Koor on rühm inimesi, kes laulavad koos. Nad harjutavad koos ja laulavad kontsertidel või jumalateenistustel. Mõned koorid on professionaalsed (lauljatele makstakse kooris töötamise eest). Teised koorid on amatöörkoorid. Mõned amatöörkoorid lasevad laulda kõigil huvilistel, teised võivad paluda inimestel enne liikmeks saamist kuulata, et näha, kas nad on piisavalt head. Koori osad on sopran, alt, tenor ja bass.

Koori tüübid

  • Segakoor on meeste ja naiste koor.
  • Meeshäälne koor on meestekoor.
  • Naiskoor on naiste koor.
  • Lastekoor ehk kolmekuninga koor on poistele ja tüdrukutele mõeldud koor.
  • On olemas ka poistekoorid ja tütarlastekoorid.
  • Meeskoor võib olla ainult meestele või poistele ja meestele.
  • Lapsed ja täiskasvanud ei sega sageli, sest täiskasvanutel on võimsamad hääled, kuid mõnes segakooris võivad olla ka lapsed, eriti kui koor on sotsiaalsem rühm, nt väikese kiriku koor.

Häälte jaotus ja SATB

Koorid laulavad tavaliselt mitmes osas, kõige sagedamini neljas osas. See tähendab, et kaks või enam lauljat laulavad samu noote. Osasid nimetatakse sopraniks, altiks, tenoriks ja bassiks. Seda näidatakse kui SATB. Kui muusika jaguneb rohkem kui neljaks osaks, võib seda samamoodi näidata, nt SSAATTBB (muusika, mis koosneb kaheksast osast: kaks sopranirea, kaks alt-rea jne) või SSATB (muusika, mis koosneb viiest osast, kusjuures ainult sopranid on jagatud kahte rühma). Väikeste laste koorid võivad olla unisoonkoorid (kõik laulavad ühte rida), kuid vanemad lapsed laulavad kahes (SS) või kolmes (SSA) või enamas osas.

Häälte tüüpilised vahemikud on ligikaudsed ja kultuuriti erinevad, kuid üldjuhul:

  • Sopran — kõige kõrgem naishääl (umbes C4–A5 ja edasi);
  • Alt — madalam naishääl (umbes G3–E5);
  • Tenor — kõrgem meeshääl (umbes C3–A4);
  • Bass — madalaim meeshääl (umbes E2–E4).
Valdav osa koorimuusikast eeldab, et lauljad jagunevad nende häälte vahel, kuid täpne roll sõltub repertuaarist ja laulja individuaalsest registrist.

Dirigent, saatja ja rollid kooris

Dirigent (koordinaator või juhendaja) juhatab ja interpreteerib muusikat, määrab tempod, dünaamika ja fraaside kujunduse. Paljud koorid kasutavad klaveri- või pillisaadetajat, tihti nimetatakse teda saatjaks või akompaniatoriks. Kuid a cappella koorid laulavad ilma pillisaateta, kogu helikeel tekib ainult inimestest.

Harjutused, tehnika ja repertuaar

Heas kooris pööratakse tähelepanu hääle segunemisele (blend), intonatsioonile, artikulatsioonile ja fraaseerimisele. Harjutustel tehakse sageli häälsoojendusi (hingamise harjutused, vokaalhelid, skaalad), laulutehnika harjutusi ja repertuaari läpimängu. Laulmisel on oluline:

  • õige hingamine (diafragmaalne hingamine);
  • häälestuse ja kõla ühtlustamine rühmas;
  • dünaamika (vaikselt ja valjult laulmise kontroll);
  • tekstide selge diktsioon ja emotsiooniga esitus.

A cappella, kammerkoor ja suurkoor

A cappella koor laulab ilma igasuguse pillimeeskoorita — see võib olla nii rahvalik, klassikaline kui ka kaasaegne vokaalmuusika. Väikest koori nimetatakse sageli kammerkooriks; kammerkoorid koosnevad tavaliselt 8–24 lauljast ja esitavad peenemat, sageli komplekssemat muusikat, kus iga häälgrupp on hästi eristatav. Suuremad koorid (50+ lauljat) esitavad sageli oratooriume, sümfooniakooriteoseid ja laiaulatuslikku kirikumuusikat, tihti koos orkestri saatel.

Professionaalsed ja amatöörkoorid; valikuprotsess

Mõned koorid on professionaalsed, kus lauljad saavad tasu; teised on vabatahtlikud või kogukonnapõhised. Amatöörkoorid võivad olla avatud kõigile huvilistele või nõuda eelnevat testi või kuulamist, eriti kui repertuaar on keeruline või koor soovib kõrget taset. Mõned koorid korraldavad regulaarselt häälearengu tunde või väiksemaid rühmatreeninguid.

Esinemispaigad ja repertuaar

Koorid esinevad paljudes kohtades: kirikutes, kontserdisaalides, koolides, festivalidel ja avalikel üritustel. Repertuaar hõlmab laia spektrit: rahvalaulud, kirikumuusika, renessanss- ja barokkmuusika, romantika- ja 20. sajandi teosed ning kaasaegne helilooming ja poparrangeeringud. Näiteks Beethoveni "Koorisümfoonia" vajab nii koori kui ka orkestrit.

Erinevad vormid ja nimed

Sõna "koor" kasutatakse ka ooperi-, oratooriumi või sarnase suure teose koori kohta, kus esinevad nii solistid kui ka koor. Sõna võib viidata ka konkreetse muusikalise rühma nimele. Populaarmuusikas kasutatakse tihti terminit vokaalansambel väiksemate lauljate rühmade kohta.

Muud tähtsad märkused

  • Poiste ja noorte hääl muutub puberteedieas: poistekoorid võivad kasutada terminit treble või boy soprano (poissopran) enne hääle muutumist.
  • Koori harmoonia ja kõla sõltuvad nii individuaalsetest häältest kui ka sellest, kuidas need koos kõlavad — sageli loeb rohkem kokkuvõttes toimiv hääl kui üksikute lauljate tehnika.
  • Koorikultuuri osa on ka dirigendi ja koorijuhi interpretatsioon ning selle mõju publikule ja lauljate motivatsioonile.

Lühike kokkuvõte: Koor on mitmekesine koostöövorm, kus inimesed loovad koos ühtse helimaastiku, jagades rolle erinevate häälte vahel (SATB). Koorid võivad olla erineva koosseisu ja suurusega ning laulda nii a cappella kui ka instrumentaalse saatmisega, harrastades nii sotsiaalset kui ka professionaalset muusikatööd.