Hepatiit on maksahaigus, mille puhul tekib maksapõletik. Maksapõletikul võib olla mitu põhjust, mistõttu eristatakse erinevaid hepatiidi vorme. Kõige levinumad viirusliku päritoluga vormid on hepatiit A, hepatiit B ja hepatiit C. Enamik hepatiidi juhtumeid on põhjustatud viirustest, kuid hepatiit võib tekkida ka teiste mikroobide, ravimite, kemikaalide või alkoholi mõjul.

Tüübid ja põhielemendid

  • Viiruslikud hepatiidid: lisaks A, B ja C on olemas ka hepatiit D (nõuab B-viiruse kaasolekut) ja hepatiit E (oluline risk rasedatel). Mõned viirused annavad ägeda haiguse, teised võivad muutuda krooniliseks.
  • Alkoholiline hepatiit: pikaajaline ja suur alkoholi tarbimine võib põhjustada põletikku, mis võib edasi areneda tsirroosiks.
  • Toksiline / ravimiline hepatiit: erinevad ravimid ja kemikaalid võivad kahjustada maksa — eriti tuntud näide on paratsetamool (üleannustamine) või tööstuskeemias kasutatav kollane fosfor.
  • Infektsioossed mitteviiruslikud põhjused: baktereid (nt tuberkuloos, süüfilis), seeni (seente) ja parasiite (parasiitide, sh malaaria põhjustaja plasmodium) seostatakse mõnikord maksapõletikuga.
  • Autoimmuunne hepatiit: organismi immuunsüsteem ründab maksa, mis vajab sageli immunsupressiivset ravi.

Põhjused ja nakkusviisid

  • Hepatiit A: tavaliselt levib saastunud toidu või vee kaudu (fekaalselt-oraalne). Enamasti äge haigus, kroonilisust peaaegu ei teki.
  • Hepatiit B: levib vere, eritiste ja sugulisel teel; vastsündinutel sünnituse ajal ülekandumisel on suur risk krooniliseks infektsiooniks.
  • Hepatiit C: peamiselt levib vere kaudu (nt nakatunud nõelad); sageli kulgeb krooniliselt.
  • Hepatiit D: vajab samaaegset B-viirust; raskem kulg.
  • Hepatiit E: fekaalse-oraalse levikuga, võib rasedatel olla tõsine.
  • Teised põhjused: alkohol (alkohol) ja pikaajaline liigtarbimine (näiteks kui inimene joob üle kolme alkohoolse joogi päevas), mitmed ravimid, toksilised kemikaalid ja muud infektsioonid.

Sümptomid

Hepatiidi sümptomid võivad olla kerged või rasked; mõnel inimesel haigus esialgu üldse ei avaldu. Tavalisemad nähud:

  • väsimus ja nõrkus
  • isukaotus, iiveldus, oksendamine
  • kõhuõõne parema külje valu või ebamugavustunne
  • tume uriin ja heledad väljaheited
  • naha ja silmavalgete kollasus (ikterus)
  • sügav nahapõletus või sügelus mõnel juhul
  • äge haigus: palavik, lihas- ja liigesevalud

Kui hepatiit muutub krooniliseks, võivad sümptomid püsida aastaid või avalduda hiljem tüsistustena (nt tsirroos, maksapuudulikkus või maksavähk).

Diagnoos

  • vereanalüüsid: maksafunktsiooni testid (ALT, AST, bilirubiin), vere hüübimistegurid.
  • seroloogilised testid ja molekulaarsed testid: HAV IgM, HBsAg, anti-HBc, HBV DNA, anti-HCV ja HCV RNA, jm, et määrata viirus ja haiguse staatus (äge vs krooniline).
  • pildiuuringud: kõhuõõne ultraheli, elastograafia (FibroScan) maksakoe fibroosi hindamiseks.
  • vajadusel maksabiopsia, eriti diagnostiliste dilemmasid või ravi planeerimisel.

Ravi

  • Hepatiit A ja E: tavaliselt toetav ravi — puhkus, vedelikud, toitmine; enamik paraneb iseenesest. Haigete nakkusoht vähendab hügieen ja nakkuskontaktide piiramine.
  • Hepatiit B: ägedat B-hepatiiti jälgitakse; kroonilist B-d ravitakse viirusevastaste ravimitega nagu nucleosiid- või nukleotiidanaloogid (nt entekavir, tenofoviir) ning mõnel juhul immuunravimitega. Raseduse ja sünnituse juhtimine on oluline, et vähendada vastsündinu nakatumist. Pärast kokkupuudet võib anda immuunoglobuliini ja vaktsineerida.
  • Hepatiit C: tänapäeval on väga tõhusad suukaudsed otsesed viirusevastased ravimid (DAA), mis sageli viivad viiruse püsiva kadumiseni (kõige tõenäolisem raviarstiga planeeritult).
  • Autoimmuunne hepatiit: ravitakse tavaliselt kortikosteroidide ja muude immuunsupressantidega.
  • Ravimitest või toksiinidest põhjustatud hepatiit: kõige tähtsam on kahjustavat ainet lõpetada; tõsistel juhtudel haiglaravi ja eriravi (nt N-atsetüültsüsteiin paratsetamooli üleannustuse korral).
  • Alkoholiline hepatiit: alkoholi täielik vältimine on ravi aluseks; mõnel juhul vajalik haiglaravi ja spetsiaalne toetus ning ravi tüsistuste puhul.

Ennetus

  • Vaktsineerimine: olemas on tõhusad vaktsiinid hepatiit A ja B vastu; vaktsineerimine kaitseb nii haigestumise kui ka leviku eest.
  • veresüsteemide turvalisus — mitte jagada nõelu, nõelapakkide steriilsus
  • ohutum seks, kondoomi kasutamine
  • heade kätehügieeni ja toiduohutuse põhimõtete järgimine (eriti A ja E puhul)
  • ravimite ja kemikaalide kasutamisel järgida juhiseid; vältida mittetarvilikku käsimüügiravimite liigset tarvitamist (nt paratsetamool üleannustamisel).

Komplikatsioonid ja millal pöörduda arsti poole

Ravi puudumisel või kauakestva põletiku korral võib tekkida maksatsirroos, maksapuudulikkus või maksavähk. Otsige viivitamatult arstiabi, kui tekib tugev kõhuvalu, raskendatud hingamine, verejooks või kõhuõõne paistetus, teadvusehäired või äkki süvenev kollasus.

Kokkuvõte: Hepatiit ei ole üks haigus, vaid mitme põhjusega maksapõletik. Mõned vormid (nt A) lahenevad iseenesest, teised (B, C) võivad vajada spetsiifilist viirusevastast ravi ja pikaajalist jälgimist. Ennetus (vaktsineerimine, hügieen, ohutu käitumine) on sageli kõige tõhusam viis riski vähendamiseks.