Inimese neerud: anatoomia, funktsioonid ja levinumad haigused

Neerud on kaks selgroogsete loomade kõhus asuvat organit, mis on oakujulised. Nad toodavad uriini (kollane heitvesi, mis väljub kuseteest.) Nad on osa uriinisüsteemist. Kui meditsiinitöötajad räägivad neerudest, kasutavad nad tavaliselt sõna "neerud". Näiteks on neerupuudulikkus see, kui neerud on haiged ja ei tööta.

Eesliidet nefro- kasutatakse sõnades ka tähenduses "neerud". Näiteks nefroloog on arst, kes uurib neerusid.

Anatoomia ja asukoht

Neerud asuvad mõlemal pool selgroogu rindkerealuse ja kõhu ülemise osa vahel, tavaliselt retroperitoneaalselt (selja poole kinnitunud). Iga neer on umbes oakujuline, pikkusega ligikaudu 10–12 cm ja kaalub täiskasvanul keskmiselt 120–170 g (meestel veidi rohkem kui naistel). Parem neer asub sageli veidi madalamal maksa tõttu.

Neerud koosnevad peamistest ehitusosadest:

• Neerukoor (cortex) – väline osa, kus paiknevad glomerulid.
• Neerusäsi (medulla) – sisemine osa, mis sisaldab neerupüramiide ja nefronite torukesi.
• Neerupüramiidid – sisaldavad Henle`i silmuseid ja kogumistorukesi.
• Neeruvaagen (pelvis renalis) – uriini kogumiskoht enne kusejuhasse (ureeter) minekut.

Uriini moodustamise protsess

Uriini moodustamine toimub kolme põhietapi kaudu:

• Filtratsioon – veri läbib glomeruluse, kus veri filtreeritakse läbi kapillaaride seinte; moodustub esialgne filtraat (urineelne vedelik ohne suuri valke ja vererakke).
• Reabsorptsioon – enamik filtraatist (vesi, glükoos, naatrium, aminohapped jt) imendub tagasi vereringesse proksimaalses torukeses, Henle`i silmuses ja distaalses torukeses vastavalt organismi vajadusele.
• Sekretsioon – teatud ained (nt ammoonium, ravimi metaboliidid, kreatiniin) suunatakse veresoonte kaudu aktiivselt torukestesse, et neid uriiniga kehast eemaldada.

Peamised funktsioonid

Neerudel on mitu olulist ülesannet, mis aitavad hoida organismi sisekeskkonna stabiilsena:

• Jääkainete eemaldamine – neerud eemaldavad laguprodukte (nt uurea, kreatiniin) ja jääkaineid verest uriini teel.
• Vedeliku ja elektrolüütide tasakaal – reguleeritakse keha vee mahtu ning naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi ja fosfaadi hulka.
• Happe-leelise tasakaal – neerud hoiavad pH tasakaalu, eraldades või säilitades happeid ja bikarbonaati.
• Vererõhu reguleerimine – reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi kaudu mõjutatakse vererõhku ja vedeliku mahtu.
• Vereloome reguleerimine – neerud toodavad erütropoetiini (EPO), mis stimuleerib punaste vereliblede teket luuüdis.
• Vitamiin D aktiveerimine – neerud muudavad D-vitamiini aktiivseks vormiks (kaltsitriol), mis aitab reguleerida kaltsiumi ja luude ainevahetust.

Levinumad haigused

Neerud võivad haigestuda mitmel põhjusel. Siin on tavalised haigused ja lühikirjeldused:

• Uriini- või kuseteede infektsioonid (UTI) – bakteriaalsed infektsioonid, mis võivad mõjutada kusiti, põit (tsüstiit) või neeru (püelonefriit). Sageli kaasneb valu, kõrge temperatuur ja sagedane urineerimisvajadus.
• Neerukivid (nefrolitiaas) – kõvad mineraalikogumikud, mis võivad põhjustada tugevat külje- või kõhuvalu ning verejooksu uriinis.
• Äge neerukahjustus (AKI) – kiire funktsiooni langus, mille põhjuseks võivad olla dehüdratsioon, raske infektsioon, ravimid või takistus kuseteedes.
• Krooniline neeruhaigus (CKD) – pikaajaline neerufunktsiooni vähenemine, sageli seotud diabeedi ja kõrge vererõhuga; progresseerudes võib lõppfaasis tekkida vajadus dialüüsi või siirdamise järele.
• Glomerulonefriit – glomerulite põletik, mis võib olla autoimmuunne või nakkusjärgne; sümptomiteks võivad olla turse, veri uriinis ja vererõhu tõus.
• Pärilikud haigused (nt polütsüstiline neeruhaigus) – põhjustavad neerukoe tsüstilist ümberkujundamist ja võivad viia neerupuudulikkuseni aastakümnete jooksul.

Sümptomid ja diagnoos

Neeruprobleemid võivad avalduda erinevalt. Tavalised märgid:

• vähenenud uriinieritus või väga sage urineerimine
• tursed jäsemetes või silmade ümbruses
• väsimus, nõrkus (anemia tagajärjel)
• valu alaseljas või küljes
• uriinis veri (hematuuria) või hägusus
• pidev iiveldus, söögiisu kaotus või naha sügelus kroonilise haiguse korral

Ravi ja ennetus

Ravi sõltub diagnoosist ja haiguse raskusastmest:

• Infektsioonid – antibiootikumid vastavalt bakterite tundlikkusele.
• Neerukivid – valuvaigistus, rohke vedeliku joomine, mõned kivid väljuvad loomulikul teel; suuremate kivide korral võib vaja minna lõhustamist (litotripsia) või kirurgiat.
• Äge neerukahjustus – ravi põhineb põhjusel: vedeliku tasakaalustamine, ravimite lõpetamine, obstruktsiooni eemaldamine ja vajadusel ajutine dialüüs.
• Krooniline neeruhaigus – vererõhu ja veresuhkru ranges kontrollis hoidmine, dieedi muutused (näiteks soola piiramine), ravimravi ja progresseerumise aeglustamine; lõppfaasis dialüüs või neerusiirdamine.
• Autoimmuunhaigused – immunosupressiivsed ravimid vastavalt reumatoloogi või nefroloogi juhendile.

Millal pöörduda arsti poole

Pöörduge kohe arsti poole, kui esinevad:

• terav tugev valu alaseljas või küljes
• veri uriinis
• äkiline uriini hulga vähenemine
• kõrge palavik koos külmavärinatega ja urineerimisprobleemidega
• tõsised või kiiresti süvenevad tursed

Kokkuvõte: Neerud on elutähtsad organid, mis hoiavad keha sisekeskkonda stabiilsena, eemaldades jääkaineid ja reguleerides vedelikke, elektrolüüte, vererõhku ning vere moodustumist. Varajane diagnoos ja õige ravi võivad sageli ennetada haiguse progresseerumist ja säilitada elukvaliteeti.

Otsing