Abielu – määratlus, vormid ja tseremooniad maailmas
Avasta abielu tähendus, erinevad vormid (tsiviil, religioosne, polügaamia) ja tseremooniate traditsioonid maailmas — selge ülevaade kultuuridest, õigustest ja rituaalidest.
Abielu on kahe või enama inimese juriidiline ja sotsiaalne liit, mis reguleerib nende omavahelisi õigusi, kohustusi ja sageli ka perekonnasuhted. See on sarnane lepingule — osapooled sõlmivad kokkuleppe ühise elu, vastutuse ja varaliste suhete kohta. Abielu fakti nimetatakse abieluks ning tavapärane avalik tähistamine toimub tseremoonia käigus, mida sageli kutsutakse pulmaks. Pulm võib olla nii pidulik kui ka lihtne, ning sisaldada nii juriidilisi registreerimistoiminguid kui ka kultuurilisi ja religioosseid rituaale.
Vormid ja osapooled
Maailmas esinevad abielu erinevad vormid, mida reguleerivad riiklikud seadused, religioonid ja kombestik. Mõned levinumad variandid:
- Tsiviilabielu: ametlikult registreeritud liit, mida korraldab riik või kohalik omavalitsus. Tsiviilabielu on sageli ilmalik ja selle sõlmib riigiametnik.
- Religioosne abielu: sõlmitakse vastava usu tavade alusel ning selle teostavad vaimulikud. Paljudes riikides peab religioosne abielu olema lisaks ka riiklikult registreeritud, et sellel oleks juriidiline kaal.
- Monogaamia: kõige levinum vorm, kus üks inimene on korraga abielus ühe teisega. Sageli on see heteroseksuaalne liit — traditsiooniliselt mehe ja naise vahel (link seotud mõistega heteroseksuaalne), kus mehed ja naised saavad rollid ja õigused vastavalt ühiskonnale.
- Samasoolised paarid: kaasaegses maailmas tunnustatakse paljudes riikides ka abiellumist samasooliste paaride vahel; mõnes riigis on see seadusega lubatud, teistes aga keelatud.
- Polügaamia ja polüandria: mõnes kultuuris tunnustatakse abielu, kus üks inimene võib olla samaaegselt abielus mitme inimesega. Polügaamia puhul võib mees olla abielus mitme naisega; polüandria puhul võib naine olla abielus mitme mehega. Õiguslik aktsepteerimine varieerub oluliselt riigiti — näiteks Senegalis on mitmet abielu vorme laialdaselt levinud, kus peaaegu 47% abieludest on mitmekordsed.
- Ajutised abielud: mõnes traditsioonis ja usurühmas esinevad ajutised või sõlmitud ajapiiriga abieluvormid. Need on haruldasemad ja nende õiguskaitse ning sotsiaalne tunnustus erinevad oluliselt.
Tseremooniad, kombed ja kokkulepped
Abielutseremooniad võivad olla väga erinevad: paljud parterid kombineerivad tsiviilregistreeringu ja religioosse rituaali. Tseremooniale võib kuuluda levinud elemente nagu lubaduste vahetamine, sõrmuste vahetamine, pidulik palve või traditsiooniline tants ja toit. Kultuurilised tavad nagu vanemate kokkulepe (arrangeeritud abielud), sünnipärased rituaalid, pulmakingid, leivamine, jõukohane või abielu käigus tehtav varajane leping (nt pruudi- või mehevara, “dowry” või bridewealth) on eri paikades väga erinevad.
Õiguslikud mõjud ja kohustused
Abielul on sageli ulatuslikud tagajärjed juriidilisele ja sotsiaalsele elule:
- Varalised suhted: paljud riigid võimaldavad abikaasadel valida vararežiimi (näiteks ühisvara või eraldi vara), ning abielu korral kehtivad spetsiifilised reeglid varade jagamiseks lahutuse korral.
- Pärimine ja testamendivõlad: abikaasad on sageli seadusjärgsed pärijad ning neil võivad olla erilised õigused testamendita pärimisel.
- Lapseõigus ja vanemlus: abielu toob kaasa vanemate õigused ja kohustused laste eest hoolitsemisel, sealhulgas hooldusõigus, elatise tasumine ja lapse sünnitunnistuse vormistus.
- Maksustamine ja sotsiaalkaitse: abielupaarid võivad kasutada maksueeliseid, ühiseid hüvitisi ja pääseda kindlustusteenustele või pensioniõigustele.
- Immigratsioon ja kodakondsus: abielu võib mõjutada elamis- või kodakondsustaotlusi, kuid riigid kontrollivad sageli, et abielu ei oleks pettus selleks eesmärgiks.
- Eelabielulepingud (prenuptial agreements) ja muud kokkulepped: paljud paarid sõlmivad enne abiellumist kirjalikke kokkuleppeid vara ja võlgade jagamise kohta.
Tõrked ja lõpetamine
Abielu võib lõppeda mitmel moel: lahutus, tühistamine (annulment) või abikaasa surm. Iga lõpetusviis mõjutab vara jagamist, laste hooldusõigust ja toetuste maksmist. Lahutuse protseduurid ja tingimused erinevad riigiti ning võivad sisaldada meelekohtumenetlusi, vahendamist või kohustuslikke ooteaegu.
Kultuuriline ja õiguslik mitmekesisus
Abielu mõiste ja praktika on tugevalt seotud ajaloo, religiooni ja kohalikku õigussüsteemiga. Mõnes ühiskonnas on abielu peamine institutsioon perekonna ja põlvkondade ühendamiseks; teistes keskendutakse partnerite individuaalsetele õigustele ja võrdsusele. Õiguslik tunnustus samasooliste abielude, polügaamia aktsepteerimine, abiellumisiga ja nõutav nõusolek muutuvad aja jooksul — seadusandlus on paljudes kohtades viimastel aastakümnetel taastunud või liberaliseerunud.
Kokkuvõte: Abielu on mitmetahuline institutsioon, mis hõlmab juriidilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. Selle vormid — monogaamia, polügaamia, heteroseksuaalsed ja samasooliste paaride liidud, tsiviil- ja religioossed sõlmimised — peegeldavad ühiskondade mitmekesisust. Õiguslikud tagajärjed, tseremooniad ja tavapärased kombed varieeruvad laialdaselt ning mõjutavad igapäevaelu, peresuhted ja laste õigusi. Näiteks on Senegalis palju mitmekordseid abielusid (peaaegu 47%), mis illustreerib, kui erinev võib abielu tava olla eri paigus.

Šoti peigmees ja tema pruut
Ülevaade
On palju põhjusi, miks inimesed abielluvad, kuid tavaliselt on nende hulgas üks või mitu järgmist:
Õigused ja kohustused
Abielu toob tavaliselt kaasa abielus olevate isikute õigused ja kohustused, mille hulka võivad kuuluda:
- õigus külastada abikaasat haiglas või vanglas.
- Õigus teha otsuseid abikaasa eest, kui abikaasa ei ole selleks võimeline.
- Abikaasad vastutavad mõlemad kõikide võlgade ja kohustuste eest.
Abielu tähendab ka seksuaalvahekorda; kui ei saa seksida, kui ei taha seksida või kui seksitakse väljaspool abielu, võib see olla põhjus abielu üles öelda.
Religioon
Sageli on abielul ka vaimne osa. Lisaks tsiviilaktile (mida riik soovib) on mõnikord ka religioosne akt. Kristlik abielutseremoonia toimub tavaliselt kirikus. On teatud piirangud, kes võivad abielluda või abielluda; lähedalt sugulased, näiteks vennad ja õed, tavaliselt ei saa abielluda. See on tavaliselt selleks, et vältida laste geneetilisi probleeme. Abiellu astujad peavad olema ka teatud vanuses, et nad saaksid abielluda. Kui seda vanust ei ole kindlaks määratud, siis on see tavaliselt nõusoleku vanus. Hinduismis peetakse abielu pühaks ja seda peetakse jumalanna "Laxmi" ja jumala "Narayan" liitmiseks.
Samasooliste abielu
Mõned riigid ja usukogukonnad lubavad ka kahe samast soost partneri ühinemist. Seda nimetatakse üldiselt samasooliste abieluks. Madalmaades muudeti abieluseadust, et lubada selliseid liite, mida nimetatakse abieluks. Teistes riikides, kus need on lubatud, on mõnikord ka teistsugune nimetus.
Seotud leheküljed
- Tsiviilühendus
- Abielulahutus
Küsimused ja vastused
K: Mis on abielu?
V: Abielu on üksikute inimeste vaheline liit, nagu leping. Seda nimetatakse mõnikord ka abieluks.
K: Milline on kõige levinum abielu vorm?
V: Kõige tavalisem abieluvorm on õiguslikult siduv heteroseksuaalne liit.
K: Kas mõnes ühiskonnas tunnustatakse polügaamiat?
V: Jah, mõnedes ühiskondades tunnustatakse polügaamiat, mis hõlmab ka polügaasiat ja polüandriat. Polüünia puhul võib mees olla abielus paljude naistega; polüandria puhul võib naine olla abielus paljude meestega.
K: Mis on kõige tavalisem vanus, mil inimesed abielluvad?
V: Kõige sagedamini abielluvad inimesed vanuses 25-30 aastat.
K: Kas lääneriikides on tavalisem, et paarid abielluvad armastusest või on abielu korraldatud?
V: Lääneriikides on tavalisem, et paarid abielluvad pigem armastusest kui korraldatud abielu.
K: Kas tsiviilabielu on ilmalik või religioosne tseremoonia?
V: Tsiviilabielud on ilmalikud tseremooniad, mida viivad läbi riigiametnikud. Religioosseid abielusid võivad sõlmida vaimulikud.
K: Kas romad abielluvad tavaliselt nooremalt kui teistes kultuurides?
V: Jah, romi inimesed abielluvad nooremas eas kui teised kultuurid.
Otsige