Uretra on toru, mis ühendab põie keha väliskehaga. See võimaldab inimestel ja loomadel eemaldada uriini kehast. Inimesed ja loomad kontrollivad urineerimist uretra sfinkteri abil.

Uretra on imetajate uriinisüsteemi osa. Kuna inimesed on imetajad, siis on neil ka uretra. Isastel imetajatel on uretra samuti osa suguelundite süsteemist, sest isased kasutavad seda suguülekandetoruna sperma jaoks suguülekande ajal.

Anatoomia

Naistel on uretra lühike ja sirge, tavaliselt umbes 3–5 cm pikk. See asub põiest väljudes otse välisava suunas ning avaneb tupe ja kliitori vahel. Lühikese pikkuse tõttu on naistel suurem risk, et bakterid jõuavad kergemini põide, mis võib põhjustada põiepõletikku.

Meestel on uretra pikem, tavaliselt umbes 18–22 cm, ning läbib mitu osa:

  • prostataalne osa (läbib eesnääret),
  • membranoosne osa (läbib vaagnapõhjalihaseid ja välise uretra sfinktri),
  • peniline ehk spongioosne osa (läbib peenist ja avaneb ureetra välissõõrme kaudu).
Üks oluline erinevus on see, et mehe uretra osaleb ka seemnevedeliku transportimises ejakulatsiooni ajal.

Funktsioon

Peamised ülesanded:

  • uriini juhtimine kehast välja;
  • meestel ka sperma läbiviimine ejakulatsiooni ajal;
  • kontinentsi ehk uriinipidamist tagavate lihaste (sisemine ja väline uretra sfinkter) koostöö eest hoolitsemine.
Nõuetekohane närvi- ja lihastöö võimaldab teadlikku urineerimise alustamist ja peatamist.

Koed, verevarustus ja innervatsioon

Uretra limaskest varieerub: põie lähedal on üleminekuepiteel, distaalselt võib limaskest olla mitmekihiline lameepiteel. Uretrat ümbritsevad side- ja lihaskihid, mis aitavad säilitada kuju ja funktsiooni. Verevarustus tuleb peamiselt vaagnast ja väikestest arteritest; närvivõrgustik hõlmab autonoomset (sympathetic ja parasympathetic) ning somaatilist innervatsiooni (pudendal-närv välimise sfinktri kontrolliks).

Levinud probleemid ja diagnoos

Levinumad haigused ja seisundid:

  • uretriit (uretra põletik), mis võib olla nii bakteriaalne kui sugulisel teel leviv;
  • kuseteede infektsioonid ja tsüstiit (eriti naistel);
  • uretra striktuurid ehk ahenemisest tingitud takistused, sageli traumast või põletikust;
  • trauma või kateteriseerimisest tingitud kahjustused;
  • konnataalsed anomaaliad nagu hüpospadiaasia või epispadiaasia (meestel).
Diagnoosimiseks kasutatakse üldjuhul uriinianalüüse, kultuure, pildiuuringuid (nt ultraheli, röntgeni urograafia) ja vajadusel endoskoopiat (uretro- või tsüstoskoopia).

Ravi ja ennetus

Ravi sõltub põhjusest:

  • bakteriaalset uretriiti ja kuseteede infektsioone ravitakse antibiootikumidega vastavalt tundlikkusele;
  • striktuuri puhul võib olla vajalik dilatatsioon, endoskoopiline lõikus või rekonstrueeriv kirurgia;
  • trauma korral hinnatakse vigastuse ulatust ja tegutsetakse vastavalt (kirurgiline või konservatiivne ravi);
  • hügieen ja piisav vedeliku tarbimine aitavad ennetada kuseteede infektsioone; nõuetekohane kateteri hooldus vähendab tüsistuste riski.
Kui kahtlustate uretra või kuseteede kahjustust, valu, ebanormaalset eritist või põletikku, on soovitatav pöörduda arsti poole diagnoosi ja sobiva ravi saamiseks.

Praktilised soovitused

Lihtsad soovitused tervise hoidmiseks:

  • hoidke hea isiklik hügieen, eriti suguelundite ümbruses;
  • jooge piisavalt vedelikku, et vältida uriini kontsentreerumist;
  • käige tualetis regulaarselt ja ärge jätke urineerimist pidevalt edasi lükkamata;
  • kaitske end seksi ajal, et vähendada sugulisel teel levivate infektsioonide riski;
  • konsulteerige arstiga, kui esineb valu, põletustunne, ebanormaalne eritise või muutused urineerimises.