Väljaheited
Eritumine on üks elu põhifunktsioone. See on ainevahetuse jääkainete ja muude mittekasutatavate ainete kõrvaldamise protsess. See on oluline protsess kõigis eluvormides. See erineb sekretsioonist, kus ainel võib pärast rakust väljumist olla konkreetne ülesanne.
Üherakulistel organismidel väljuvad jäätmed otse raku pinna kaudu. Mitmerakkulised organismid kasutavad keerulisemaid meetodeid. Kõrgemad taimed kõrvaldavad gaase lehtede pinnal asuvate stomata kaudu. Loomadel on spetsiaalsed eritamisorganid.
Imetajate eritumine
Imetajatel on eritumine uriini moodustamine neerudes ja süsihappegaasi väljutamine kopsudest. Need jäätmed kõrvaldatakse vastavalt urineerimise ja väljahingamisega. Kui organismis ei toimu eritumine, kogunevad jäätmetekitajad, mis lõpuks tapavad organismi.
Ka toidujäätmed väljuvad päraku kaudu. Teised ained erituvad sappi ja eemalduvad seejärel väljaheitega. Nahal ja kopsudel on samuti eritamisfunktsioonid: nahk eemaldab ainevahetusjäätmeid nagu karbamiid ja piimhape higistamise kaudu,p395 ja kopsud väljutavad süsihappegaasi.
Mõned terminid
- Mukotsiliaarne eritumine on lima eritumine hingamisteedes. Siliaatorid töötavad väikeste hingamisteede puhastamiseks ja köhimine eemaldab lima.
- Sapi kaudu eritumine läheb sapiteede kaudu kaksteistsõrmiksoole ja eemaldatakse väljaheitega.
- Higistamine on soolade ja vee eritumine kehast, kuigi peamine eesmärk on keha jahutamine.
Muud selgroogsed
Vees elavad loomad eritavad ammoniaaki tavaliselt otse vette, kuna see ühend on lahustuv ja vett on lahjendamiseks piisavalt. Maismaaloomade puhul muudetakse ammoniaagitaolised ühendid teisteks lämmastikusisaldusega aineteks, kuna keskkonnas on vähem vett ja ammoniaak ise on mürgine.
Roomajad ja linnud eritavad oma lämmastikujäätmeid valge pasta kujul kusihappena. See võimaldab tõhusat veehoidmist ja seda saab hõlpsamini ladustada munas. Nii kusihape kui ka väljaheited väljutatakse ühise avause, nn kloaagi kaudu. Nende jäätmed on tavaliselt kahevärvilised: osaliselt valged (kusihape) ja osaliselt rohelised või mustad (orgaanilised jäätmed).
Paljud linnuliigid, eriti merelinnud, suudavad soola eritada ka spetsiaalsete ninasoolanäärmete kaudu, kusjuures soolalahus väljub noka ninas olevate ninasõõrmete kaudu.
Küsimused ja vastused
K: Mis on erutus?
V: Eritumine on ainevahetuse jääkainete ja muude mittekasutatavate ainete kõrvaldamise protsess.
K: Miks on eritumine oluline kõikides eluvormides?
V: Eritumine on oluline kõikides eluvormides, sest jäätmed ja mittekasutatavad materjalid võivad olla kahjulikud ja neid tuleb tervise säilitamiseks kõrvaldada.
K: Mille poolest erineb eritumine eritumisest?
V: Eritumine erineb sekretsioonist selle poolest, et kui sekretsioonis võib ainel pärast rakust väljumist olla konkreetne ülesanne, siis eritumise puhul kõrvaldatakse jäätmed.
K: Kuidas kõrvaldavad ainuraksed organismid jäätmeid?
V: Üherakulised organismid kõrvaldavad jäätmetekkeid, väljutades neid otse läbi raku pinna.
K: Kuidas kõrvaldavad kõrgemad taimed gaase?
V: Kõrgemad taimed kõrvaldavad gaase, eraldades neid lehtede pinnal asuvate stomata kaudu.
K: Kas mitmerakulised organismid kasutavad jäätmetekke kõrvaldamiseks keerulisi meetodeid?
V: Jah, mitmerakkulised organismid kasutavad jäätmetekke kõrvaldamiseks keerulisemaid meetodeid kui ainuraksed organismid.
K: Kas loomadel on spetsiaalsed eritamisorganid?
V: Jah, loomadel on jäätmetekke kõrvaldamiseks spetsiaalsed eritlusorganid.
