Õhulõhe
Botaanikas on stoom (ka stomaat; mitmuses stomata) pisike avaus või poor, mida kasutatakse gaasivahetuseks. Neid leidub enamasti taimede lehtede alumisel pinnal. Peaaegu kõigil maismaataimedel on stomata.
Stomata on kaks peamist funktsiooni. Esimene on gaasivahetus, st süsinikdioksiidi sissevõtmine ja hapniku eraldamine. Teine on taimedes toimuv transpiratsiooniprotsess.
Õhk siseneb taimesse nende avade kaudu. Süsinikdioksiidi kasutatakse fotosünteesiks. Osa tekkivast hapnikust kasutatakse hingamisel. Üleliigne hapnik väljub samade avade kaudu. Ka veeaur läheb nende pooride kaudu atmosfääri transpiratsiooni käigus.
Poor moodustub paarist rakust, mida tuntakse valvurirakkudena. Need reguleerivad avause suurust, avanedes või sulgudes. Kaitserakkude avamiseks pumbatakse kaitserakkudesse prootonid (vesinikioonid, H+). Neisse siseneb vesi, rakud saavad täis ja avanevad.
Lehe stoom mikroskoobi all
Taimede stoomi kaitserakud. Kloroplastid näevad sellel pildil välja punased
Küsimused ja vastused
K: Mis on stoma?
A: Stoom on taimede lehtedel ja varrel leiduv pisike avaus või poor.
K: Kus leidub taimedel stoomi?
V: Stomataid leidub enamasti taimede lehtede alumisel pinnal.
K: Mis on stomata peamine funktsioon?
V: Stomata peamine funktsioon on gaasivahetus, mis hõlmab süsinikdioksiidi sissevõtmist ja hapniku eraldamist.
K: Milline on transpiratsiooniprotsess taimedes?
V: Transpiratsioon taimedes on protsess, mille käigus veeaur läheb atmosfääri läbi stomata pooride.
K: Kuidas reguleeritakse stoomide avause suurust?
V: Stoomiava suurust reguleerivad paar rakku, mida nimetatakse kaitserakkudeks ja mis võivad poore avada või sulgeda.
K: Kuidas avanevad vaherakud?
V: Valverakud avanevad, kui neisse pumbatakse prootonid (vesinikioonid, H+), mis panevad vett sisse ja täidavad rakud, mis seejärel avavad stoomi.
K: Milleks on taimedel vaja stomataid?
V: Taimed vajavad stomataid gaasivahetuseks, eelkõige süsinikdioksiidi sissevõtmiseks ja hapniku eraldamiseks, samuti transpiratsiooniprotsessiks.
