Ejakulatsioon: mis see on, kuidas see toimub ja olulised faktid

Ejakulatsioon on see, kui meessoost inimene (või muu meessoost imetaja) paiskab oma erekteeritud peenisest vedelikku välja, tavaliselt seksuaalse erutuse lõpptipus ehk orgasm. See artikkel keskendub ejakulatsioonile inimesel ja selgitab, kuidas protsess toimub, mis on sperma koostises ning millised on tavalised erinevused ja võimalikud probleemid.

Mis toimub enne ejakulatsiooni

Kui mees on stimuleeritud, muutub tema peenis erektsiooniks. Erektsioon on verega täitumise ja lihastöö tulemus, mida peamiselt vahendavad parasümpaatilised närvid. Kui erutus jõuab tipuni ja tekib orgasm, sünkroonselt lihaste kokkutõmmetega liigutatakse sperma kusitise kaudu välja – see on ejakulatsioon.

Kuidas ejakulatsioon toimub (faasid ja anatoomia)

Ejakulatsioon koosneb tavaliselt kahest peamisest faasist:

Emissioon: sperma ja seemnevedelik liigub kusejuha suunas. Selles osalevad seemnepõiekesed, eesnääre (prostata) ja vas deferens (spermatorood). Emissiooni juhib peamiselt sümpaatiline närvisüsteem.
Ekspulsioon (väljutus): kusejuha ja pärasoolepõhjalihaste rütmilised kokkutõmbed paiskavad vedeliku välja. Selle eest vastutavad somaatilised närvid (nt pudendaalnärv).

Protsess on kiire: ekspulsioon kestab tavaliselt mõnekümne sekundi jooksul, kuid kogemus (orgasmi tugevus ja kestus) varieerub inimesiti. Pärast ejakulatsiooni on tavaline tekkida refraktaaraeg — ajaperiood, mille jooksul uus erektsioon ja ejakulatsioon ei pruugi olla võimalikud.

Sperma ja selle koostis

Sperma (seemnevedelik) ei koosne ainult spermatest. Sperma sisaldab:

spermatosoide ehk spermat (väikeses osas; tavaliselt umbes 1–5% vedelikust),
seemnepõiekeste eritusest pärinevat glükoosi- ja fruktoosirikast vedelikku (suurem osa mahust),
eesnäärme (prostata) sekreete, mis annavad vedelikule valkja värvuse ja soodustavad sperma liikuvust,
väiksemaid hulki muid näärmeeritisi, mis aitavad neutraliseerida tupe happesust ja toetada sperma elujõudu.

Tavaline ejakulatsiooni maht on umbes 1,5–5 ml, kuid see võib inimeseti ja olukorriti erineda. Spermati kontsentratsioonest räägitakse sageli ühikuga miljonit spermat milliliitri kohta — WHO järgi peetakse enamasti normaalset väärtust üle umbes 15 miljoni/ml, kuid tegelikud väärtused on suure kõikumisega.

Mida tunda ja millal ejakulatsioon toimub

Ejakulatsiooniga kaasneb tavaliselt meeldiv tunne peenises ja kubeme piirkonnas (koht, kus torso ühineb jalgadega). Enamikel meestel tuleb ejakulatsioon pärast füüsilist stimulatsiooni (masturbatsioon, vahekord vms), kuid see võib juhtuda ka ilma otsese puudutuseta — näiteks vaadates seksuaalseid pilte, videoid või mõeldes seksile. Kui ejakulatsioon toimub une ajal, nimetatakse seda märjaks unenäoks ehk öiseks emissiooniks.

Poisid ei ejakuleeri enne puberteeti; puberteedi käigus hakkavad munandid tootma spermat ning hormonaalsed muutused põhjustavad ejakulatsiooni võime tekkimist.

Terminid, erinevused ja erandid

Ejakulatsiooni kohta kasutatakse nii meditsiinilisi kui ka slängisõnu. Ingliskeelsetest slängiväljenditest võib kohata termineid nagu "blowing a load", "blowing a wad", "busting a nut", "creaming", "cumming", "jizzing", "jazzing", "spurting", "squirting" ja "skeeting". Need on kõnekeelsed ja kultuurispetsiifilised väljendid.

Tuleb eristada orgasmi ja ejakulatsiooni: orgasm on erutuse tipphetk, mis võib olla füüsiliselt ja emotsionaalselt nauditav. Enamikel meestel kaasneb orgasmiga ejakulatsioon, kuid on olukordi, kus orgasm võib toimuda ilma nähtava ejakulatsioonita (nt pärast vasektoomiat või teatud närvikahjustuste korral) — seda nimetatakse mõnikord "kuiv orgasmi" ehk anejakulatsiooniks. Samuti on võimalikud retrogradeeruvad ejakulatsioonid, kus seemnevedelik suunatakse kusepõide (nt pärast mõningaid ravimeid või operatsioone), mistõttu nähtavat ejakulatsiooni ei pruugi olla.

Kui ejakulatsioon muutub probleemiks

Mõned levinud mured ja seisundid:

Enneaegne ejakulatsioon: ejakulatsioon toimub kiiremini kui inimene soovib — üsna tavaline ja ravitav probleem.
Viivitatud ejakulatsioon või anejakulatsioon: raskus ejakuleerida või täielik võimetus sellest hoolimata, et erektsioon võib olla olemas.
Valulik ejakulatsioon: valu ejakulatsiooni ajal või pärast seda võib viidata infektsioonile, põletikule või muule meditsiinilisele seisundile.
Retrograde ejacülatsioon: sperma liigub kusepõide, mitte ei välju. See võib põhjustada viljakusprobleeme, kuigi ei ole tavaliselt valu tekitav.
Veri spermas (hematospermia): tavaliselt ajutine ja mitte alati tõsine, kuid vajab uurimist, eriti kui kordub.

Kui ejakulatsiooniga kaasneb tugev valu, verine eritis, järsk muutus mahus või kujus, või kui tekivad viljakusprobleemid, on mõistlik pöörduda arsti poole (nt perearst, uroloog või androloog). Samuti tasub arsti poole pöörduda, kui ejakulatsiooni või orgasmi muutused tekivad pärast operatsiooni või teatud ravimite võtmist.

Mõjud viljakusele ja kaitse

Ejakulatsioon on see, kuidas sperma jõuab partneri suguteedesse ja võib põhjustada raseduse, kui seemnevedelik satub tupekanalisse. Seega ei ole ejakulatsioon sugudevahelise seksi ajal kaitse raseduse ega sugulisel teel levivate infektsioonide (STI) vastu. Kondoomid, püsiv partnerlus testituse ja muude kontratseptsioonimeetodite kasutamine on vajalik raseduse ja STI ennetamiseks.

Lõpetuseks — olulised faktid

Ejakulatsioon on tavaline osa meeste seksuaalsusest; selle aeg, maht ja tugevus varieeruvad suurelt.
Sperma koosneb spermatosoideist ja näärmete eritisest; normaalne ejakulatsiooni maht on tavaliselt 1,5–5 ml.
Ejakulatsioon ei ole alati vajalik orgasmusel ja vastupidi — need kaks võivad esineda koos või eraldi.
Mõned seisundid (enneaegne ejakulatsioon, retrogradeerumine, valu, vere esinemine) vajavad meditsiinilist tähelepanu.
Ejakulatsioon võib kaasa tuua raseduse ja levitada sugulisel teel edasikanduvaid infektsioone — kaitsemeetmed on olulised.

Kui teil on konkreetseid küsimusi oma ejakulatsiooni sageduse, mahuga, valuga või viljakusega seotud mure, rääkige sellest oma arstiga — erialaspetsialistid oskavad nõustada uuringute ja ravi osas.

Kuidas see juhtub

Enne kui mees saab ejakuleerida, tuleb tema peenist stimuleerida. Peenis on tavaliselt pehme, üsna lühike ja rippub alla. Kui meest stimuleeritakse, näiteks nähes teist alasti inimest, masturbeerides või olles kellegi teise poolt seksuaalselt puudutatud, täitub peenise sisemus verega. See põhjustab selle pikemaks, paksemaks, kõvemaks ja püsti seisvaks muutumise ning seda nimetatakse erektsiooniks. Mehed võivad olla enne ejakulatsiooni erinevalt kaua stimuleeritud.

Ejakulatsioon toimub kahes etapis.

Esimene etapp: Emissioon. Esimest etappi nimetatakse emissiooniks (mis tähendab "millegi välja saatmist või väljaheitmist"). Mehe munandid toodavad seemnerakke ja need ladustatakse spiraaltorusse, mida nimetatakse epididüümiks. Emissiooni ajal suruvad kaks kanalit (toru), mida nimetatakse vasa deferentia'ks (iga toru eraldi nimetatakse vas deferensiks), mis kannavad spermat munanditest välja, spermad epididümiseist kanalite ülemisse otsa. Kui see juhtub, tunneb mees, et ta ei saa oma ejakulatsiooni peatada. Mõnikord öeldakse, et mees on jõudnud "punkti, kust ei ole enam tagasipöördumist". Seejärel läbib sperma teisi torusid, mida nimetatakse ejakulatsioonikanaliteks, kus see seguneb näärmete, mida nimetatakse seemnepõiekesteks, eesnäärme ja bulbourethrali näärmete (mida nimetatakse ka Cowperi näärmeteks) poolt toodetud vedelikega. (Näärmed on spetsiaalsed kehaorganid, mis toodavad kemikaale.) Sperma ja vedeliku segu nimetatakse spermaks või ejakulaadiks. See on valge või kollakas ja kleepuv.

Teine etapp: Ejakulatsioon. Teist etappi nimetatakse ejakulatsiooniks (mis tähendab "tõeline ejakulatsioon"). Kui algab ejakulatsioon korralikult, hakkab mees saama orgasmi. Mehe peenise tüvel asuv lihas, mida nimetatakse bulbospongiosus'e lihaks, pigistab ikka ja jälle tugevalt kokku. See sunnib spermat liikuma ejakulatsioonikanalitest urethrasse, mis on otse peenist läbiv kanal. Sperma surutakse piki uretrit, kuni see purskab peenise otsast välja. Kui lihas hakkab kokku suruma, ei saa mees enam spermat peenisest välja voolamist peatada. Orgasmi ajal pigistab mehe lihas tavaliselt umbes 10-15 korda. Pigistused toimuvad väga kiiresti. Nad algavad umbes 0,6 sekundi vahedega, seejärel aeglustuvad ja nõrgenevad. Suurem osa spermast ejakuleerub esimeste pigistuste ajal. See, kui tugev on ejakulatsioon, on meestel erinev. Mõne mehe puhul paiskub sperma peenisest väga kaugele, teistel aga tilgub välja. Ejakulatsioon on sageli tugevam, kui meest on pikemat aega stimuleeritud. Mehe lihase kokkusurumine annab väga hea tunde tema peenisele ja kubeme piirkonnale (kehaosa, kus tema torso ühineb jalgade ülaosaga). Mehe orgasm kestab tavaliselt umbes 17 sekundit,^[] kuid mõnedel meestel kestab orgasm vaid mõned sekundid, samas kui teistel võib see kesta kuni ühe minuti.

Pärast seda, kui mees on ejakuleerinud, muutub tema peenis tavaliselt taas pehmeks ja lühemaks. Samuti võib tal olla mõnus ja lõõgastav tunne kubemes. Kulub aega, enne kui ta saab uuesti erektsiooni ja ejakulatsiooni. Seda aega nimetatakse refraktaarseks perioodiks. Keskmine refraktoorne periood on umbes pool tundi. Noorematel meestel on tavaliselt lühem refraktoorne periood kui vanematel meestel. 18-aastastel meestel on refraktoorne periood umbes 15 minutit, samas kui 70-aastastel meestel on see umbes 20 tundi. Mõnede meeste peenised jäävad pärast ühte ejakulatsiooni kõvaks ja nad on võimelised mõne aja möödudes tegema veel ühe ejakulatsiooni, ilma et nad kaotaksid erektsiooni. Enamik noori ja keskealisi mehi suudab tõenäoliselt paari tunni jooksul teha umbes kaks kuni kolm ejakulatsiooni, kuid on öeldud, et mõned mehed suudavad teha kuni üheksa ejakulatsiooni päevas.

Kui mees ejakuleerib enne, kui ta seda tahab, nimetatakse seda enneaegseks ejakulatsiooniks. Kui mees ei suuda ejakuleerida pärast pikka aega kestnud erutust, kuigi ta tahab, nimetatakse seda hilinenud ejakulatsiooniks või anorgasmia. Meest, kes ei suuda üldse ejakuleerida, nimetatakse anejakulatsiooniks. Mõned mehed on võimelised saama orgasmi ilma ejakulatsioonita. Seda nimetatakse kuivaks orgasmiks.

Lisaks sellele, et ejakulatsioon pakub mehele naudingut, võib see aidata mehel tervena püsida. Austraalias läbi viidud uuring näis näitavat, et meestel, kes ejakuleerivad sageli, on väiksem võimalus haigestuda eesnäärmevähki.

Sperma

Sperma on mitteametlikult tuntud kui sperma, jism või jizz. Mehed ejakuleerivad eri kogustes spermat. Tavaliselt moodustab üks ejakulatsioon 1,5 kuni 5 milliliitrit (kuni üks teelusikatäis) spermat. Rohkem spermat kipub välja tulema, kui mees ei ole mitu päeva ejakuleerinud või kui ta on pikka aega stimuleeritud. Vanemad mehed toodavad vähem spermat. Kui mees ejakuleerib ebatavaliselt vähe spermat, on tegemist meditsiinilise seisundiga, mida nimetatakse hüpospermiaks.

Sperma on tavaliselt valge või kollakas vedelik. Alguses on see veidi paks ja kleepuv, seejärel muutub see mõne aja pärast vesisemaks. Sperma sisaldab palju kemikaale. Nende hulka kuuluvad sidrunhape, fruktoos (üks suhkruliik), ensüümid, mis kiirendavad keemilisi reaktsioone organismis, lipiidid (ained, millest rasv koosneb) ja libedad vedelikud, mis aitavad spermal liikuda läbi uretri.

Spermatosoidide arv seemne ejakulatsioonis sõltub paljudest asjadest. Sperma võib olla rohkem, kui:

mees on noorem,
tema keha toodab rohkem hormooni testosterooni, mis paneb inimese nägema ja tundma end nagu mees,
tema munandid ei ole liiga soojad,
ta toodab rohkem spermat,
ta ei ole juba mõnda aega ejakuleerinud ja
teda on enne ejakulatsiooni pikemat aega stimuleeritud.

Kui ejakulatsioonis on ebatavaliselt vähe spermat, nimetatakse seda oligospermiaks. Kui spermatosoidid puuduvad üldse, nimetatakse seda asoospermiaks. Oligospermia või asoospermiaga mees on tavaliselt viljatu ja ei suuda või tal on väga raske naist seksiga rasestada.

Kui mehel on sugulisel teel leviv nakkus või STI (nakkus, mis kandub ühelt inimeselt teisele seksuaalsel teel), võivad haigust põhjustavad mikroobid ilmneda tema spermas. Kui inimene, kellega mees seksis, puudutab spermat, võib ta nakatuda mikroobidega ja nakatuda haiguse. AIDS, tripper, B-hepatiit, herpes ja süüfilis on näited suguhaigustest. Üks võimalus, kuidas mees saab vähendada võimalust, et ta võib oma seksuaalpartnerile suguhaigust edasi anda, on kanda seksimisel peenisel kondoomi.

Viljastamine

Kui mees on naisega seksuaalvahekorras, asetab ta oma peenise naise tuppe ja liigutab seda edasi-tagasi, tavaliselt tõukava liigutusega, samal ajal kui naine liigutab oma puusasid. Tupp on soe ja mõnevõrra niiske ning avaldab mehe peenisele survet. Need tunded koos sisse-välja liikumisest põhjustatud hõõrdumisega stimuleerivad peenist, mis põhjustab mehel orgasmi ja ejakulatsiooni. Kui naine kasutab rasestumisvastaseid vahendeid, ei põhjusta see tavaliselt tema rasestumist. Vastasel juhul võivad spermas olevad spermad liikuda naise emakasse ja munajuhadesse. Kui munajuhas juhtub olema munarakk või munarakk, võib spermatosoid sulanduda munarakuga. Seda nimetatakse viljastumiseks ja see teeb naise rasedaks.

Enne mehe ejakulatsiooni võib aga peenisest väljuda selget, värvitut, kleepuvat vedelikku, mida nimetatakse ejakulatsioonieelseks vedelikuks (tuntud ka kui ejakulatsioonieelne vedelik või mitteametlikult kui pre-cum). Eel-ejakulaati toodavad bulbourethral- ehk Cowperi näärmed. Mõned testid on näidanud, et pre-ejakulaat ei sisalda spermat. Siiski võib osa spermat olla jäänud urethrasse varasemast ejakulatsioonist ja pre-ejakulaat võib seda spermat peenisest välja viia. Seetõttu võib naine rasestuda ka siis, kui mees tõmbab oma peenise enne ejakulatsiooni tuppe välja. Samuti, kui mees ejakuleerib naise tupe lähedal ja sperma langeb naise kehale, võib sperma juhuslikult sattuda tuppe ja põhjustada raseduse. Et vältida naise rasestumist, kui ta seda ei soovi, võivad mees ja naine kasutada rasestumisvastaseid või rasestumisvastaseid meetodeid. Näiteks võib mees kanda kondoomi oma peenise peal või naine võib võtta rasestumisvastaseid tablette.

Esimene ejakulatsioon

Noored poisid ei saa ejakuleerida. Poisi esimene ejakulatsioon toimub tavaliselt umbes aasta pärast puberteedi algust, mil tema keha hakkab muutuma mehe kehaks. Enamik poisse läbib puberteedi teismeeas. Poisi esimene ejakulatsioon toimub tavaliselt siis, kui ta magab. Seda nimetatakse öiseks emissiooniks (mis tähendab "öösel toimuvat emissiooni") või märjaks unenäoks. See juhtub ilma poisi kontrollimatult, sageli siis, kui ta näeb unes seksi. Teadlased usuvad, et märjad unenäod on keha viis eemaldada liiga palju spermat. ^[] Kui poiss hakkab masturbeerima, lõpetatakse tavaliselt märgade unenägude esinemine.

Kui poiss hakkab ejakuleerima, toodab ta tavaliselt ainult väikese koguse spermat. See sperma erineb sellest, mida täiskasvanud mees toodab. See on tavaliselt selge ja jääb kleepuvaks. Selles ei ole kas üldse spermat või on spermad, mis ei liigu korralikult või ei liigu üldse. Poisi sperma muutub täiskasvanud mehe spermaga sarnaseks alles umbes kaks aastat pärast esimest ejakulatsiooni.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ejakulatsioon?

V: Ejakulatsioon on see, kui meessoost inimene (või muu meessoost imetaja) paiskab pärast seksuaalset erutust või stimulatsiooni oma erekteeritud peenisest vedelikku välja. See juhtub siis, kui nad saavad orgasmi.

K: Mida sperma sisaldab?

V: Sperma sisaldab spermat ja muid aineid.

K: Kui kaua võib meest stimuleerida enne ejakulatsiooni?

V: See, kui kaua meest saab enne ejakulatsiooni stimuleerida, on eri meestel erinev.

K: Millised on mõned slängiväljendid ejakulatsiooni kohta?

V: Ejakulatsiooni kohta kasutatakse slängis järgmisi väljendeid: blowing a load, busting a nut, creaming, cumming, jizzing, nutting, jazzing, spurting, squirting ja skeeting.

K: Millal toimub ejakulatsioon?

V: Ejakulatsioon toimub siis, kui mees saab orgasmi (seksuaalse erutuse tipphetk), tavaliselt pärast seda, kui tema suguelundid on mingil viisil füüsiliselt stimuleeritud. Kuid see võib juhtuda ka siis, kui ta erutub või stimuleerub seksikaid pilte vaadates või seksist mõeldes, ilma et teda puudutatakse.

K: Millal toimub öine emissioon?

V: Öine emissioon tekib siis, kui mees ejakuleerib magamise ajal.