Helikõrgus

Muusikas tähendab noodi helikõrgus seda, kui kõrge või madal on see noot. Füüsikas mõõdetakse seda ühikus Hertz. Noodi, mis vibreerib 261 Hz, tekitavad helilained, mis vibreerivad 261 korda sekundis. See on klaveril keskmine C.

Kõik muusikainstrumendid ei tee teatud kõrgusega noote. Paljud löökpillid, nagu trummid, trianglid ja tämbrid, on rütmipillid, mida kasutatakse rütmide jaoks. Nad ei mängi noote, sest neil ei ole kindlat helikõrgust (kuigi sageli võib kindlat helikõrgust lihtsalt kuulda, kui hoolega kuulata).

Mõned muusikud tunnevad absoluutset helikõrgust või perfektset helikõrgust. See tähendab, et nad teavad alati, millist nooti mängitakse, isegi ilma seda teise noodiga võrdlemata. Absoluutse kõrguse tunnetus ei pruugi teha kedagi heaks muusikuks, kuigi see võib olla väga kasulik.

On tõendeid selle kohta, et tuntud klassikalise muusika heliloojad, nagu Haydn, Beethoven, Mozart ja Bach, olid arendanud ja võib-olla isegi omandanud oma helitaju.

Sageli aetakse helikõrgus segamini sagedusega. Sagedust kasutatakse teadusliku vahendina heli ja selle võimalike helikõrguste mõõtmiseks ja muutmiseks, kuigi helikõrgust kasutatakse pigem psühholoogilise kirjelduse kirjeldamiseks.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on muusikas helikõrgus?

V: Helikõrgus muusikas on see, kui kõrgelt või madalalt noot kõlab.

K: Kuidas sõltub helikõrgus sagedusest?

V: Helikõrgus sõltub peamiselt heli sagedusest, mida mõõdetakse ühikuga Hertz ja mis viitab sellele, kui kiiresti õhk edasi-tagasi vibreerib.

K: Kas kõik muusikainstrumendid teevad teatud kõrgusega noote?

V: Ei, mitte kõik muusikainstrumendid ei tee teatud kõrgusega noote. Paljud löökpillid, nagu trummid, trianglid ja tämbrid, on mõeldud rütmimiseks ja ei mängi noote, sest neil puudub kindel helikõrgus.

K: Mis on absoluutne ehk täiuslik helikõrgus?

V: Absoluutne ehk täiuslik helikõrgus tähendab, et keegi teab alati, millist nooti mängitakse, ilma et ta võrdleks seda mõne teise noodiga.

K: Kas absoluutse või täiusliku helikõrguse omamine teeb kellestki hea muusiku?

V: Absoluutse või täiusliku helikõrguse omamine ei tee kedagi tingimata heaks muusikuks, kuigi see võib olla väga kasulik.

K: Kas tuntud klassikalised heliloojad on arendanud oma absoluutse/täiusliku kõrguse tunnetuse?

V: On tõendeid selle kohta, et tuntud klassikalised heliloojad, nagu Haydn, Beethoven, Mozart ja Bach, on arendanud ja võib-olla isegi omandanud absoluutse/täiusliku helikõrguse tunnetuse.

K: Kas sageduse ja helikõrguse vahel on mingit vahet?

V: Sagedust kasutatakse teadusliku vahendina heli ja selle võimalike helikõrguste mõõtmiseks ja muutmiseks, samas kui helikõrgus on pigem psühholoogiline kvaliteet, mis sõltub sellest, kuidas kõrv helisid tajub ja kuidas aju neid tõlgendab.