Tuhkatriinu

Lugu

Leskmees abiellub uhke ja ülbe naisega. Tal on juba kaks tütart. Nad põlgavad mehe tütart tema esimesest abielust, kuid ta on õrn ja ilus, Nad kohtlevad teda alandlikult. Talle määratakse kõik kodutööd ja ta magab pööningul. Ta annab talle nime Tuhkatriinu, sest ta istub korstenurgas.

Prints annab balli ja kõik kvaliteetsed daamid on kutsutud. Tuhkatriinu õded lähevad ballile, kuid Tuhkatriinu jääb koju nutma. Tema ristiema ilmub ja muudab kõrvitsast kuldse vankri, et viia Tuhkatriinu ballile. Keiju muudab hiired, sisalikud ja roti oma võlukeppega hobuseks ja vankriks. Ta annab Tuhkatriinule kullast ja hõbedast kleidi ning klaasist sussid. Ta käsib Tuhkatriinul südaööks koju tagasi tulla, sest sel ajal lõpeb võlu. Tuhkatriinu läheb ballile ja pimestab kõiki. Prints pöörab talle erilist tähelepanu. Tema õepojad ei tunne teda ära. Ta lahkub keskööl ja naaseb koju. Järgmisel õhtul läheb ta jälle printsi ballile. Ta kaotab ajahälbe, kiirustab minema just keskööl, kuid kaotab ühe oma klaasist tossu. Kodus muutub Tuhkatriinu kleit rättadeks, kuid teine klaasist toss jääb alles.

Astelpoisid räägivad talle, et prints on armunud tundmatusse kaunisse daami. Prints käsutab tossu proovile panna kõigil riigi daamidel. Ta abiellub ainult selle tüdrukuga, kelle jalg sobib sussiga. Astelpoisid proovivad seda jalga, kuid see ei sobi. Tuhkatriinu proovib seda ja see sobib. Ta võtab taskust teise tossu ja paneb selle jalga. Ilmub ristiema ja puudutab Tuhkatriinu riideid oma võlukeppega. Need muutuvad ilusamaks kleidiks kui see, mida ta kandis ballil. Mõni päev hiljem abiellub prints temaga. Ta andestab oma õepoegadele nende kunagise tigeduse ja leiab neile õukonnas mehi.