Akord (muusika): määratlus, tüübid ja mängimisviisid
Akord on muusikas see, kui kaks või enam nooti kõlavad samaaegselt. Mõnikord defineeritakse akordi kitsamalt kui vähemalt kolm nooti, kuid laiemas tähenduses loetakse akordiks ka kahe noodi koosmõju (nn dyad või topeltheli). Akordid moodustavad harmoonia aluse: nende intervallilised suhted annavad helile kvaliteedi (nt duur, moll, suurendatud, vähendatud) ja funktsiooni (nt toonika, dominandid).
Akordi, mis koosneb skaala 1., 3. ja 5. noodist, nimetatakse kolmkõlaks või toonika kolmkõlaks. Kui see on moodustatud duurskaalast, on tegemist duurakordiga; kui molliskaalast, siis mollakordiga. Lisaks triadidele on palju muid akorditüüpe: suurendatud ja vähendatud kolmkõlad, suspended-akordid (sus2, sus4), seitsmendikud (7), lisatud helid (add9 jt) ning pikendatud akordid (9, 11, 13). Akordina loetakse kõiki samaaegselt mängitud nootide kombinatsioone sõltumata nende arvu.
Akordide pöörded ja häälestus
Akordidel on erinevad pöörded (inversions): root position ehk põhiasendis on bassis akordi root-noot, esimese pöörde puhul bassis on 3. aste, teise pöörde puhul 5. aste jne. Akordi häälestus (voicing) tähendab, kuidas noodid eri registrites ja oktavites jaotatakse ning millised noodid dubleeritakse — see mõjutab heli värvi ja funktsiooni. Neljahäälises harmoonias dubleeritakse sagedasti üks nood (nt toonika), et saavutada rikkam kõla.
Esitustavad ja tehnikad
- Plokkakordid — kõik nootid lüüakse korraga (tavaline klaveri- ja orkestriharmoonia puhul).
- Murdakordid / arpeggiod — akordi noodid mängitakse järjest, mitte täpselt samaaegselt; populaarne klaveril, harfil ja kitarril.
- Rütmiline löök/strumming — kitarris ja ukulelel tavapärane viis akordi saatmiseks, kus akordi noodid lööakse parema käe rütmilise liigutusega.
- Fingerstyle / voicing — kitarril või klaveril valitakse iga käega eraldi noodid ja bassiliin, et luua rikkalikku harmooniat.
- Topelt- ja mitmekeelmäng — keelpillidel (nt viiul) saab kahe või enama keelega vibreerides esitada kahe- või kolmekeeliseid kombinatsioone, mis kõlavad kui akordid.
- Multifoonika — mõned puhkpillimängijad suudavad tekitada samaaegselt mitu heli (harmooniat), mis võimaldab akordide esitust ka puhkpillidel.
Akordid erinevatel instrumentidel
Akorde saab mängida paljudel pillidel: instrumentidel nagu klaver, klahvpill, orel, harf, kitarr, harmoonika, ukulele ja ksülofon. Igal instrumendil on oma eripärad:
- Klaver ja klahvpill võimaldavad mängida korraga palju hääli ning lihtsasti kasutada erinevaid pöördeid ja häälestusi.
- Orel kasutab registreid (pillipankasid), mida juhitakse klappide abil; samaaegselt kõlavad pillipangad annavad rikkaliku organismi. Mõnikord nimetatakse kahenoote kombinatsiooni seoses oreli pillipankadega „topeltregistriks”.
- Harf ja ksülofon loovad selge arpeggio- või plokkesituse, harf eelistatult murdunud akordide esituseks.
- Kitarril ja ukulelel kasutatakse akorde saatmiseks barre‑ ja avatud pöördeid, strummi ja fingerstyle tehnikaid.
- Harmoonika ja akordion annavad tugeva harmoonilise tausta, kui rütmiline akordipadi kõlab samaaegselt meloodiaga.
- Keelpillidel (nt viiul, tšello) tekivad kaksik- ja kolmikheli (double stops, triple stops) kahe või enama keelega vibreerides; oskuslikfüülimine võib anda mulje neljahäälisest akordist.
- Mõned puhhpillid ja tuulepuhurid suudavad tekitada mitmehäälseid efekte (nt multiphonics), kuid see nõuab eritehnikat.
Akordimärgistus ja harmoonia funktsioon
Populaarmuusikas ja jazzi notatsioonis kasutatakse lihtsaid akordisümboleid (nt C, Cm, G7, Fmaj7, Dm7). Klassikalises harmoniseerimises kasutatakse aste‑süsteemi (I, II, V jne), mis kirjeldab akordi funktsiooni tonaalsuses: toonika (I) annab stabiliseeriva tunde, dominant (V) tekitab pinget ja suunab tagasi toonikale, subdominant (IV) funktsioon võib toimida sillana või ettevalmistusena.
Täiendavad märkused
Akordi kvaliteet määratakse peamiselt intervallide järgi tema sees (terts, kvint, septim jms). Muusikaline stiil ja žanr mõjutavad oluliselt, milliseid akorde ja nende voicinguid eelistatakse. Näiteks barokiharmoonia rõhutab neljahäälset kirjutust ja kontrapunkti, pop- ja rokimuusika kasutavad lihtsamaid triade ja rvakordi kujundeid, jazz laiendab akordipaletti seitsmendike ja lisatud toonidega.
Kokkuvõtlikult: akord on muusikas samaaegselt kõlav noodikombinatsioon, mille liigid, kujundused ja esitustehnikad on väga mitmekesised — alates lihtsatest kaheliikmelistest intervallidest kuni keerukate mitmehäälsete voicinguteni ja pikendatud akordideni.
C-duur akord klaveril
Seotud leheküljed
| ||||||||
Küsimused ja vastused
K: Mis on akord muusikas?
V: Akord on muusikas see, kui kaks või enam nooti mängitakse koos.
K: Mis on tooniline kolmkõla?
V: Tooniline kolmkõla on akord, mis koosneb skaala 1., 3. ja 5. noodist.
K: Kuidas saab akorde pillidel mängida?
V: Akorde saab mängida sellistel instrumentidel nagu klaver, klahvpill, orel, harf, kitarr, harmoonika, ukulele ja ksülofon. Kahe noodiga akorde saab mängida ka keelpillidel, kui vibutada kahel keelel koos ja mõned puhkpillimängijad suudavad akorde teha, mängides kaks või enam harmooniat koos.
K: Kas on võimalik mängida akorde ainult kahe noodiga?
V: Jah, kui mängitakse ainult kahte nooti koos, siis nimetatakse seda sagedamini "topeltregistriteks", mis viitab pilliorelil olevatele erinevatele pillide pankadele, mida juhitakse klappide abil, mida nimetatakse "registriteks".
K: Kas duur- ja moll-akordid tehakse vastavalt duur- ja mollskaaladest?
V: Jah, kui akord on tehtud duurskaalast, siis on see duurakord ja kui see on tehtud mollskaalast, siis on see mollakord.
K: Kas mis tahes noodikombinatsioon loetakse akordiks?
V: Jah, akordiks loetakse igasugune samaaegselt mängitud nootide kombinatsioon.
