Hingamisheli
Hingamisheli on heli, mida õhk teeb, kui see liigub läbi hingamisteede. Hingamisheli nimetatakse ka kopsuhelideks või hingamisheli. Mõnikord võib neid kuulda igaüks; teinekord saab neid kuulda ainult kopsude ja hingamisteede kuulamisel stetoskoobiga.
Hingamisheli kirjeldamiseks ja tuvastamiseks kasutavad meditsiinitöötajad tavaliselt auskultatsiooni (nad kuulavad stetoskoobiga). Nad kuulavad, kui patsient hingab sisse ja kui ta hingab välja. Nad kuulavad mõlemat kopsu, nii rindkere kui ka seljaosa, alustades altpoolt ja liikudes ülespoole. Nad kuulavad, kas hingamishelide helikõrgus on madal, keskmine või kõrge. Samuti kuulavad nad, kas helid on vaiksed, keskmised, valjud või väga valjud).
Ebanormaalsed hingamishääled
On palju erinevaid hingamisheli, mis ei ole normaalsed. Neid nimetatakse juhuslikeks hingamishelideks. Iga eri liiki ebanormaalne hingamisheli on märk eri probleemist. Mõned kõige levinumad ebanormaalsed hingamisheli on järgmised:
Vingumine
Hingamine on tavaliselt kõrge helitugevusega. See kõlab muusikaliselt, nagu vilistamine. Tavaliselt on vilisev hingamine esimesena kuulda, kui inimene hingab välja. Kui see süveneb, hakkab vilisev hingamine tekkima siis, kui patsient hingab sisse ja välja.
Vingumine on põhjustatud liiga kitsastest hingamisteedest. See võib juhtuda selliste haiguste tõttu nagu astma või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK).
Kui hingamisteed on liiga kitsad, ei pääse keha vajaminev hapnik läbi. See võib muutuda meditsiiniliseks hädaolukorraks.
|
|
| ||||
| Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi. | |||||
On olemas mõned erinevad ravimeetodid, mida saab kasutada viliseva hingamise puhul:
- Patsiendile võib anda täiendavat (täiendavat) hapnikku maski kaudu.
- Mõnikord võib niiske, kuum õhk aidata hingeldamist. Kerge hingelduse puhul võib olla kasulik istuda näiteks duši all või kasutada aurustit (mis tekitab niisket, sooja õhku). Erakorralised meditsiinitehnikud või haiglad võivad anda ka niisutatud hapnikku, mida segatakse sooja veega, et hapnikust saaks soe aur.
- On olemas ravimid, mida nimetatakse bronhodilataatoriteks, mis lõdvestavad ja avavad hingamisteid. See muudab vingumise põhjuse vastupidiseks ja lihtsustab hingamist. Albuterool on väga levinud bronhodilataator ja seda kantakse paljudes kiirabiautodes. Bronhodilataatoreid võib manustada inhalaatorites või nebulisaatoris (mis segab ravimi sooja veega, et muuta ravim auruks).
Stridor
Stridor on kõrge heli, mis tekib tavaliselt siis, kui inimene hingab sisse. See võib kõlada nagu vingumine. Meditsiinitöötajad suudavad seda eristada, kuulates kurgu stetoskoobiga. Kui nad kuulevad kurgus valjemat heli, on tegemist stridori, mitte viliseva hingamisega.
Stridori põhjustab tavaliselt miski, mis blokeerib kõri (häälekõrre). See võib juhtuda seetõttu, et:
- Inimene lämbub ja mingi ese blokeerib kõri.
- Isikul on infektsioon ja kurgu või hingamisteede turse blokeerib kõri.
- Hingamisteede või häälepaelte lihased spasmivad (muutuvad äkki pingulisemaks); seda nimetatakse laryngospasmiks.
Sarnaselt vilistamisele võib stridor anda märku meditsiinilisest hädaolukorrast, kui hingamisteede kaudu ei pääse piisavalt hapnikku.
|
|
| ||||
| Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi. | |||||
Stridori ravi sõltub põhjusest:
- Inimese abistamine lämbumise peatamiseks, kasutades lämbumise päästmist (nagu Heimlichi manööver).
- Infektsiooni ravimine, mis põhjustab turset kõrilehes
- Ravimite andmine, mis aitavad hingamisteede või häälepaelte lihaseid lõdvestada.
- Ükskõik, mis on põhjus, võib täiendava hapniku andmine aidata ka
Lastel on tõenäolisemalt stridor lämbumise tõttu. Nad lämbuvad tõenäolisemalt, sest nende hingamisteed on väiksemad. Samuti on neil suurem tõenäosus saada lapsepõlves infektsioone, nagu krupp või epiglottitis, mis võivad põhjustada stridori.
Raksumine (peened krakelid)
Raksatusi nimetatakse ka peenteks kraksatusteks, sest need kõlavad sageli nagu peenike kraksutav müra. Neid kuuleb, kui inimene hingab sisse, mõlemal pool (mõlemas kopsus). Raksatused võivad kõlada ka nagu mulisev, raksuv või väike klõpsutav heli.
Häälitsusi on kuulda, kui inimese kopsudes on vedelikku. Seda nimetatakse kopsuturse. Kopsuturse võib tekkida mitmel põhjusel, näiteks:
- Kongestiivne südamepuudulikkus (CHF)
- Kopsupõletik või muud infektsioonid kopsudes
- Kopsukahjustus
- Verehüüve kopsus (kopsuemboolia)
- Suitsu sissehingamine
- Hukkumine
Raksumine annab märku kopsuturse, olenemata sellest, mis seda kopsuturset põhjustab. Kui meditsiinitöötaja kuulab kopsusid, algavad helisevad helid tavaliselt kopsude põhjaosas. Kui kopsuturse süveneb ja vedelik täidab kopsud rohkem, võib helisemist kuulda üha lähemal ja lähemal kopsude ülaosas.
Rhonchi (jämedad praginad)
Rhonchi nimetatakse ka jämedaks kraksumiseks, sest see kõlab nagu jämedad, kolisevad, kraksuvad helid. Rhonchi ja raksatused võivad kõlada väga sarnaselt. Peamised erinevused on järgmised:
- Raksumine algab kopsude põhjaosas ja on kuulda kaugemal, kui patsient haigestub. Neid on kuulda mõlemal pool (mõlemas kopsus) koos.
- Rhonchi on sageli kuulda just teatud kohtades kopsudes. Need ei alga alati kopsude põhjaosas. Neid võib kuulda ainult ühel küljel või mõlemal küljel erinevates kohtades.
|
|
| ||||
| Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi. | |||||
Rhonhid on tavaliselt põhjustatud lima tõttu bronhides, kopsudesse viivates torudes. Näiteks kui inimesel on kopsupõletik, võib lima koguneda tema bronhides ja bronhide hingamisteedes ning põhjustada rhonchi.
Ebavõrdsed hingamishelid
Tervel inimesel peaksid hingamishelid kõlama alati mõlemal pool ühtmoodi. See näitab, et mõlemad kopsud töötavad hästi. Kui ühes kopsus ei ole hingamisheli kuulda, võib see anda märku tõsisest probleemist. See tähendab, et õhk ei pääse sellest kopsust sisse ega välja.
Üks kõige tavalisemaid ebavõrdse hingamisheli põhjuseid on kokkuvarisev kops (pneumotooraks). Kops võib variseda mitmel erineval põhjusel:
- Väga halb vigastus kopsule
- Kopsuhaigused nagu astma, KOK, tuberkuloos (Tuberkuloos), läkaköha, kopsupõletik või tsüstiline fibroos.
- Mõnikord tekivad kopsude ülaosas õhupuhangud, mida nimetatakse kopsupõletikuks. Kui need õhupuhangud purunevad, võib õhk kopsudest välja lekkida ja põhjustada kopsu kokkuvarisemist.
- Mõnikord võib kops ise kokku kukkuda. Seda nimetatakse spontaanseks pneumotooraksiks.
Pneumotooraks on sageli meditsiiniline hädaolukord ja seda tuleb ravida haiglas.
Küsimused ja vastused
K: Mis on hingetõmbed ja milliste teiste nimede all neid tuntakse?
V: Hingamisheli on heli, mida õhk teeb, kui see liigub läbi hingamisteede. Neid tuntakse ka kui kopsuheli või hingamisheli.
K: Kuidas tuvastavad meditsiinitöötajad tavaliselt hingamisheli?
V: Meditsiinitöötajad kasutavad hingamisheli kirjeldamiseks ja tuvastamiseks tavaliselt auskultatsiooni (nad kuulavad stetoskoobiga). Nad kuulavad, kui patsient hingab sisse ja kui ta hingab välja.
K: Kus meditsiinitöötajad hingamisheli kuulavad?
V: Meditsiinitöötajad kuulavad mõlemat kopsu, nii rindkere kui ka seljaosa, alustades altpoolt ja liikudes ülespoole.
K: Millised on mõned tegurid, mida meditsiinitöötajad hingamisheli tuvastamisel kuulavad?
V: Meditsiinitöötajad kuulavad, kas hingamishelide helikõrgus on madal, keskmine või kõrge. Samuti kuulavad nad, kas helid on vaiksed, keskmised, valjud või väga valjud.
K: Kas hingamisheli on alati kuulda ilma stetoskoobita?
V: Ei, mõnikord saab hingamisheli kuulda igaüks, kuid teinekord saab neid kuulda ainult kopsude ja hingamisteede kuulamisel stetoskoobiga.
K: Miks kuulavad meditsiinitöötajad hingamisheli tuvastamisel nii sisse- kui ka väljahingamist?
V: Meditsiinitöötajad kuulavad hingamisheli tuvastamisel nii sisse- kui ka väljahingamist, et saada täielik ülevaade kopsufunktsioonist.
K: Mis on hingamisheli tuvastamise eesmärk auskultatsiooni abil?
V: Hingamisheli tuvastamise eesmärk on tuvastada kõrvalekaldeid või võimalikke probleeme kopsufunktsioonis või hingamisteede tervislikus seisundis.
