Jõulutraditsioone on mitut liiki. On kiriklikke traditsioone, traditsioone, mis on avalikud pidustused, ja traditsioone, mida peetakse perekondades. Need traditsioonid on eri aegadel, kohtades, kultuurides ja isegi peredes erinevad.
Kiriku traditsioonid
Jõulude tähistamine on kirikute jaoks väga oluline aeg. Peaaegu igas kirikus on erilised jumalateenistused või pidustused. Siin on mõned viisid, kuidas kirikud jõule tähistavad.
Pesa
Paljudes kirikutes on kombeks püstitada Jeesuse sündimise või sündimise stseen. Esimese sellise stseeni püstitas 13. sajandil Assisi püha Franciscus. Sellest ajast alates on need Itaalias väga populaarsed ja see komme on levinud ka teistesse riikidesse.
Sündmused võivad olla suured ja elusuuruses kujudega või piisavalt väikesed, et mahtuda tikutoosikarbi sisse. Neid tehakse paljudest erinevatest materjalidest, sealhulgas nikerdatud ja värvitud puidust, erksavärvilisest keraamikast (keraamika), värvitud paberist, mis on liimitud laudadele, ning erinevate osade jaoks kasutatud savist, puidust, riidest, õlgedest ja metallist koosnevatest materjalisegudest.
Advendipärg on kirikusse üles riputatud lehtede, tavaliselt männiokstest, iirisest ja juusest koos 4 (või mõnikord ka 5) küünlaga. Küünlad süüdatakse igal advendipühapäeval ja keskne küünal süüdatakse jõuluhommikul. Kirikud on sageli kaunistatud roheliste okste ja lehtedega ning paljudes kirikutes on ka jõulupuu.
Laulud küünlavalgel
Paljudes kirikutes on populaarne traditsioon laulujumalateenistus, mis on sageli ainult küünaldega valgustatud. Laulujumalateenistusel on tavaliselt palju laulmist ja piiblilugemisi. Inglismaal on traditsioon, mis sai alguse Londoni Temple Churchis ja on nüüdseks levinud paljudesse teistesse kohtadesse, kus peetakse üheksa õppetundi ja laulatust. Õpetused on piiblilugemised. Mõnda laulu laulab koor ja teisi laulab koor ja rahvas (kogudus). Igal aastal salvestatakse üks neist jumalateenistustest ühes suures Inglise kirikus, sageli King's College Chapel, Cambridge'is, ning seda kantakse üle raadios ja televisioonis, et seda saaksid nautida inimesed, kes armastavad head muusikat ja laululaule, kuid eriti need, kes ei saa minna jõuluteenistusele.
Avalikud ja ärilised pidustused
Paljud linnad ja asulad tähistavad jõule kaunistustega. Need võivad olla plakatid ja lipud, mis riputatakse hoonete või laternapostide külge. Need võivad olla jõulutuled, mis võivad kaunistada ka hooneid ja tänavapuid. Paljudes suurlinnades pannakse avalikus kohas üles suur jõulupuu, näiteks Londonis Trafalgari väljakul, New Yorgis Times Square'il ja Sydneys Martin Place'il. Sellega kaasneb sageli üleskutse linnaelanikele, et nad annaksid raha või kingitusi vaeste ja abivajajate abistamiseks.
Paljudes linnades pikendatakse jõulude eel tavapäraseid ostuaegu, et töötajatel oleks rohkem aega jõulutoidukaupade ja -kingituste ostmiseks. Kaupluste aknad on sageli kaunistatud jõulustseenidega, kusjuures suurtes kaubamajades on sageli animatsioonistseenid, et lõbustada lapsi. Kaubanduskeskustes ja suurtes kauplustes on sageli jõuluvana, kes istub troonil, samal ajal kui lapsed ütlevad talle, mida nad jõuludeks soovivad, ja lasevad end pildistada.
Paljudes linnades toimuvad jõuluparaadid, tänavamuusika ja kontserdid. Mõnes linnas on traditsiooniks jõululaulude laulmine koos koori ja meelelahutajatega raekojas, samas kui Austraalias ja Uus-Meremaal toimuvad need jõululaule ja -kontserdid tavaliselt õues, parkides või isegi rannas, kuhu pered toovad kaasa pikniku. Jõuluvana saabumist õhtu lõpus saadab ilutulestik.
Traditsiooniline osa jõuludest on teatri meelelahutus. See hõlmab klassikalise muusika, näiteks Händeli "Messias", samuti orkestrikontserte ja ansamblite kontserte. Jõulude ajal mängitakse sageli pantomiime, mille lemmikud on "Peter Pan ja Wendy" ning "Tuhkatriinu". Jõulude ajal ilmuvad paljud lastefilmid.
Kuna paljud inimesed tunnevad end jõulude ajal väga üksildase, näljase ja kurvana, püüavad paljud linnad, kirikud, heategevusorganisatsioonid ja teenindusasutused aidata vaeseid ja üksikuid inimesi, pakkudes jõulutoitu ja kingitusi vaestele peredele ning korraldades jõulupidusid näljastele või üksildastele inimestele, kellel ei ole sõpru ega perekonda.
Perekondlikud pidustused
Perekondlikud pidustused on sageli väga erinevad, sõltuvalt sellest, kust perekond pärit on, ja sellest, millised tavad on konkreetsetes peredes välja kujunenud.
Perekondlikud koosviibimised
Enamik peresid mõtleb jõuludest kui ajast, mil saab koos teiste pereliikmetega kokku tulla. Inimesed sõidavad sageli kaugemalt, et jõulude ajal teiste pereliikmetega koos olla. Need inimesed, kes ei saa reisida, helistavad jõulupühal sageli kaugtelefoni. Paljud inimesed näevad jõule ka kui aega, et jõuda teiste inimesteni, kellest nad teavad, et nad võivad olla üksildased, ja kutsuda neid jõulupühal õhtusöögile. Jõule nähakse kui aega, kus igas vanuses inimesed saavad koos lõbutseda, kus sugulased saavad üksteist tundma õppida, kus vanavanemad saavad oma lapselapsi näha ja kus pere saab imetleda aasta jooksul sündinud lapsi. Suured perepeod on tavaliselt rõõmus aeg, kuid mõned pered räägivad sageli oma erimeelsustest ja peavad jõulude ajal suuri tülisid.
Perekondlikud traditsioonid on väga erinevad. Mõned pered võivad minna koos kirikusse, laulujumalateenistusele, kesköömessa või jõuluhommikuse jumalateenistusele. Mõned pered tõmbavad lapsed, kes tahavad oma kingitusi avada, väga vara voodist välja. Teistes peredes kingitakse kingitusi jõulupühal, jõuluõhtul või alles pärast kirikut jõuluhommikul. Jõulupidu võib alata jõuluõhtul, spetsiaalse hommikusöögiga jõuluhommikul või jõulupüha keskpäeval.
Mõnel perel on traditsiooniks laululaule laulda ning nad võivad koos oma koguduse liikmetega tänavatel, haiglates ja muudes sellistes kohtades laulda. Teistele peredele meeldib koos vaadata teatavaid telesaateid, mis võivad sisaldada jõululaule ja kuninganna sõnumit. Mõned pered kasutavad jõule selleks, et koos musitseerida ja laulda või lugeda mõnda lemmikraamatut, näiteks Charles Dickensi "Jõululaulu". Lõunapoolkeral asuvates riikides on jõulupüha traditsiooniks sageli rannas käimine või basseinis ujumine.
Jõuluõhtusöök
Jõuluõhtusöök, mida tavaliselt süüakse keset päeva, on perekonna pidustuste oluline osa. Toit erineb riigiti ja ka perekonniti. Põhjapoolkeral on tavaliselt põhiroogiks praetud liha ja köögiviljad. Sageli serveeritakse mitut liiki liha, mille hulka võivad kuuluda kalkun, sink, praetud veiseliha või lambaliha. Sageli on mitu rooga, mille juurde kuuluvad ka erilised maiuspalad, mida tavaliselt süüakse ainult jõulude ajal.
Inglise keelt kõnelevates riikides on traditsiooniline magustoit jõuluploomipuding. Tänapäeval ostetakse seda sageli pagaritelt, kuid paljud inimesed valmistavad seda ka ise oma pere retsepti järgi. Traditsioon pärineb keskajast, mil pudingi kasutati sügisest kuni talve keskpaigani puuviljade säilitamiseks. Traditsiooniline puding küpsetatakse kuus nädalat enne jõule ja jäetakse jahedasse kohta riidesse köidetud. Pudingi segamine on mõnikord peretraditsioon, kusjuures igaüks esitab segamise ajal soovi. Traditsiooniliselt segatakse pudingi sisse hõbemünt, et tuua õnne sellele, kes selle leiab. Tänapäeval ei saa enamasti münte kasutada, sest need maitsevad kohutavalt ja võivad olla mürgised. Mõned pered kasutavad vanu münte või hõbedast amulette. Jõulupühal tuleb pudingut mitu tundi potis keeta. Kui seda serveeritakse, lõigatakse lina ära, valatakse pudingi peale brändi ja süüdatakse enne lauale kandmist.
Paljudes peredes süüakse pudingi (või ka pudingi asemel) jõulukooki või spetsiaalset leiba. Need on sõltuvalt riigist väga erinevad, kuid sageli on nende hulgas ka mandlitest valmistatud martsipan, mis on paljudes riikides jõulude ajal traditsiooniline. Prantsusmaal kaunistatakse ja riputatakse jõulupuu külge Buche de Noel ehk piparkoogimehi ja -naisi. Šotimaal valmistatakse kondiitritoodet nimega shortbread, mis on paljudes riikides muutunud populaarseks traditsiooniks. Saksamaal on traditsiooniks pfeffernuss, tuhksuhkrus rullitud vürtsiküpsised. Muud jõulutoidud on rosinad, sultanad, ingver, Turkish delight, mandlid, šokolaad, karamellkaramell, kommid ja apelsinid.
Paljudes peredes valmistatakse ka kaneeli ja muskaatpähklitega soojendatud hõõgveini või munakoogi, mis on magus jook piimast, suhkrust, munadest, muskaatpähklitest ja mõnikord ka alkoholist.
Lõunapoolkeral asendatakse traditsiooniline praetud õhtusöök sageli külmade lihatükkidega ja serveeritakse koos salatitega. Esimene roog võib olla krevetikokteil või külm supp nagu borš. Ploomipudingit võidakse serveerida jäätisega. Valget veini ja õlut serveeritakse külmalt (õlut hoitakse külmkapis). Jõuluõhtusööki võib serveerida verandal või mõnikord pikniku vormis.
Puu ja kaunistused
Enamikus kodudes, kus jõule tähistatakse, püstitavad inimesed majja jõulupuu. See vana jõulupühade komme sai alguse Saksamaal kui "Tannenbaum" (saksa keeles kuusepuu). Need on traditsiooniliselt igihaljad puud, millest parim on kuusepuu, mis ei heida oma nõelu ega kaota oma lõhna. Tannenpuu võib olla lõigatud puu, mis on ostetud istandusest või võetud metsast. Mõnikord eelistatakse kunstpuid ehtsatele puudele. Jõulupuu kaunistatakse tulede, säravate värviliste pallide, sädelevate lakkide ja muude kaunistustega. Sageli pannakse maja uksele tervituse märgiks lehtedest või mändidest pärg. Teised taimed, millel on jõulude ajal eriline tähendus, on jalakas, mida kasutatakse kaunistusena, ja müstik, mis riputatakse toa keskele. Traditsioon on, et inimesed, kes kohtuvad ämblikute all, peavad suudlema.
Paljud inimesed kaunistavad oma kodu jõulude ajal. Need kaunistused ja jõulupuu on tavaliselt sees, kuid neid võib panna sinna, kus möödakäijad neid ka aknast näha saavad. sajandi keskpaigas tekkis komme kaunistada ka majade väliskülgi. Need kaunistused võivad olla vaid mõned tuled veranda ümber või sadu tuled ja värvilised jõulufiguurid, mis kaunistavad kogu maja ja aeda. Mõnes naabruskonnas korraldatakse võistlusi kõige paremini kaunistatud maja leidmiseks ja nende vaatamiseks on saanud veel üheks peretraditsiooniks tänavatel ringi sõitmine.
Kaardid ja kingitused
Kingituste tegemine jõulude ajal tuleneb mitmetest erinevatest ideedest. Üks neist on see, et Jumal andis jõulude ajal maailmale oma poja, Jeesuse. Samuti on olemas lugu tarkadest meestest, kes tulid Jeesuslapsele kolme kingitusega, kulla, lakkamiini ja mürraga. Paljude sajandite jooksul on olnud tavaks, et inimesed teevad jõulude ajal väikseid kingitusi ning annavad heldelt ka vaestele ja abivajajatele, et aidata neid talve üle. Sellega on seotud veel üks traditsioon, mille tulemuseks on jõuluvana või jõuluvana, nagu teda mõnikord kutsutakse, keda paljud lapsed peavad tänapäeval kingituste ja õnne toojaiks.
4. sajandil elas ühes Kreeka külas, mis praegu kuulub Türgisse, üks hea mees, kes andis salaja vaestele kingitusi, et neid aidata. Temast sai piiskop ja teda kutsutakse pühaks Nikolauseks. Sajandite jooksul sai temast väga populaarne pühak ja tema järgi nimetati palju kirikuid. Ta oli väga populaarne kohtades, kus oli palju meremehi. Üks neist paikadest oli Holland. Madalmaades ja paljudes teistes Euroopa riikides kingitakse püha Nikolause päeval, 6. detsembril, kingitusi. Traditsiooniliselt ei ole kingitused suured ja mõnikord on need peidetud või neil on mõni naljakas nali või luuletus, mida tuleb lugeda. Paljudes Euroopa linnades tuleb piiskopi rüüde riietatud mees hobuse seljas või paadiga, kes tegutseb Püha Nikolause rollis. Tema nime lühendati sageli Sante Clausiks ehk inglise keeles Santa Clausiks.
Ingliskeelsetes riikides, kus kingitusi jagatakse tavaliselt jõulupühal, mitte 6. detsembril, mõeldakse jõuluvana (või jõuluvana) tulekust tavaliselt jõuluõhtul, kui tema võlureha tõmbab põhjapõtradega üle taeva ja ta tuleb majadesse korstna kaudu. Kui Euroopas panevad lapsed Püha Nikolause jaoks kingad välja, siis inglise traditsioon on riputada sukad (või pikad sokid) kaminasse. Jõuluvana täidab sokid või kingad traditsiooniliselt pähklite, rosinate, šokolaadi ja apelsiniga. Tänapäeval saavad lapsed tavaliselt palju kallimaid kingitusi ja riputavad padjakotid üles või panevad kingitused suurde kuhja jõulupuu alla.
Teine jõulutraditsioon on kaartide saatmine sõpradele ja sugulastele. Need sisaldavad sooje tervitusi ja võivad sisaldada ka kirja, milles räägitakse kõigest, mis on aasta jooksul inimesega või perekonnaga juhtunud.
