Missa (muusika)
Muusikas kasutatakse sõna "missa" muusikapala kohta, mida laulab koor. Seda kasutavad rooma-katoliku, anglikaani ja luterlik kirik. On olemas kaks väga laiaulatuslikku missatüüpi: Need, mis kasutavad ordinaari, ei ole seotud kirikukalendriga, nad kasutavad samu palasid (ja sõnu) kogu aasta jooksul. Proper katab need osad missast, mis aasta jooksul muutuvad. Alguses lauldi missasid ladina või kreeka keeles. Näited mitte-inglise keelsetest missadest on Franz Schuberti Deutsche Messe või Johannes Brahmsi "A German Requiem".
Tavapäraseid sõnu, mis on musitseeritud, nimetatakse ordinaarseks. Need on jumalateenistuse sõnad, mis on iga päev samad. Ordinaarium koosneb viiest osast: Kyrie (Issand halasta meid....), Gloria (Au olgu temale....), Credo (Ma usun Jumalasse, Isa....), Sanctus (Püha, Püha, Püha....) ja Agnus Dei (Oo, Jumala Tall...).
Missa sõnu, mis ei ole ordinaariast, nimetatakse korporatsiooniks. Need on sõnad, mis võivad jumalateenistusel päevast päeva muutuda. Proper koosneb introidi, graduaali, alleluuia, traktaadi, offertoriaali ja õhtusöömaaja laulust. On ka mõned sõnad, mis on erilised konkreetsete pühade jaoks.
Renessansiaja kirikuheliloojad panid tavamessu sõnad muusikasse. See muusika oli tavaliselt polüfooniline: koori eri osad (sopran, alt, tenor ja bass) omasid kõik muusikalisi ridu, mis jagasid meloodiat ja olid võrdse tähtsusega. Proper'i sõnad ei olnud eraldi musitseeritud. Neid lauldi lihtlaulu saatel.
Viimase kahe sajandi jooksul on paljud heliloojad kirjutanud missasid, mis ei ole mõeldud kiriklikul jumalateenistusel laulmiseks: need on kirjutatud kontsertteostena. Mõned neist on üsna pikad ja täidavad terve kontserdikava. Mõned kõige kuulsamad missad on Bachi, Mozarti, Beethoveni, Schuberti, Berliozi, Dvořáki, Verdi, Bruckneri, Fauré ja Vaughan Williamsi omad.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on massimõrv muusikas?
V: Muusikamissa on kooriga lauldav muusikapala, mida kasutavad roomakatoliku, anglikaani ja luterlik kirik.
K: Millised on kaks suurt liiki missasid?
V: Kaks suurt liiki missasid on need, mis kasutavad ordinaari, mis ei ole seotud kirikukalendriga ja kasutavad samu palasid (ja sõnu) kogu aasta jooksul; ja korrektsed missad, mis hõlmavad aasta jooksul varieeruvaid osi.
K: Millises keeles lauldi algselt missasid?
V: Algselt lauldi missasid ladina või kreeka keeles.
K: Millised on mõned näited missadest, mis ei ole inglise keeles?
V: Mitte-inglise keelsete missade näidete hulka kuuluvad Franz Schuberti "Deutsche Messe" ja Johannes Brahmsi "A German Requiem".
K: Mida sisaldab messi ordinaarne osa?
V: Missa ordinaarse osa hulka kuuluvad Kyrie (Issand halasta meid...), Gloria (Au olgu sulle...), Credo (Ma usun Jumalasse, Isa...), Sanctus (Püha, Püha, Püha...) ja Agnus Dei (Oo, Jumala Tall...).
Küsimus: Kuidas komponeeriti renessansiaegset messumuusikat?
V: Renessansiajastul seadsid kirikuheliloojad ordinari sõnu polüfoonilisele muusikale - eri osad jagasid võrdse tähtsusega meloodiat -, samas kui Korra sõnu lauldi lihtlaulu saatel.
K: Kes on mõned kuulsad heliloojad, kes kirjutasid kontsertteoseid missale?
V: Mõned kuulsad heliloojad, kes kirjutasid kontsertpalasid missale, on Bach, Mozart, Beethoven, Schubert, Berlioz, Dvořák, Verdi, Bruckner, Fauré ja Vaughan Williams.
