Minoor
Mollskaala on muusikateoorias mis tahes skaala, millel on vähemalt kolm skaalaastet: toonika, toonika kohal olev väike kolmandik ja toonika kohal olev täiuslik kvint. Koos moodustavad nad moll-kolmkõla. Siia kuuluvad paljud skaalad ja režiimid, näiteks doriaalne režiim ja früügimood.
Lihtsustatult öeldes on moll skaala rida kurva, sünge iseloomuga noote (mis on liialdatud, kui neid kuulata kõrvuti duurskaalaga). Mollskaala algab oma suhtelise duurskaala kuuendast noodist ja ehitatakse üles järgmise pool- ja täisammude mustriga:
i_täis_ii°_pool_III_täis_iv_täis_v_täis_VI_täis_VII_täis _i (järgmine oktaav)
(e -------- f#° ------ G ---------- a --------- b ------- C ---------- D ---------- e)
Kui inimesed räägivad mollskaaladest, siis tavaliselt peetakse silmas naturaalmoll, harmooniline moll või meloodiline moll, mis on lääne muusikas kõige levinumad.
Natural Minor
Naturaalmoll skaala on sama, mis duurskaala 6. režiim (ehk aeolian mode). Näiteks klaviatuuri valged noodid ühest C-st kuni järgmise C-ni ülespoole moodustavad C-duur skaala. Kui valgeid noote mängitakse alates selle C-skaala kuuendast astmest (mis tahes A-st kuni järgmise A-ni), siis tekib A loomulik molliskaala (C-skaala "suhteline moll").
Harmooniline ja meloodiline moll
Harmooniline molliskaala on sama, mis loomulik moll, kuid seitsmendik noot on tõstetud pooltoni võrra.
Harmooniline moll skaala: 1 2 3♭ 4 5 6♭ 7 8
Näiteks a-moll võtmes on harmooniline molliskaala:
A B C D E F G♯ A
Mängi
Harmooniline moll erineb loomulikust mollist muu hulgas selle poolest, et selles on kaks akordi, millel on ümberpööratuna sama struktuur, nii et need ei kuulu ühegi võtme alla. Need on vähendatud seitsmendikakord (2., 4., 6. ja 7. aste) ja suurendatud akord (3., 5. ja 7. aste).
Harmoonilist molli nimetatakse mõnikord ka muhameedlaseks skaalaks, sest selle ülemine tetrachord on sama, mis Lähis-Ida muusikas sageli esinev Hijazi džinn. Harmoonilist molliskaalat tervikuna nimetatakse mõnikord araabia keeles Nahawand-Hijaziks või türgi keeles Bûselik Hicaziks.
Selle skaala kuuenda ja seitsmenda astme (antud juhul F ja G♯) vaheline intervall on suurendatud sekund. Kui mõned heliloojad, nagu Mozart, on seda intervalli meloodilises kompositsioonis kasutanud, siis teised heliloojad pidasid seda ebamugavaks. Nad arvasid, et terve samm nende kahe skaalaastme vahel on sujuvamaks meloodia kirjutamiseks parem, seega kasutasid nad subtonistlikku seitsmendikku ehk tõstsid kuuendat skaalaastet. Neid kahte varianti nimetatakse tõusva meloodilise molliskaala ja laskuva meloodilise molliskaala skaalaks. Tõusva astme ülemine tetrachord on sama, mis duurskaalal, ja laskuv on sama, mis loomulikul mollil:
A B C D E F♯ G♯ A' ja seejärel
A' G F E D C B A vastavalt.
Mängi
Mängi
Paljud heliloojad ei jää muusika kirjutamisel ainult ühe skaala nootide juurde. Väga levinud on suhtelise duuri kolmkõla kasutamine, kuid kuna see põhineb molliskaala kolmandal astmel, siis harmoonilise skaala tõstetud seitsmes aste tekitaks augmenteeritud kolmkõla. Sellisel juhul kasutavad heliloojad tavaliselt naturaalmollit. Džässis kasutatakse tavaliselt ainult tõusvat molli.
Võtmesignatuuride leidmine
Duuri ja molli võtteid, millel on sama võtmesignatuur, nimetatakse suhtelisteks; seega on C-duur a-molli suhteline duur ja c-moll on E-molli suhteline moll♭-duur. Suhteline duur on moll-toonikast ühe kolmandiku võrra kõrgemal. Näiteks, kuna G-duuri võtmesignatuuris on üks terts (selle leidmiseks vt duurskaalade kohta), siis on ka selle suhtelises mollis, e-mollis, üks terts oma võtmesignatuuris.
Muusika võib olla kirjutatud enharmoonilises skaalas (nt A-duur, mille võtmesignatuuris on ainult neli diagonaali, võrreldes G-duuri puhul nõutavate kaheksa teraga). Järgmised on enharmoonilised ekvivalendid:
| Key Sig. | Duuri skaala | Moll skaala | ||
| 5♯/7♭ | B/C♭ major | g♯/a♭ moll | ||
| 6♯/6♭ | F♯/G♭ major | d♯/e♭ alaealine | ||
| 7♯/5♭ | C♯/D♭ major | a♯/b♭ alaealine |
Viiendikaring, mis näitab suurt ja väikest võtit ja nende signatuuri.
Seotud leheküljed
- Major ja minor
- Muusikaline režiim
- Diatooniline funktsionaalsus
- Aeolian mode
- Duuri skaala
- Kirwani
- Teoreetiline võti
Küsimused ja vastused
K: Mis on muusikateoorias molliskaala?
V: Mollskaala on muusikateoorias mis tahes skaala, millel on vähemalt kolm skaalaastet: toonika, toonikast kõrgemal asuv väike kolmandik ja toonikast kõrgemal asuv täiuslik kvint. Koos moodustavad nad moll-kolmkõla.
K: Milline on pool- ja täisastmete muster, mida kasutatakse loomuliku molliskaala moodustamiseks?
V: Loomuliku molliskaala moodustamiseks kasutatav pool- ja terviksammude muster on i_täis_ii°_pool_III_täis_iv_täis_v_täis_VI_täis_VII_täis _i (järgmine oktaav) (e -------- f#° ------ G ---------- a --------- b ------- C ---------- D ---------- e).
Küsimus: Millisest noodist algab naturaalmoll skaala?
V: Naturaalmollskaala algab oma suhtelise duurskaala kuuendast noodist.
K: Millised on mõned näited skaalade ja moodide kohta, mis sisaldavad moll-kolmkõla?
V: Mõned näited moll-trioodi sisaldavatest skaaladest ja moodidest on doriaalne mood ja früügimood.
K: Kuidas te kirjeldaksite molliskaala nootide seeria iseloomu?
V: Mollskaala nootide jadadel on kurb ja sünge iseloom.
K: Millised molliskaalad on lääne muusikas kõige levinumad?
V: Kõige levinumad molliskaalad lääne muusikas on loomulik moll, harmooniline moll ja meloodiline moll.
K: Kuidas kõlab molliskaala võrreldes duurskaalaga?
V: Mollskaala kõlab kurvalt ja sünniselt, kui seda kuulata kõrvuti duurskaalaga.
