja sõltuvam välisabist, investeeringutest ning tasude ja toetuste saamisest välismaalt. Nauru kasutab ka Austraaliaga sõlmitud lepinguid pagulaste ja asüüliotsijate vastuvõtu ja majutuse eest makstavate tasude teenimiseks. Rahvusvaluutana kasutatakse peamiselt Austraalia dollarit.
Poliitika ja haldus
Nauru on parlamentaarne vabariik — seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile (Parliament of Nauru), mis valib peaministri ja moodustab valitsuse. Riigil puudub ametlik pealinn, kuid peamised valitsusasutused ja ametiasutused asuvad Yareni piirkonnas, mida sageli peetakse de facto administratiivkeskuseks. Riigi sisepoliitikas on sagedased valitsusvahetused ja koalitsiooniläbirääkimised, mis peegeldavad väikese elanikkonna poliitilist dünaamikat.
Kultuur ja demograafia
Naurulased on valdavalt polüneesialased ja mikroneesialased päritolu. Ametlikud keeled on inglise ja nauriidi keel. Naurul on tihedad perekondlikud sidemed, tugev kogukonnatunnetus ning traditsioonilised kombed ja tavad on tähtsal kohal. Religioon on peamiselt kristlikku laadi. Haridus ja tervishoid on väljakutseid pakkuvad valdkonnad, millele riik püüab leida jätkusuutlikke lahendusi koostöös rahvusvaheliste partneritega.
Keskkond ja tulevikuväljakutsed
Nauru on silmitsi mitme keskkonnaprobleemiga: intensiivne fosfaadikaevandus on kahjustanud pinnast ja elurikkust, magevee nappus ja kliimamuutuse tõttu tõusev merepind kujutavad ohtu madalatele rannapiirkondadele. Riik teeb samme maa taastamise ja keskkonnarehabilitatsiooni suunas, kuid taastamise kulukus ja keerukus on suured. Tulevikus sõltub Nauru majandus ja elukvaliteet paljuski rahvusvahelisest koostööst, investeeringutest ja kohalikust strateegiast majanduse mitmekesistamiseks.
Märkus: Nauru poliitiline juhtkond on muutunud viimastel aastatel; praegune president (seisuga 2024) on David Adeang, kuid poliitiline olukord võib väikeriigis kiirelt muutuda.
