Rind – anatoomia, funktsioonid ja rinnaga toitmise ülevaade

Rind on inimese ja teiste primaatide alumise rindkere piirkonnas asuv organ. Inimesel on kaks rinda. Nii poistel kui ka tüdrukutel on rinnad sünniga, kuid puberteedi ajal muutuvad naiste rinnad suuremaks ja nähtavamaks. Rindadel on piimatootmisega tegelevad rinnanäärmed. Rinnaga toitmine on imiku rinnapiima joomine.

Ka meestel on rinnad. Need on ehitatud samamoodi nagu naistel, kuid on palju väiksemad ja vähem arenenud. Mehed ei saa oma rinda rinnaga toitmiseks kasutada. Nende rinnad tavaliselt piima ei tooda, kuid võivad mõne haiguse või mõne hormonaalse ravimi korral suureneda ja piima toota.

Anatoomia ja struktuur

Rinna põhiosad on:

• Rinnanäärmekude — koosneb väikestest alveoolidest (piimatootvad õõnsused), mis on rühmitunud lobuliteks.
• Piimakanalid — torukesed, mis juhivad piima lobulitest nibu (areola keskpunkti).
• Areola ja nibu — areola (tume ümbrus) sisaldab rasva- ja näärmekudet ning nibu on osa, mille kaudu imik imetamisel toitu saab.
• Sidekude ja rasvkude — annavad rinnale kuju ning kaitsevad ning toestavad rinnanäärmeid.
• Vereringe ja lümfisüsteem — tagavad ainevahetuse, immuunvastuse ja lümfitilka (oluline rinna tervise hindamisel).

Rinna funktsioonid

Peamine funktsioon on piima tootmine ja rinnaga toitmine — toitaine- ja kaitsemolekuliderikas toit vastsündinule. Lisaks on rinnad seksuaalfunktsioonis tähtsad (keha visuaalne ja erogeenne osa) ning neile on olnud kultuuriline ja sotsiaalne roll.

Piima tootmine (laktatsioon) toimub rinnanäärmete alveoolides. Hormonaalne kontroll on keskne: prolaktiin stimuleerib piima tootmist, oxütotsiin tekitab nn „let-down” ehk piima väljutamise refleksi, mis aitab piimal läbida kanalitest nibu poole.

Rinna areng ja elutsükli muutused

Rinnad arenevad kõige selgemini puberteedieas, raseduse ajal ja pärast sünnitust. Raseduse ajal valmistuvad rinnanäärmed piimatootmiseks: tekib suurem hulk alveoole ja piimanäärmekude suureneb. Esimene toit, mida emakast eraldub sünnitusjärgselt, on kolostrum — tihe, vitamiine ja immuunkomponente sisaldav vedelik.

Ka vananedes toimuvad rindades muutused — rasvkoe osakaal võib suureneda või väheneda ning piimanäärmekude taanduda pärast imetamise lõppu. Hormonaalsed muutused menopausi ajal võivad samuti mõjutada rinna struktuuri ja tundlikkust.

Rinnaga toitmise ülevaade

Miks rinnaga toitmine on oluline

• Rinnapiim on kergesti seeditav ja sisaldab lapse kasvuks vajalikke toitaineid.
• See annab immuunkaitset — antikehad ja muud kaitseained aitavad vähendada infektsioonide riski.
• Rinnaga toitmine soodustab sidet ema ja lapse vahel ning aitab emal taastuda (nt emaka kokkutõmbumine sünnitusjärgselt).

Kuidas piim tekib ja säilib: Piimatootmist stimuleerib regulaarne imetamine või väljapumpamine — „pakkumise ja nõudluse” põhimõte: sagedane tühjendamine suurendab tootmist. Ebanormaalne või vähene tühjendamine võib viia ummistusteni või mädanikeni.

Praktilised soovitused imetamiseks

• Õige haakimine: nibu ja osa areolast peaks olema imiku suus, et vältida nibu valulikkust ja edendada tõhusat sülitust.
• Sagedus: imikud imetavad enamasti sageli — ööpäevaringselt ja päeva jooksul — eriti esimestel nädalatel.
• Kolostrumi ja piima eripärad: esialgu toodetakse kolostrumit, seejärel üleminek „transitsioonipiimale” ja lõpuks „täispiimale”.

Levinumad probleemid ja haigused

• Valulikud või lõhenevad nibud — sageli vale haakimise tõttu; vajavad korrigeerimist ja hoolt.
• Rinna turse ja ummistunud piimakanal (engorgement, plug) — võivad tekkida, kui rind jääb pikemaks ajaks täitmata.
• Mastitis — rinnanäärme põletik, mida võivad põhjustada bakterid; kaasneb sageli punetus, valu, palavik ja haigustunne; nõuab vahel antibiootikume ja imetamise jätkamise juhendamist.
• Rinnanäärmevähk — üks levinumaid vähivorme naistel; oluline on pöörata tähelepanu muutustele (uued mõrad või punnid, naha sissevõlvumine, ebatavaline eritise ilmumine) ja konsulteerida arstiga.
• Günekomeastia — meeste rindade suurenemine hormonaalsete või ravimite mõjul; tavaliselt healoomuline, kuid arsti juures kontroll soovitatav, kui esineb valusid või ebatavaline kasv.

Hooldus ja millal pöörduda arsti poole

Rindade igapäevane hooldus on lihtne: mugav ja toetav rinnahoidja, õige hügieen (liigne pesemine võib kuivatada ja ärritada), ning vajadusel spetsiaalsed haavadele mõeldud salvid nibude kaitseks imetamise ajal. Kui esineb:

• uue sõlme või punnike rindades,
• püsiv valu, punetus või palavik,
• ebatavaline eritamine nibu kaudu (verine või rohkelt eritist),
• probleemid imetamisega (kestvad valud, imiku kehv kaalutõus),

Kokkuvõte: Rindadel on nii toitmis- kui ka paljusid teisi bioloogilisi ja sotsiaalseid rolle. Hea teadlikkus anatoomiast, imetamise mehhanismidest ning levinud probleemide märkidest aitab säilitada rinna tervist ning vajadusel õigeaegselt abi otsida.

Struktuur

Rinna keskel on nibu. Areola on ringikujuline ala nibu ümber. Rind sisaldab rinnanäärmeid. Igas rinnas on 15 kuni 20 piimakanalit. Kanalid kannavad nendes näärmetes toodetud piima nibudesse. Kui naine on sünnitanud lapse, toimub rinnas laktatsioon - loomuliku piima tootmine.

Imikute toitmist piimaga nimetatakse rinnaga toitmiseks või imetamiseks.

Naine imetab oma last; Mary Cassatt'i maalitud pilt, 1890

Küsimused ja vastused

K: Mis on rind?

K: Mitu rinda on inimesel?

K: Kas nii poistel kui ka tüdrukutel on sünniga rinnad?

K: Mida toodavad rinnad?

K: Kas ka meestel on rinnad?

Otsing