Seksuaalvahekord (suguühe) – määratlus, paljunemine ja käitumine

Seksuaalvahekord (või lihtsalt seks) on intiimne tegevus, mis võib hõlmata erinevaid käitumisi. Selle määratluse alla võib kuuluda ka mehe peenise sisestamine naise tuppe, kuid seksuaalvahekord ei ole alati piiratud ainult selle ühe teoga — see hõlmab laiemalt vahelist füüsilist lähedust ja seksuaalset intiimsust.

Miks ja kuidas see toimub

Seksuaalselt paljunevad inimesed ja loomad kasutavad seksuaalvahekorda järglaste saamiseks. Paljunemine toimub siis, kui sugurakud (sperm ja munarakk) kohtuvad ja tekib viljastumine. Looduses on seksuaalvahekorra ja paaritumise ajastus sageli seotud reproduktiivse tsükliga — näiteks paljudel loomadel paaritumine toimub siis, kui emasloom on estrusesse jõudnud ehk oma viljakusperioodis. Ka inimeste seas on paljud seksuaalaktid suunatud paljunemisele, ent mitte alati.

Erinevad käitumisviisid

Lisaks vaginaalsele penetratsioonile esineb mitmesuguseid muid seksuaalseid käitumisviise. Inimesed võivad harrastada suu kaudu toimuvat seksuaalkäitumist (oraalset seksi), anaalseksuaaliga seotud tegevusi või mittesuguelundite kaudu toimivaid tegevusi nagu sõrmitsemine ja rusikaga vehklemine. Mõnel juhul loetakse neid samuti seksuaalvahekorra osaks, teinekord käsitletakse neid eraldi seksuaalse käitumise tüüpide all. Seks ei pea olema ainult reproduktiivne — inimestel on sageli oluline ka nauding, lähedus ja emotsionaalne side.

Sugude mitmekesisus ja paaritumine

Kaks looma võivad paaritumisel olla vastassugupooled või mõnel liigil esineda hermafrodiitsus (kahepoolne suguline võimekus), nagu näiteks tigudel. Mõned liigid on samasooliste partneritega seksuaalkäitumises, ja lõviosas loomariigist on paaritumine seotud sotsiaalsete ja käitumuslike funktsioonidega, mitte üksnes paljunemisega. Näiteks bonobod, delfiinid ja šimpansid kasutavad seksuaalset käitumist ka sotsiaalsete sidemete tugevdamiseks ning see võib toimuda ka siis, kui emasloom ei ole aktiivses viljakusperioodis.

Seksuaalsus inimestel

Inimeste seksuaalkäitumist mõjutavad bioloogilised, psühholoogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed tegurid. Seksuaalsuund ja partnerite valik on mitmekesine: inimesed võivad eelistada vastassoost, samasoolisi või mitut sugu hõlmavaid suhteid. Enamasti seksivad täiskasvanud inimesed peamiselt naudingu, emotsionaalse läheduse, intiimsuse või suhte sidususe tugevdamise eesmärgil.

Tervis, turvalisus ja nõusolek

Seksuaalvahekorra puhul on väga oluline nõusolek — kõik osapooled peavad andma teadliku, vabatahtliku ja vastastikuse nõusoleku. Allaastete ja sundi hõlmav seksuaalkäitumine on ebaseaduslik ja kahjulik. Turvalise seksi hulka kuulub kaitsevahendite (nt kondoomide) kasutamine sugulisel teel levivate infektsioonide (STI) riski vähendamiseks ning rasestumisvastaste meetmete kasutamine juhul, kui ei soovita rasedust. Vajalik on ka avatult ja lugupidavalt rääkida tervisest, testimisest ja piiridest.

Liigid ja evolutsioonilised funktsioonid

Bioloogilises perspektiivis aitab seksuaalne paljunemine suurendada geneetilist mitmekesisust ja seeläbi liikide kohanemisvõimet. Samas funktsioneerib seks mõnel liigil ka sotsiaalsete hierarhide, partnerlussidemete ja konfliktide leevendamise vahendina. Liikide vahel on käitumise mustrid väga erinevad — mõned paarituvad vaid spetsiifilisel ajal, teised kasutavad seksuaalkäitumist ka muudel eesmärkidel kui ainult järglaste saamine.

Kokkuvõttes on seksuaalvahekord mitmekesine nähtus, mis hõlmab nii bioloogilist paljunemist kui ka inimeste ja loomade sotsiaalset ning emotsionaalset käitumist. Oluline on rõhutada vastastikuse austuse, nõusoleku ja turvalisuse tähtsust igasuguses seksuaalses suhtluses.

Lõvid paarituvad Maasai Maras, Keenia

Kaks inimest seksimas

Kultuur

Paljudel valitsustel on seksiga seotud seadused. Seksile sundimine, mida nimetatakse vägistamiseks, on paljudes riikides tõsine kuritegu. On ka teisi seksivormid, mis võivad olla seadusega vastuolus, näiteks verepilastus, seks alaealistega, seks väljaspool abielu, prostitutsioon, homoseksuaalne seks, seks loomadega ja muud.

Reproduktsioon

Seksuaalvahekord on loomulik ja kõige tavalisem viis lapse saamiseks. See hõlmab mehe ja naise seksuaalvahekorda ilma rasestumisvastase vahendita, kuni mees ejakuleerib ehk vabastab oma peenisest sperma naise tuppe. Sperma, mis sisaldab spermat (mis on valmistatud mehe munandites), liigub munajuhadesse ja kui see leiab teel munaraku, püüab ta seda viljastada. Kui see õnnestub, jääb nüüdseks viljastatud munarakkumus emaka külge kinni ja naine jääb rasedaks. Seejärel areneb viljastatud munarakkudest inimene. Meditsiiniliselt nimetatakse seda raseduseks kuni sünnini.

Inimese viljastamine. Sperma ja munarakkond ühinevad viljastamise teel.

Reproduktsiooniga mitteseotud käitumine

Teatud loomaliikidel on sugu ka muudel eesmärkidel kui järglaste saamine. Nende hulka kuuluvad inimesed, bonobod, šimpansid ja delfiinid. Need liigid kuuluvad samuti nende hulka, kes teadaolevalt tegelevad homoseksuaalse käitumisega. Nii inimestel kui ka bonobodel on emasloomal suhteliselt varjatud ovulatsioon. Ei isane ega emane partner tavaliselt ei tea, kas ta on igal ajahetkel viljakas. Üheks põhjuseks võib olla see, et nende liikide seksuaalpartnerid moodustavad tugevaid emotsionaalseid sidemeid. Partnerid tulevad kokku rohkemaks kui ainult seksuaalvahekorras. Inimeste puhul on pikaajaline partnerlus tähtsam kui vahetu seksuaalne paljunemine.

Inimesed, bonobod ja delfiinid näitavad koostöövalmidust. Paljudel juhtudel on see käitumine andnud paremaid tulemusi kui see, mida üksikisik suudab üksi saavutada. Nendel loomadel on sugu kasutamine arenenud kaugemale paljunemisest ja võtnud täiendavaid sotsiaalseid funktsioone. Seks tugevdab intiimseid sotsiaalseid sidemeid indiviidide vahel. Üldiselt on selline koostöö kasulik ka igale rühma liikmele, sest nad suudavad paremini ellu jääda.

Inimestel näib, et seksuaalvahekorras on kolme liiki eesmärke, mis ei välista üksteist:

Reproduktsioon
Suhete loomine ja hoidmine
Vaba aja veetmise

Kuidas inimesed ennetavad rasedust

20. sajandi lõpus töötati välja väga tõhusad rasestumisvastased vahendid (rasestumisvastased vahendid), mis võimaldasid mehel ja naisel seksimisel lapse tekkimist vältida. Üks rasestumisvastane vahend on kondoom. See on peenist kattev kummitükk, mida mees saab kanda seksuaalvahekorra ajal, mis takistab mehe sperma sattumist naise tuppe. See ei toimi aga alati, sest kondoom võib rebeneda või rebeneda. Teine tuntud rasestumisvastane vahend on nn pillid, mida naine võtab iga päev. Kui naine võtab "pille", võivad ta ja tema partner seksida igal ajal, kui nad seda soovivad, kusjuures lapse saamise võimalus on väga väike. Soovitatav on, et paar, kellel on seksuaalne suhe, kasutaks kahte rasestumisvastast vahendit. Nii on ühe ebaõnnestumise korral teine "varuks". Rasestumisvastased vahendid võimaldavad inimestel hoida "seksi lõbu pärast" lahus "seksist laste tegemiseks". Näiteks võib viljakas paar kasutada rasestumisvastaseid vahendeid, et kogeda seksuaalset naudingut (meelelahutust). Samal ajal võib see kogemus tugevdada nende suhet ja tugevam suhe võib tähendada, et nad suudavad tulevikus paremini lapsi kasvatada.

Seksuaalne orientatsioon

See, kellega inimestele meeldib seksida, sõltub nende seksuaalsusest. Mehed, kellele meeldib seksida naistega, ja naised, kellele meeldib seksida meestega, on heteroseksuaalsed ehk "heterod". Mehed, kellele meeldib seksida ainult teiste meestega, ja naised, kellele meeldib seksida ainult teiste naistega, on homoseksuaalsed või "geid". Teine sõna, mis kirjeldab naist, kellele meeldib seksida ainult teiste naistega, on "lesbi". Mõnedele inimestele meeldivad nii mehed kui ka naised, mida nimetatakse biseksuaalsuseks. Teised ei tunne üldse seksuaalset kiindumust ja neid nimetatakse aseksuaalseteks. Umbes 1,5% Ühendkuningriigi elanikkonnast oli 2010. aastal biseksuaalsed või homoseksuaalsed.

Sugulisel teel levivad nakkused

Mõned haigused võib nakatuda seksiga. Neid haigusi nimetatakse sugulisel teel levivateks nakkusteks (STI).

Mõned näited suguhaigustest on klamüüdianakkus, süüfilis ja gonorröa. HIV-viirus põhjustab AIDSi, mida ei saa ravida ja mis võib põhjustada surma.

Lateksist kondoomide või suukaudsete tampoonide kasutamine vähendab mõnede haiguste edasikandumise võimalust, kuid see ei ole täielikult tõhus kõigi suguhaiguste puhul. Sünnitusravi (nagu "pillid") võib vältida rasedust, kuid ei hoia ära seksuaalset nakatumist.

Mõned suguhaigused võivad levida ka muul viisil kui seksuaalvahekorras. Näiteks herpes simplex ja B-hepatiit võivad neitsil nakatuda ilma seksita, kuid neid võib nakatuda ka seksiga. Mõned suguhaiguste tüübid võivad levida suguelundite, suu, päraku, naha, silmade ja (harva) nakatunud pindade kokkupuutel; see sõltub suuresti suguhaiguse tüübist ja levimisviisist. Mõned levinud haigused, nagu HPV, võivad põhjustada tüükad ja vähki suguelundites või pärakus või kurgus.

On olemas HPV-vaktsiin, mis ennetab mõningaid sugulisel teel levivaid HPV-tüvesid; vaktsiin toimib siiski ainult siis, kui te saate vaktsiini enne nakatumist. Vaktsiin on heaks kiidetud nii meestele kui ka naistele, kuid sageli ei nõuta seda USAs poliitika tõttu.

Suguline paljunemine vs. mittesuguline paljunemine

Tüüp	Eelised	Puudused
Asexuaalne paljunemine	Rasedusperioodi ei ole. Ei vaja paarilist.	Liikide varieerumine puudub. Isas- ja emasloomade vaheline kontakt puudub
Seksuaalne paljunemine	Liigi varieerumine. Isas- ja emasloomade vaheline kontakt	Mõnikord on järeltulijad ebanormaalsed. Tiinusperiood

Muud liiki sugu

On palju muid seksiliike. Kaks neist on oraalseks ja anaalseks.

Suuseks

Suuseks on see, kui üks partner kasutab keele, suu või kurgu abil teise partneri suguelundite erutamiseks.

Lääne kultuurides on levinud näiteks slängid suuseksi kohta: "laskmine", "blowjob and giving a blowjob", "giving head" või "eating out". Suuseksi tehniline termin on fellatio, kui seda tehakse mehega, ja cunnilingus, kui seda tehakse naisega. Kui mees teeb fellatiooni iseendale, nimetatakse seda autofellatsiooniks, ja autokunnilinguseks, kui naine teeb cunnilingust iseendale. Vähesed mehed ja naised suudavad seda teha.

Suuseksi kaudu võivad inimesed saada sugulisel teel levivaid nakkusi, näiteks herpes (mis võib levida suu ja kubeme vahel), HIV ja isegi suuvähk.

Anaalseks

Anaalseks on see, kui erektsioonis peenis või muu seksuaalse naudingu saamiseks valmistatud vahend sisestatakse seksuaalpartneri pärakusse. Anaalseks naisega ei põhjusta iseenesest rasedust, kuid sperma võib pärakust välja voolata ja sattuda tuppe ning harva võib tekkida rasedus. Anaalseks võib siiski anda ühelt partnerilt teisele sugulisel teel levivaid haigusi edasi. Samuti võib see olla kehale väga ebatervislik, sest päraku ümbruse nahk võib rebeneda, veritseda ja nakatuda bakteritega. Turvalisuse ja naudingu saavutamiseks kasutavad partnerid sageli kondoome, naistekondi ja/või libestusainet.

Valus seksuaalakt

Valulik seksuaalakt on füüsilistest, psühhogeensetest ja emotsionaalsetest põhjustest tingitud korduv või püsiv suguelundite valu enne, ajal või pärast seksuaalvahekorda. Arstid nimetavad seda seisundit "düspareunia". Seda esineb nii naistel kui ka meestel. See seisund mõjutab mingil hetkel elus kuni viiendikku naistest.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on seksuaalvahekord?

V: Seksuaalvahekord on mehe peenise sisestamine ja torkamine naise tuppe. Seda võib nimetada ka coitus, kopulatsioon, seksimine või koos magamine.

K: Kas peale penetratsiooni on olemas ka muid seksuaalvahekorra vorme?

V: Jah, on olemas ka muid seksuaalvahekorra vorme, nagu näiteks suuline vahekord või anaalvahekorra, mis ei hõlma suguelundite tungimist. Ka sõrmitsemist ja rusikaga vehklemist loetakse seksuaalvahekorra mõiste alla kuuluvaks.

Küsimus: Kas paaritumine erineb suguühteest?

V: Jah, paaritumine on see, kui kaks looma saavad kokku sugulise paljunemise eesmärgil, samas kui suguline paljunemine hõlmab sugurakkude (sperma ja munarakkude) ühinemist järglase loomiseks.

K: Millal imetajad tavaliselt paarituvad?

V: Imetajad paarituvad tavaliselt siis, kui emasloom on oma sigimistsükli kõige viljakamal perioodil, mida nimetatakse estruseks.

K: Kas mõned loomad tegelevad suguaktidega ka siis, kui nad ei paljune?

V: Jah, mõned loomad, nagu bonobod, delfiinid ja šimpansid, tegelevad seksuaalvahekorraga ka siis, kui nad ei paljune, mis viitab sellele, et seda võidakse teha pigem naudingu kui paljunemise eesmärgil.

K: Miks inimesed seksivad?

V: Inimesed seksivad tavaliselt peamiselt naudingu saamiseks, kuigi see võib täita ka muid funktsioone, näiteks tugevdada sotsiaalseid sidemeid partnerite vahel.