Mollskaala on muusikateoorias mis tahes skaala, millel on vähemalt kolm skaalaastet: toonika, toonika kohal olev väike kolmandik ja toonika kohal olev täiuslik kvint. Koos moodustavad nad moll-kolmkõla. Siia kuuluvad paljud skaalad ja režiimid, näiteks doriaalne režiim ja früügimood.

Iseloom ja suhteline duurskaal

Lihtsustatult öeldes annab mollskaala muusikale tavaliselt kurvema, tumedama või melanhoolsema kõla kui duurskaalad – eriti kui panna moll ja duur kõrvuti. Tavapärane viis mollskaalat mõista on siduda see oma suhtelise duurskaalaga: mollskaala algab oma suhtelise duurskaala kuuendast noodist. Näiteks A‑moll on suhteline duurskaal C‑duurile.

Mollskaala ehitus (astmete ja intervallide järjekord)

Erinevad mollvariante eristatakse peamiselt selle järgi, milliseid astmeid (eriti 6. ja 7. astet) muudetakse. Põhivormid on:

  • Naturaalmoll (natural minor) – intervallimuster: täis, pool, täis, täis, pool, täis, täis (ingl. W‑H‑W‑W‑H‑W‑W).
  • Harmooniline moll – sama, mis naturaalmoll, aga tõstetud 7. aste; see tekitab omapärase suurendatud seksti (augmenteeritud sekundi) kuju 6.–7. astme vahel ja annab selgema dominandi (V) helistikku: T‑S‑T‑T‑S‑A2‑S.
  • Meloodiline moll – klassikalises traditsioonis tõstetakse astmeid 6. ja 7. ülespoole tõusmisel (et dominant oleks tugevam ja meloodia “voolavam”) ning laskumisel kasutatakse sageli naturaalmolli. Jazzis aga käsitletakse meloodilist molli sageli samana nii üles- kui allaminekul (mõlemad 6. ja 7. astmed on tõstetud).

Skaalaastmed ja harmoonia (näide naturaalmolliga)

Vaatleme naturaalmolli astmete harmooniat ja tavapäraseid kolmikuid (triade):

  • i — toonika (väike triad, näiteks e‑mollis: E–G–B)
  • ii° — teine aste (diminished/diminuutne triad, märk ° tähistab vähendatud kolmandat/kvinti)
  • III — kolmas aste (täis‑ või suur‑tertsiga triad)
  • iv — neljas aste (väike triad)
  • v — viies aste (naturaalmollis tavaliselt väike triad; harmoonilises mollis muudetakse see sageli suuraks, V, domineeriva tooni saavutamiseks)
  • VI — kuues aste (suur triad)
  • VII — seitsmes aste (suur triad või madal seitsmes aste naturaalmollis)

Näited

Näide E‑naturaalmollist (E natural minor):

e — f# — g — a — b — c — d — e

See E‑moll on suhteline duurskaal G‑duurile (G‑duuris on üks rist: F#). Teine tuntud näide: A‑moll on suhteline duurskaal C‑duurile ja A‑naturaalmollil ei ole riste ega bemolle.

Tüüpilised kasutusviisid ja efektid

  • Mollskaalad annavad muusikale sageli introspektiivse, melanhoolse või salapärase meeleolu — see on üks põhjus, miks neid kasutatakse nii klassikalises muusikas, filmimuusikas kui ka popi, rocki ja jazzi paljudes lugudes.
  • Harmooniline moll on eriti tuntud selle poolest, et tõstetud 7. aste loob tugeva V‑subdominandi (V‑i), mis soodustab tagasi toonikasse (i) lahendust — see on oluline funktsioon traditsioonilises harmoonias.
  • Meloodiline moll võimaldab meloodial tõusmisel pääseda “liikumises” tugevamalt edasi (tõstetud 6. ja 7. astmega), vältides harmoonilise molliga tekkivat suurendatud sekundit, mis võib kõlada eksootiliselt.

Režiimid ja seotud helistikud

Molliga seotud režiimid (modes) tekivad, kui hakatakse sama helistikku alustama erinevast astmest. Näited:

  • Doriaalne režiim — minorne iseloom, aga tõstetud 6. aste võrreldes naturaalmolliga; tihti kasutatakse funktsionaalse ja moodsama kõla tekitamiseks.
  • Früügimood — iseloomustab pausist madal 2. aste (võtab ära helistiku “avatuse”), kõlab eksootilisemalt ja orientaalsemalt.

Praktilised märkused

  • Romanumeratsioon (i, ii°, III jne) aitab kirjeldada akordide funktsiooni mollis — väike esitäht (i) tähistab väikest triadi; ° tähistab vähenenud triadi.
  • Klaveril ja kitarril on lihtne jälgida erinevusi mollivariante, vaadates 6. ja 7. astme kõrgeid või madalaid versioone; see mõjutab nii meloodiat kui ka harmooniat.
  • Muusikastiilid erinevad selles, kuidas nad molli variante kasutavad: klassikaline tava kasutab meloodilist molli üles/alla erinevalt, jazz eelistab sageli tõstetud 6. ja 7. astet mõlemal suunal.

Kokkuvõte

Mollskaala hõlmab mitmeid lähenemisi ja muundumisi (naturaalne, harmooniline, meloodiline), mille peamine tunnus on toonikast kolmiku moodustav väike terts ja täiuslik kvint. Moll annab muusikale enda erilise, sageli kurvema või salapärasema värvingu ning erinevad mollivariandid mõjutavad tugevalt harmooniat ja meloodiakulgu.