Missa muusikas: ordinaarium, proper ja missade ajalugu
Muusikas kasutatakse sõna "missa" muusikapala kohta, mida tavaliselt esitab või laulab koor. Missa on algselt kiriklik teenistusvorm, mida kasutavad peamiselt rooma‑katoliku, anglikaani ja luterlikud traditsioonid; muusikas eristatakse ka missa kui kontserttükki. On kaks põhikategooriat: need, mis põhinevad ordinaariumil (tavamessu osad) ja need osad, mis muutuvad vastavalt kirikukalendrile — proprium (inglise keeles "proper"). Alguses lauldi missaid peamiselt ladina või kreeka keeles; reformatsiooni ja 20. sajandi teoloogiliste muudatustega hakati kirikus laialdaselt kasutama rahvakeeli.
Ordinaarium ja proprium
Ordinaarium (tavamess) on missa osa, mille sõnad jäävad aasta jooksul muutumatuks. Selle põhiosad on viis tuntumat ja sageli muusikalises käsitluses seatud teksti:
- Kyrie – («Issand, halasta»).
- Gloria – «Au olgu Jumalale» (kõnemänguline üleskutse kiituseks; mitte kõigil jumalateenistustel ega paastuperioodil lauldud).
- Credo – usutunnistus («Ma usun Jumalasse, Isa…»).
- Sanctus – («Püha, püha, püha…») sageli koos Benedictus'ega, mis järgneb Sanctusele.
- Agnus Dei – («Jumala Tall, maailma patu…»; ladina tekst algab sõnadega "Agnus Dei, qui tollis peccata mundi…").
Proprium (proprium missae) sisaldab neid missa osi, mille tekstid muutuvad vastavalt pühale või kirikuaastale. Tavalised propriumi osad on:
- introit (introit)
- graduaal (graduale)
- alleluia või traktus (sõltuvalt kirikuaastast, näiteks paastuajal kasutatakse transtuktust ehk traktust)
- sequentia (mõnel küllal pühadel)
- offertoorium (offertorium)
- communio (kommunioon ehk õhtusöömaaja laul)
Traditsiooniliselt olid propriumi osad sageli esitamiseks mõeldud lihtlaulus (gregoriaani laul), samas kui ordinaarium võis saada laiema polüfoonilise või instrumentaalse seade.
Missade ajalugu ja muusikaline areng
Varajases kirikus sai missa ettekujutus tekstilisest ja formaalsest raamistikust; muusika esialgu lihtsustas liturgilist teksti (lihtlaul ehk gregoriaan). Keskajal ja renessanssiajastul arenesid välja keerukamad polüfoonilised massikontserdid, kus eri hääled (sopran, alt, tenor ja bass) kõlasid iseseisvate meloodiaridadena ja koos lõid rikkaliku helikanga. Tuntud renessanssikomponistide hulka kuuluvad näiteks Palestrina ja Josquin des Prez.
Baroki, klassikalise ja romantilise ajastu heliloojad arendasid missaformaati edasi: tekkisid nii lühikesed liturgiliseks kasutamiseks sobivad messid (missa brevis) kui väga pikad, kontserdikavad täitvad suurvormid (missa solemnis). 19. sajandist alates kirjutasid paljud heliloojad missaid, mis on mõeldud eelkõige kontserdieesituseks ega pruugi sobida liturgiliseks kasutamiseks, kuna need on mahukad ja orkestripõhised.
Keel ja funktsioon
Traditsioonilised katoliiklikud missa‑tekstid olid keskajal peamiselt ladina või kohati kreeka keeles. Reformatsioon viis protestantlikes kirikutes (nt luterlik, anglikaani) missalaadsete tööde laiemasse rahvakeeltesse; 20. sajandi keskpaigas, pärast Teist Vatikani kirikukogu, hakati ka katoliku liturgias laiemalt kasutama rahvakeeli. Kiriklikus kontekstis on missa esmaseks funktsiooniks liturgia ja sakramentaalne teenistus; muusikas kasutatakse missa vormi ka kontserttükina, kus rõhk on kunstilisel väljendusel.
Kuulsad missade seaded
Paljud tuntud heliloojad on kirjutanud nii liturgiliseks kasutamiseks kui ka kontserdikavasid täitvaid missa‑teoseid. Mõned kuulsamad näited on:
Bachi, Mozarti, Beethoveni (nt Missa solemnis), Schuberti (sh tema Deutsche Messe saksa keeles), Berliozi, Dvořáki, Verdi, Bruckneri, Fauré ja Vaughan Williamsi missad. Märkus: mõned teosed, näiteks Johannes Brahmsi "A German Requiem", on sakraalse teemaga ja saksa keeles, kuid pole traditsiooniline missalõik — see on reekviem või muu liturgilisest vormist sõltumatu teos.
Sõltuvalt ajastust, kogukonnast ja liturgilisest vajadusest võivad missaseaded olla väga erineva karakteri, alates lihtsatest lauludest kuni suursuguste oratooriumilaadsete kontsertmassideni.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on massimõrv muusikas?
V: Muusikamissa on kooriga lauldav muusikapala, mida kasutavad roomakatoliku, anglikaani ja luterlik kirik.
K: Millised on kaks suurt liiki missasid?
V: Kaks suurt liiki missasid on need, mis kasutavad ordinaari, mis ei ole seotud kirikukalendriga ja kasutavad samu palasid (ja sõnu) kogu aasta jooksul; ja korrektsed missad, mis hõlmavad aasta jooksul varieeruvaid osi.
K: Millises keeles lauldi algselt missasid?
V: Algselt lauldi missasid ladina või kreeka keeles.
K: Millised on mõned näited missadest, mis ei ole inglise keeles?
V: Mitte-inglise keelsete missade näidete hulka kuuluvad Franz Schuberti "Deutsche Messe" ja Johannes Brahmsi "A German Requiem".
K: Mida sisaldab messi ordinaarne osa?
V: Missa ordinaarse osa hulka kuuluvad Kyrie (Issand halasta meid...), Gloria (Au olgu sulle...), Credo (Ma usun Jumalasse, Isa...), Sanctus (Püha, Püha, Püha...) ja Agnus Dei (Oo, Jumala Tall...).
Küsimus: Kuidas komponeeriti renessansiaegset messumuusikat?
V: Renessansiajastul seadsid kirikuheliloojad ordinari sõnu polüfoonilisele muusikale - eri osad jagasid võrdse tähtsusega meloodiat -, samas kui Korra sõnu lauldi lihtlaulu saatel.
K: Kes on mõned kuulsad heliloojad, kes kirjutasid kontsertteoseid missale?
V: Mõned kuulsad heliloojad, kes kirjutasid kontsertpalasid missale, on Bach, Mozart, Beethoven, Schubert, Berlioz, Dvořák, Verdi, Bruckner, Fauré ja Vaughan Williams.
