Uretra (kusejuha) – anatoomia, funktsioon ja tähtsus
Uretra (kusejuha) — anatoomia, funktsioon ja tähtsus: selge ülevaade struktuurist, urineerimise mehhanismist, suguelundite rollist ja tervisega seotud probleemidest.
Uretra on toru, mis ühendab põie keha väliskehaga. See võimaldab inimestel ja loomadel eemaldada uriini kehast. Inimesed ja loomad kontrollivad urineerimist uretra sfinkteri abil.
Uretra on imetajate uriinisüsteemi osa. Kuna inimesed on imetajad, siis on neil ka uretra. Isastel imetajatel on uretra samuti osa suguelundite süsteemist, sest isased kasutavad seda suguülekandetoruna sperma jaoks suguülekande ajal.
Anatoomia
Naistel on uretra lühike ja sirge, tavaliselt umbes 3–5 cm pikk. See asub põiest väljudes otse välisava suunas ning avaneb tupe ja kliitori vahel. Lühikese pikkuse tõttu on naistel suurem risk, et bakterid jõuavad kergemini põide, mis võib põhjustada põiepõletikku.
Meestel on uretra pikem, tavaliselt umbes 18–22 cm, ning läbib mitu osa:
- prostataalne osa (läbib eesnääret),
- membranoosne osa (läbib vaagnapõhjalihaseid ja välise uretra sfinktri),
- peniline ehk spongioosne osa (läbib peenist ja avaneb ureetra välissõõrme kaudu).
Funktsioon
Peamised ülesanded:
- uriini juhtimine kehast välja;
- meestel ka sperma läbiviimine ejakulatsiooni ajal;
- kontinentsi ehk uriinipidamist tagavate lihaste (sisemine ja väline uretra sfinkter) koostöö eest hoolitsemine.
Koed, verevarustus ja innervatsioon
Uretra limaskest varieerub: põie lähedal on üleminekuepiteel, distaalselt võib limaskest olla mitmekihiline lameepiteel. Uretrat ümbritsevad side- ja lihaskihid, mis aitavad säilitada kuju ja funktsiooni. Verevarustus tuleb peamiselt vaagnast ja väikestest arteritest; närvivõrgustik hõlmab autonoomset (sympathetic ja parasympathetic) ning somaatilist innervatsiooni (pudendal-närv välimise sfinktri kontrolliks).
Levinud probleemid ja diagnoos
Levinumad haigused ja seisundid:
- uretriit (uretra põletik), mis võib olla nii bakteriaalne kui sugulisel teel leviv;
- kuseteede infektsioonid ja tsüstiit (eriti naistel);
- uretra striktuurid ehk ahenemisest tingitud takistused, sageli traumast või põletikust;
- trauma või kateteriseerimisest tingitud kahjustused;
- konnataalsed anomaaliad nagu hüpospadiaasia või epispadiaasia (meestel).
Ravi ja ennetus
Ravi sõltub põhjusest:
- bakteriaalset uretriiti ja kuseteede infektsioone ravitakse antibiootikumidega vastavalt tundlikkusele;
- striktuuri puhul võib olla vajalik dilatatsioon, endoskoopiline lõikus või rekonstrueeriv kirurgia;
- trauma korral hinnatakse vigastuse ulatust ja tegutsetakse vastavalt (kirurgiline või konservatiivne ravi);
- hügieen ja piisav vedeliku tarbimine aitavad ennetada kuseteede infektsioone; nõuetekohane kateteri hooldus vähendab tüsistuste riski.
Praktilised soovitused
Lihtsad soovitused tervise hoidmiseks:
- hoidke hea isiklik hügieen, eriti suguelundite ümbruses;
- jooge piisavalt vedelikku, et vältida uriini kontsentreerumist;
- käige tualetis regulaarselt ja ärge jätke urineerimist pidevalt edasi lükkamata;
- kaitske end seksi ajal, et vähendada sugulisel teel levivate infektsioonide riski;
- konsulteerige arstiga, kui esineb valu, põletustunne, ebanormaalne eritise või muutused urineerimises.
Mehe uretra, mis on kogu pikkuses lahti lõigatud koos uriinipõie ja peenise struktuuriga.
Inimese anatoomia
Meeste kusitiir läheb läbi peenise (vasakul), kuid naistel ei ole see kliitoris (paremal)
Inimese anatoomias on meestel pikemad urethrad kui naistel. See tähendab, et naistel esineb sagedamini põiepõletikke, sest nende põied on väljapoole lähemal. Kuna meeste uretra on pikem ja ei ole sirge, on meestel kateetri (urineerimist hõlbustava toru) paigaldamine raskem.
Naistel on uretra 2,5-4 cm (1-1,5 tolli) pikk. Selle ava väljapoole keha on osa vulvast (naise jalgade vaheline ala). Naiste uretra asub kliitori ja tupe avause vahel. Meestel on uretra umbes 20 cm (8 tolli) pikk ja selle ava väljapoole keha on peenise otsas.
Meeste uretra koosneb kolmest osast:
- Eesnäärme uretra läbib eesnäärme. Selles lõigus avaneb uretrile ka vas deferens.
- Membraalne uretra on lühike lõik, mis läbib uretra sfinkterit. See on 1-2 cm pikk ja on uretra kõige kitsam (kõige vähem lai) osa.
- Punn- ehk peenise uretra läbib peenise alumist külge. See lõik on 15-16 cm (6 tolli) pikk ja läbib spongioosset keha (corpus spongiosum).
- "Bulaarne" uretra.
Meditsiinilised probleemid
- Uretriit on uretriidi infektsioon. See põhjustab sageli valu urineerimisel.
- Uretriidi sündroom on seotud uretriidiga.
- Neerukivid, mis lähevad läbi uretri, võivad olla valulikud.
Meditsiinilised protseduurid
- Kateteriseerimise tavaline liik on toru saatmine uretrile, et aidata uriini äravoolu.
- Urethrasse toru saatmist, et näha põie sisemust, nimetatakse tsüstoskoopiaks.
| Uriinisüsteem (toimeta) | |
| Neerud | Ureetrid | Uriinipõis | Ureetra sulgurlihased | Ureetra |
| Inimese reproduktiivne süsteem | ||
| Rinnad - emakakael - kliitor - kliitori kapuuts - munajuhad - Bartholini näärmed - Gräfenbergi punkt (G-punkt) - neitsinahk - häbememetsa - häbemememädanikud - munasarjad - Skene'i näärmed - uretra - emakas - vagiina - vulva. |
| |
| Ejakulatsioon - Östrogeen - Orgasm - Ovum | ||
| Bulbourethral näärmed - Corpus cavernosum - Ejakulatsioonikanalid - Epididymis - Eesnahk - Frenulum - Glans penis - Penis - Prostata - Rete testis - Skrotum - seemnepooke - seemnepõiekesed - Sertoli rakud - Spermatoor - Munandid (munandid) - Uretra - Vasa deferentia. | ||
| Ejakulatsioon - Erektsioon - Orgasm - Sperma - Sperma - Testosteroon | ||
| Anatoomia on kehaosade uurimine - füsioloogia on keha toimimise uurimine. | ||
Küsimused ja vastused
K: Mis on urethra?
V: Uretra on toru, mis ühendab põie keha väliskehaga, võimaldades inimestel ja loomadel uriini kehast eemaldada.
K: Kuidas inimesed ja loomad kontrollivad urineerimist?
V: Inimesed ja loomad kontrollivad urineerimist urethrasfinkteri abil.
K: Millisesse süsteemi kuulub imetajatel uretra?
V: Urethr kuulub imetajatel uriinisüsteemi.
K: Kas inimestel on kusitiit?
V: Jah, kuna inimesed on imetajad, siis on neil ka uretra.
K: Kas isasloomade uretra on osa nende reproduktiivsest süsteemist?
V: Jah, isaste imetajate uretra on samuti osa nende reproduktiivsest süsteemist, sest isased kasutavad seda suguelu ajal spermatoruina.
K: Mis eesmärki täidab isasloomade uretra suguelu ajal?
V: Seksi ajal kasutavad isased oma uretraid spermatoruina.
K: Kuidas on uretra olemasolu imetajatele kasulik? V: Uretra olemasolu võimaldab imetajatel eemaldada uriini oma kehast ja aitab neil sulgurlihaste abil urineerimist kontrollida.
Otsige