El Niño ja La Niña (ENSO) — Vaikse ookeani kliimasüsteemi selgitus

Avasta ENSO — El Niño ja La Niña mõju Vaikse ookeani kliimale, tormi- ja põuamustrid, globaalne ilmamuutus ning tagajärjed Austraaliale, Lõuna-Ameerikale ja Aafrikale.

El Niño-Southern Oscillation (lühendatult ENSO) on termin, mis tähistab Vaikses ookeanis toimuvat looduslikku sündmust. Seda nimetatakse ka El Niño ja La Niña. Hispaania keeles tähendavad need "väike poiss" ja "väike tüdruk".

El Niño tekib siis, kui merevee temperatuur tõuseb troopilise Vaikse ookeani pinnavees. Iga kahe kuni viie aasta tagant toimub selline sündmus Vaikses ookeanis. Jõulude paiku algab piki Ecuadori ja Peruu rannikut nõrk ja soe hoovus. See kestab vaid paar nädalat kuni kuu või kauem. Iga kolme kuni seitsme aasta tagant võib El Niño sündmus kesta mitu kuud. See võib muuta ilma ja avaldada olulist mõju kogu maailmas. Austraalias ja Kagu-Aasias võib olla põud, kuid Peruu kõrbetes on väga suured sademed. Ida-Aafrikas võib olla mõlemat. La Niña sündmuse korral on ilmamudelid vastupidised.

Lõunavõnguse avastas 1923. aastal Sir Gilbert Walker. See on Vaikse ookeani ja India ookeani vahelise õhurõhu "kiikumine". Kahes kohas mõõdetud õhurõhu vahel on pöördvõrdeline suhe: Darwinis, Austraalias, India ookeanis ja Tahiti saarel Vaikse ookeani lõunaosas. Lõunapoolse võnkumise indeks (SOI) on Tahitil ja Darwinis mõõdetud mererõhu erinevus. Külma keele indeks (CT) mõõdab, kui palju erineb keskmine merepinna temperatuur Vaikse ookeani kesk- ja idaosas ekvaatori lähedal aastatsüklist. Need kaks mõõtmist on omavahel antikorrelatsioonis, nii et negatiivne SOI on tavaliselt koos ebatavaliselt sooja ookeanituulega, mida nimetatakse El Niño'ks.

1980. aastate alguseks oli selge, et El Niño ja lõunapoolne võnkumine on omavahel seotud ning selle laiaulatusliku sündmuse kirjeldamiseks kasutatakse lühendit ENSO.

2010-2011. aastaQueenslandi üleujutuste põhjuseks oli La Niña sündmus, mis tõi Austraalia idarannikule väga tugevad vihmad. Teised suured üleujutused Austraalias on samuti toimunud La Niña ajal: 1916, 1917, 1950, 1954-1956 ja 1973-1975. Queenslandi 2010-2011. aasta üleujutuste maksumuseks on arvestatud 30 miljardit Austraalia dollarit.

Kuidas ENSO tekib ja millised protsessid seda juhivad

ENSO-d põhjustavad eelkõige ookeanis ja atmosfääris toimuvad omavahelised tagasisideprotsessid. Tavapärases (neutraalses) olekus puhuvad ekvaatoriaalsed trade-tuuleed lääne suunas, mis suunavad sooja pinnavee Indo‑Vaikse ookeani lääneossa. Sellega kaasneb madalam meretasapind ja soojemad veed läänerannikul ning külmem, sügavam vesi idaaladel (Peruu-Ecuadori rannikul).

El Niño ajal nõrgenevad trade-tuled või pöörduvad; soe pindmine vesi liigub ida poole, soojendades Vaikse ookeani kesk- ja idaosa. Selle tagajärjel tõuseb meripinnatemperatuur, termokliini (sooja ja külma vee piiri) sügavus muutub ning toitainevaene pinnakiht levib ida poole. La Niña puhul tugevnevad trade-tuled ja külm vesi tõuseb rohkem pinnale, mistõttu Vaikse ookeani idaosa jaheneb.

Mõõtmis- ja jälgimisvahendid

• SOI (Southern Oscillation Index) – atmosfääriline indeks, mis põhineb õhurõhu erinevusel Tahiti ja Darwin vahel.
• Niño-indeksid (nt Niño 3.4) – mõõdavad merepinna temperatuuri kõrvalekallet Vaikse ookeani kindlas alas; ONI (Oceanic Niño Index) on NOAA-s kasutatav 3‑kuuline keskmine.
• Palja silmaga ja satelliitandmed – merepinna temperatuur, tuulekiirus ja mere kõrgus satelliitidelt ning buussiajad (nt TAO/TRITON) mõõtmised.
• Mõõtmudelite ennustused – numbrilised kliimamudelid ja hooajalised ennustussüsteemid aitavad prognoosida ENSO arengut kuude kuni aasta peale.

Globaalne mõju ja näited

ENSO mõjutab ilma ja ilmastikunähtusi üle kogu maailma. Mõned peamised mõjud:

• Vihmad ja üleujutused – El Niño toob tihti Peruusse ja Tšiilisse rohkem sademeid ning võib põhjustada üleujutusi ja mudalaviine. La Niña perioodidel suurenevad sademed Austraalias ja Kagu‑Aasias.
• Põud – El Niño võib põhjustada põuasid Austraalias, Indoneesias ja osades Aafrikas, mõjutades põllumajandust ja vettarvetust.
• Kalandus ja mereökosüsteemid – soojem pinnavesi vähendab toitainete ülesvoolu (upwelling) Peruu rannikul, mis toob kaasa kalasaagi vähenemise ja majanduslikud tagajärjed.
• Ilmastikunähtused – El Niño kipub vähendama Atlandi orkaanihooaega, kuid suurendama Vaikse ookeani troopiliste tsüklonite aktiivsust; La Niña võib vastupidiselt tugevdada Atlandi hooaega.
• Kliimastabiilsus ja loodusõnnetused – tugevad ENSO sündmused suurendavad metsapõlengu riski Kagu‑Aasias ja Brasiilias La Niña ajal võivad suureneda sademed, mis põhjustavad erosiooni ja üleujutusi.
• Sotsiaalmajanduslikud tagajärjed – põllumajanduskaod, infrastruktuuri kahjustused, veepuudus ja terviseprobleemid on levinud ENSO sündmuste ajal.

Kuidas ENSO ennustatakse ja kuidas valmistuda

ENSO ennustamiseks kasutatakse kombineeritult satelliite, ookeanibuusse ja hooajalisi ilmamudeleid. Järelikult on olemas mõningane etteennustusvõime—tavaliselt paar kuud kuni poolteist aastat ette—kuid täpsus väheneb pikema horisondi puhul. Riiklikud meteoroloogiaagentuurid ja teadusorganisatsioonid (nt NOAA, IRI, Austraalia Bureau of Meteorology) annavad regulaarselt ENSO prognoose ja hoiatusi.

Valmidusmeetmed hõlmavad:

• põllumajanduskoostöö ja varud, et vähendada põua või liigsete sademete mõju;
• veevarude säästlik haldamine ja infrastruktuuri tugevdamine üleujutuste vastu;
• kalapüügi- ja merehaldusalased kohandused, et kaitsta elatusallikaid;
• hädaolukorra plaanid ja tervishoiuteenuste tugevdamine loodusõnnetuste ajal.

ENSO ja kliimamuutus

Uurimused näitavad, et kuigi ENSO on looduslik tsükliline nähtus, võib globaalne soojenemine muuta selle intensiivsust ja sagedust. Mõned mudelid vihjavad tugevamate El Niño või La Niña sündmuste tõenäosuse suurenemisele, kuid teaduslikud tulemused pole ühesed ning täpset tulemust arutatakse jätkuvalt. Kliimamuutuse mõjud suurendavad ka ENSO‑seotud riskide sotsiaalmajanduslikku tähtsust.

Kokkuvõte

ENSO ehk El Niño ja La Niña on Vaikse ookeani järjestused, mis mõjutavad oluliselt globaalseid ilmaolusid, meresüsteeme ja inimühiskonda. Mõju ulatub kohaliku kalandusekahju‑ või põllumajanduskaotustest kuni üleilmsete ilmamustrite muutusteni, mis mõjutavad majandust ja inimeste heaolu. ENSO jälgimine ja varajane ettevalmistus aitavad leevendada selle sündmuste negatiivseid tagajärgi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on El Niño-Southern Oscillation (ENSO)?

K: Kui sageli see sündmus esineb?

K: Millised on ENSO mõju?

K: Kes avastas lõunapoolse võnkumise?

K: Mis on lõunapoolse võnkumise indeks (SOI)?

K: Mis põhjustas 2010-2011 Queenslandi üleujutused?

Otsing