Wolfgang Amadeus Mozart (27. jaanuar 1756 – 5. detsember 1791; hääldatakse MOHT-sart) oli Austria helilooja, instrumentalist ja muusikaõpetaja. Tema täielik ristinimi oli Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophillus Mozart. Ta sündis Austrias Salzburgis Leopold ja Anna Maria Mozarti noorima lapsena. Noor Mozart näitas juba väga varases eas erakordset muusikalist annet: ta oskas klaverit ja viiulit mängida ning komponeeris juba lapsepõlves. Koos oma vanemate ja vanema õe Nannerliga rändas ta mitu aastat Euroopas, kus esines kuninglikele isikutele, aristokraatiale ja laiemale publikule, suurele osale Euroopast olles vaid laps või teismeline.
Noorena üritas Mozart end Pariisis heliloojana kehtestada, kuid seal ja teistes linnades tekkisid nii edusammud kui ka tagasilöögid. Pärast tagasi pöördumist töötas ta lühikest aega Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus tekkisid konfliktid ja rahulolematus — Salzburg oli tema ambitsioonide jaoks väike. Ta lahkus ja kolis lõpuks Viini, kus töötas vabakutselise helilooja ning klaveri- ja orelikunstnikuna ning saavutas seal nii publiku kui ärielu mõningast edu. Viinis abiellus ta Constanze Weberiga; paaril oli mitu last, neist kaks poega jäid täiskasvanuks. Mozart suri Viinis pärast lühikest ja osaliselt teadmata põhjusega haigust, mis on alates tema surmast tekitanud palju oletusi ja uurimisi.
Mozart kirjutas üle 600 muusikateose, mis on tuntud meloodiailu, vormitäpsuse, harmoonilise rikkuse ja karakteriloome poolest. Tema teoste hulka kuuluvad ooperid — näiteks "Figaro abielu", "Don Giovanni", "Così fan tutte" ja "Võluflööt" — ning arvukad sümfooniad, sh Es-duur, g-moll ja C-duur ("Jupiter"). Ta kirjutas palju kontserte: tuntud on klaverile ja viiulile mõeldud kontserdid ning kontserdid puhkpillidele, samuti arvukad kammerteosed, kirikumuusika, menuetid, laulikud ja tema lõpuni viimata jäetud "Requiem". Bachi ja Beethoveni.
Elulugu lühiülevaat
Väiksest peaproovist kuni täiskasvanuigani oli Mozart produktiivne ja mitmekülgne. Tema isa Leopold Mozart oli tuntud muusik ja pedagoog, kes rajas pojale range muusikalise hariduse ning organiseeris õppe- ja kontsertrännakud, mis tutvustasid noort Mozarti Euroopa tippkultuurile. Mozart veetis lapse- ja noorusaastad tihedas kontaktihoidmises teiste tähtsate muusikutega ning õppis ja arendas oma stiili erinevates kultuurikeskkondades.
Muusika ja stiil
Mozarti looming paistab silma selge vormi, vahetu meloodilisuse ja värvika karakteriseeriva orkestratsiooni poolest. Ooperites ühendas ta meeldejäävad aariad ja põneva karakteritruu orkestratsiooni, mis toetas lavaolukordi ja tegi tegelased usutavaks. Instrumentaalmuusikas on ta tuntud nii ülevate meloodiate kui ka keerukate kontrapunktiliste lahenduste poolest — tema viimased teosed näitavad tihti sügavat emotsionaalset jõudu ja formaalset küpsust.
Surm ja "Requiem"
Mozarti surma täpne põhjus jäi tollal selgusetuks ja on olnud vaidluste allikas kuni tänapäevani. Ta töötas surmaeelsetel nädalatel tellimusena kirjutatud "Requiem" kallal; teos jäi tema surma tõttu lõpetamata ja selle lõpuleviimisel osales ka tema õpilane ja kaasautor Franz Xaver Süssmayr. Kuigi varem levitasid kuuldused mürgitamisest või vandenõust, toetuvad tänapäeva arutlused enam meditsiinilistele ja ajaloolistele tõenditele, mis viitavad looduslikule haigusele (näiteks infektsioon või reumaatiline palavik).
Pärand ja mõju
Mozartit peetakse muusikamaailmas üheks suurimaks heliloojaks. Tema teosed on püsiv osa klassikalise muusika repertuaarist ning tal on olnud suur mõju nii 19. sajandi romantikutele kui ka hilisematele heliloojatele ja interpreetidele. Tema heliloomingut uuritakse jätkuvalt muusikateoorias ja -ajaloo alal; originaalsed käsikirjad ja Köchel'i kronoloogia (K-kataloog) aitavad mõista tema loomingu järjekorda ja arengut.
Muud faktid
- Mozart oli osav klaveri-, viiuli- ja orelimängija ning tema improvisatsioonivõime oli kuulus.
- Ta oli ka vabamüürlane; see mõjutas mõningaid tema teoseid ja sotsiaalseid kontakte.
- Kuigi ta saavutas suurt tunnustust, oli tema elu jooksul esinev rahaline olukord sageli kõikuv ja ebakindel.


_by_Lange_1782.jpg)