Televiisor

Teler (tuntud ka kui televiisor) on ekraaniga masin. Telerid võtavad vastu ringhäälingusignaalid ja muudavad need pildiks ja heliks. Sõna "televisioon" tuleneb sõnadest tele (kreeka keeles "kaugele") ja vision (nägemine).

Mõnikord võib televiisor välja näha nagu kast. Vanematel televiisoritel oli suur katoodkiiretoru suures puidust raamis ja need istusid põrandal nagu mööbel. Uuemad telerid on palju kergemad ja lamedamad.

Teler võib näidata pilte paljudest telekanalitest. Ka arvutit ja mobiilseadmeid saab kasutada telesaadete vaatamiseks.

Televisioon leiutati 1920. aastatel, kuid seadmed olid kallid ja pilt oli kehv. 1950. aastateks olid need probleemid kõrvaldatud ja televiisorid muutusid laialdaselt levinuks.

Alguses kasutasid kõik telerid antenni (või antenni). See võttis vastu teleprogramme ringhäälingujaamadest. Telejaam võis olla mitme miili või kilomeetri kaugusel, kuid oli ikkagi vastuvõetav. Televiisorid võivad näidata ka filme VCD- ja DVD-mängijatelt või videomagnetofonist. Kaabeltelevisioon ja satelliittelevisioon võivad pakkuda korraga rohkem programme kui ringhääling. Videomängukonsoolid ühendatakse enamiku kaasaegsete teleritega. Mõned arvutid võivad kasutada telerit ka arvutimonitorina.

Kõigil teleritel on ekraanid, kus pilti vaadatakse. Enne 1950. aastaid olid need tavaliselt "must-valged", mis muutsid kõik halliks, kuid kõik kaasaegsed telerid näitavad värve. Enamikul 20. sajandi ekraanidel olid ka ümarad nurgad. See tuleneb sellest, et teleriekraanid olid katoodkiiretorud. Need on nagu rasked klaaspurgid, mille üks külg on ekraaniks välja kumerdunud.

Tänapäeval on lameekraanid tavalised. Need on tavaliselt sirgete servadega lamedad ristkülikud. See pikk ristkülik sarnaneb pigem kinokino ekraani kujuga. Seda nimetatakse laiekraaniks. Kui laiekraan oleks 30 cm pikk, oleks see 53 cm lai. Et see toimiks kõige paremini, tuleb telesaateid teha ka laiekraanil. Laiekraanikomplektid võivad siiski olla mis tahes suurusega, kuid neil on sama laiekraanikuju.

21. sajandi alguses sai ka digitaaltelevisiooni edastamine analoogtelevisioonist tavalisemaks.

Vana kaasaskantav televiisor

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on televiisor?

V: Televiisor (tuntud ka kui televisiooni vastuvõtja või televisor või lihtsalt televiisor, televiisor, televiisori vastuvõtja või televiisor) on ekraaniga või läätsedega masin, mis võtab vastu ringhäälingusignaalid ja muudab need pildiks ja heliks.

K: Kust tuleb sõna "televisioon"?

V: Sõna "televisioon" tuleneb sõnadest tele (kreeka keeles "kaugele") ja vision (nägemine).

K: Kuidas nägid vanemad televiisorid välja?

V: Vanematel televiisoritel oli suur katoodkiiretoru suures puidust raamis ja need istusid põrandal nagu mööbel.

K: Mida võivad moodsad telerid näidata?

V: Kaasaegsed telerid võivad näidata pilte paljudest telekanalitest, filme VCD- ja DVD-mängijatest või videomagnetofonidest, kaabeltelevisiooni ja satelliittelevisiooni programme, videomängukonsoole, monitorina kasutatavaid arvuteid jne.

K: Mis värvi olid 20. sajandi alguse ekraanid?

V: 20. sajandi alguse ekraanid olid tavaliselt mustvalged, mis muutis kõik halliks.

K: Millise kujuga on enamik tänapäeva ekraane? V: Enamik kaasaegseid ekraane on lameekraanid, mis on tavaliselt lamedad sirgete servadega ristkülikud. See pikk ristkülik sarnaneb pigem kinokino ekraani kujuga, mida nimetatakse laiekraaniks.

K: Millal muutus digitaalne edastamine levinumaks kui analoogülekanne?

V: Digitaalne edastamine muutus analoogülekandest levinumaks 21. sajandi alguses.