Munandid

Kirjeldus

Munandid on kindlad, ovaalse kujuga näärmed. Enamik munandeid on suuruselt ühesugused, kuid mõned munandid on teistest palju suuremad või väiksemad. Normaalse suurusega munandid on vahemikus 14 cm³ kuni 35 cm³.

Enamikul meestel on üks munand, mis ripub madalamal kui teine. Teadlased arvavad, et see võib olla nii, et nad ei lööks üksteise vastu. Tavaliselt, kuid mitte alati, ripub vasakpoolne munand madalamal.

Munandid ripuvad munandis spermatilise nööri abil. Nad on väljaspool keha, sest nad peavad olema jahedamad kui kehasisene temperatuur, et toota spermat. Kui mehe munandid külmetavad, tõmbuvad nad automaatselt kehale lähemale. Spermajuhe on pinguldatud kremastrilihasega. Kui see lihas tõmbub kokku (tõmbub tihedamalt), lüheneb nööriosa, mis tõmbab munandid kehale lähemale. Kui munandid on liiga soojad, lõdveneb kremastoorne lihas (muutub pikemaks.) See laseb munandid madalamale, et hoida neid jahedamana. Nii hoitakse munandid õigel temperatuuril. Seda nimetatakse kremastriliseks refleksiks. (Refleks on midagi, mida teie keha teeb automaatselt, ilma et te selle peale mõtleksite.)

Peale munandite õige temperatuuri saavutamise on kremastoorse refleksi jaoks ka muid kasutusviise. Stress võib panna ka kremastoorse refleksi tööle. Kui isane inimene või imetaja satub kaklusse, siis on tema munandid ohus. Nad tõmbuvad automaatselt keha lähedale. Kremastriline refleks toimub ka seksuaalvahekorra ajal.

Funktsioon

Munanditel on organismis kaks olulist ülesannet. Nad on osa keha kahest süsteemist, endokriinsüsteemist, mis hoiab keha töös, ja reproduktiivsest süsteemist, mis loob uut elu.

Hormoonide valmistamine

Munandid on teatud tüüpi organ, mida nimetatakse näärmeteks. (See teeb neist osa organismi endokriinsüsteemist.) Inimkehas on palju erinevaid näärmeid. Näärmete ülesanne kehas on toota keemilisi aineid ja anda neid välja organismi. Kehal on palju erinevaid süsteeme, mis hoiavad seda kogu aeg töökorras ja mis hoolitsevad ka keha erivajaduste eest. Mõned keha erivajadused tekivad siis, kui inimene vihastub, ehmatab või haigestub või kui ta soovib seksuaalvahekorda. Sellistel aegadel kasutab keha rohkem teatud tüüpi keemilisi aineid, nii et neid tootvad näärmed töötavad rohkem.

Munandid toodavad mitut tüüpi keemilisi aineid. Need ei ole lihtsad kemikaalid, vaid väga keerulised ja elutähtsad. Nende ainete valmistamist kontrollib hüpofüüsi, mis on väike nääre ajus.

Üks aine, mida munandid toodavad, on teatud tüüpi aine, mida tuntakse hormoonina. See on hormoon testosteroon. Testosteroon on meessoost inimese kehas oluline, sest see paneb teda puberteedi ajal meheks kasvama ja end meheks tundma. (Naiste kehad toodavad ka natuke testosterooni, kuid nad toodavad rohkem naissoost hormooni, mida nimetatakse östrogeeniks).

Sperma valmistamine

Lisaks sellele, et munandid on keemilisi aineid tootvad näärmed, on munandid ka sugunäärmed. (Seega on nad osa keha reproduktiivsest süsteemist.) Peale hormoonide on munandite poolt toodetavad muud olulised ained spermatosoidid, mida üldiselt nimetatakse lihtsalt spermaks. (Sõna "spermad" on mitmuses, seega ei lisata "s" ja öeldakse "spermad".) Spermad on pisikesed elusrakud, mis võivad ühineda teise rakuga, mida nimetatakse "munarakkudeks" (või munarakkudeks) naise sees, et alustada uut inimelu. Teadlased nimetavad spermatogeneesiks spermatosoidide valmistamist. Poisid hakkavad spermatootmisega tegelema siis, kui nad hakkavad meheks kasvama, eluetapil, mida nimetatakse puberteediks.

Naistel ei ole munandeid. Nende kehas olevaid näärmeid, mis teevad samasuguseid ülesandeid nagu munandid, nimetatakse munasarjadeks. Neil on kaks munasarja, kuid erinevalt munanditest asuvad munasarjad keha sees, emaka mõlemal pool. Nad eraldavad munarakke (ehk munarakke) ja naishormoone. Munasarju ja munandeid nimetatakse mõnikord "sugunäärmeteks".

Üksikasjad selle kohta, kuidas munandid on ehitatud ja kuidas nad töötavad.

(Vt pilti paremal)

• Munandite sees asuvad munandid on kaetud karmi valge kaitsekihiga, mida nimetatakse membraaniks.
• Munandite sisemises osas on palju väikseid torusid, mida nimetatakse seemnerakudeks ja mis on keerdunud (või ümber keeratud). Sperma moodustub seemnikutorude sees.
• Spermatosoidid liiguvad väikeste torude kaudu, mida nimetatakse kanaliteks, munandite tagaosas asuvasse teise ossa, mida nimetatakse epididüümiks, kus seemnerakud valmivad lõpuni.
• Seejärel rändavad seemnerakud mööda toru, mida nimetatakse vas deferensiks, kuni jõuavad uretrosse.
• Uretra on peenise peamine toru ja viib selle lõpus asuvasse avausse, mida nimetatakse uretra avauseks. Ureetraava on ka viis, mille kaudu uriin lahkub kehast põiest.
• Kui mees tunneb seksuaalset soovi, lähevad seemnerakud läbi ejakulatsioonikanali. Need ühendatakse eesnäärme-nimelisest näärmest pärit vedelikuga, mida nimetatakse seemnevedelikuks. Eesnäärmes on ka lihased, mis suruvad spermat ja vedelikku uretrosse.
• Seksuaalvahekorra ajal tuleb mehe ejakulatsiooni ajal seemnevedelik, mis sisaldab spermat, välja uretra avause kaudu.
• Kui munanditest pärit sperma satub seksuaalvahekorra ajal naise tuppe, võib see tungida emakasse ja ühineda küpsete munarakkude (või munarakkudega), et luua uus laps.

Illustratsioon munandist. Spermad on tehtud munandi ovaalses osas. Nad läbivad palju väikeseid torusid ülalpool ja seejärel epididüümuse kaudu allapoole. Kui spermad on valmis, läbivad nad paremal asuva pika toru ja suunduvad uretrosse. Pildil on näha ka arterit, mille kaudu veri liigub.

Terviseprobleemid

Suurus

Loomade suurus

Loomade uurimine võib aidata mõista asju inimeste kohta. Imetajatel võivad munandid olla looma enda suuruse suhtes väga suured või väga väikesed. Suurus on seotud sperma kogusega, mida isane loom peab tegema. Mõnel isasloomaliigil on tavaliselt korraga ainult üks seksuaalpartner ja neid nimetatakse monogaamilisteks. Mõned loomaliigid elavad üldiselt karjas või karjas, kus ühel isasel on palju emaseid seksuaalpartnereid. Neid isaseid nimetatakse polügaamilisteks. Polügamilised isased vajavad rohkem spermat kui monogaamilised isased. Polügamilistel isastel on tavaliselt suuremad munandid kui monogaamsetel isastel. Munandid kasvavad suuremaks, et toota rohkem spermat.

Suurus meestel

Enamiku meeste munandid on 14 cm³ kuni 35 cm³. See on mahu mõõt. Mõnikord peavad arstid mehe munandeid mõõtma, et näha, kas on probleem. Arstid saavad munandite mahtu mõõta kahel viisil:

• Orchidomeeter - See on väikeste esemete komplekt, mis näevad välja nagu munad. Neid on mitmes erinevas suuruses. Arst valib selle, mis on munandite suurusega. Arstid teavad, millise suurusega on orhideomeeter. Siis teavad nad munandi suurust.
• Suuruse mõõtmine - joonlaua, mõõtekriipsu või ultraheli abil. Seejärel kasutatakse neid pikkusi mahu arvutamiseks.

Mõnikord muutub mehe munandite suurus.

Mõned põhjused, miks munandid väiksemaks muutuvad, on järgmised:

• Kui mees võtab testosterooni, ei pea munandid töötama, et toota testosterooni, seega muutuvad nad väiksemaks.
• Kui mehe munandid hoitakse tavapärasest soojemana, toodavad nad vähem spermat. Seega, kui neid hoitakse liiga soojas, muutuvad nad väiksemaks.
• Kui munandid on vigastatud(vigastatud), võivad nad muutuda väiksemaks.

Mõned põhjused, miks munandid suurenevad, on järgmised:

• Kui mees võtab hüpofüüsist hormoone (nn gonadotropiinid), võib see muuta munandid suuremaks. Gonadotropiinid on hormoonid, mis käsivad munanditel toota spermat ja testosterooni.
• Mõned haigused põhjustavad munandite paisumist.

Haigused

Kõige olulisemad munandite haigused on:

• Munandite põletik. Seda nimetatakse orhiidiks.
• Munandivähk
• Vedelik munandite ümber. Seda nimetatakse hüdrotseleeks.
• Epididüümi põletik. Seda nimetatakse epididümiidipõletikuks.
• Spermatoorse nööri väändumine. Seda nimetatakse ka munanditorsiooniks. See on meditsiiniline hädaolukord. See on siis, kui nööri, millest munand rippub, väändub. See võib juhtuda jooksmise ajal.
• Varikotsele - munandite paistes veenid. Varikotsele esineb rohkem vasakul.[1]

Kaotus ja kahju

Enamik poisse sünnib kahe munandiga kubemes. Munandid on moodustunud lapse keha sees, kuid liikusid enne sündi munandisse. Mõnikord on üks või mõlemad munandid lapse sündides veel sees. Mõnikord on selle parandamiseks vaja operatsiooni.

Kui munand on vigastatud, on see äärmiselt valus. Mõnikord purustatakse munandid. Mõnikord on vaja, et arst eemaldaks ühe või mõlemad munandid. Seda operatsiooni nimetatakse orhideektoomiaks. Kui mees kaotab ühe munandi, võib arst panna munandisse munandiproteesi (vale munand). See näeb välja ja tundub nagu munand.

Kui mees kaotab mõlemad munandid, nimetatakse seda kastreerimiseks. Kuna mees ei saa toota spermat ega testosterooni, on sellel suur mõju mehe elule. Kuna ta ei saa toota spermat, ei saa ta ka lapsi saada. Ja kuna ta ei saa toota meessuguhormooni testosterooni, muutub ta vähem meheks. Ta võib kaotada osa oma lihastest ja võtta kaalus juurde. Mees, kes on kaotanud oma munandid, võib võtta testosterooniravimeid, et tal neid muutusi ei tekiks.

Kuni 1700. aastani oli Euroopas ja veel hiljuti mõnes riigis kombeks kastreerida noori meesorje ja poisse. Noored orjad kastreeriti selleks, et neid saaks kasutada rikaste meeste abikaasade valvurina. See tähendas, et naised ei armuks oma valvuritesse. Mõnikord kastreeriti noored poisid, kellel oli ilus lauluhääl, enne puberteeti. See tähendas, et nende hääl jäi kogu eluks kõrgeks. Neid laulvaid mehi kutsuti kastraatideks.

Loomade kastreerimine

Väga levinud on isaste koduloomade kastreerimine (munandite eemaldamine). Kastreeritud isased koerad ja kassid ei kakle nii palju ja nad ei tiiruta ringi, et otsida emaseid isaseid, kellega paarituda.

Isased hobused kastreeritakse tavaliselt selleks, et nad muutuksid rahulikumaks ja turvalisemaks ratsutada. Kastreeritud isast hobust nimetatakse kastreeritud hobuseks. Kastreerimata isane hobune on täkk.

Lihana kasutatavaid isaseid loomi kastreeritakse üldiselt, sest see muudab nad paksemaks ja neid on ka vaiksem pidada, sest nad ei võitle omavahel. Enamik isasveiseid kastreeritakse.

Muud nimed munanditele

Munandeid võib nimetada ka "munanditeks" või "sugunäärmeteks".

On palju slängisõnu munandite kohta, nagu pallid, pähklid, punnid, munad, kroonijuveelid, munandid, marmorid, ding dangid, poissmänguasjad, niknaks, ploomid, tattay (urdu keeles) jne. Slängisõnad on muud nimetused, mida kasutatakse nalja pärast või vulgaarselt (ebaviisakalt).

Seotud leheküljed

• Krüptorchism (krüptorchism)
• Viljatus
• Inimese reproduktiivse süsteemi homoloogide loetelu
• Orchidomeeter
• Spermatogenees
• Steriliseerimine (kirurgiline protseduur), vasektoomia