Teoreetilised võtmed
Muusikateoorias on teoreetilised võtmed või võimatud võtmed võtmed, mille võtmesignatuur sisaldab vähemalt ühte topelt- või topelt-õrmtooni.
Topeltlauseid ja topeltlauseid kasutatakse muusikas aktsidentaalidena, kuid neid paigutatakse harva võtmesignatuuri (muusikas, kus kasutatakse võrdset temperatuuri), sest see muudaks võtmesignatuuri lugemise väga keeruliseks.
Näiteks G♯-duuri võtit kasutatakse harva muusika üleskirjutamiseks, sest selle võtmejoon on F
. G♯-duuri võrdselt tempereritud skaalal on täpselt samad noodid kui A♭-duur skaalal. Selliseid võtmepaare nimetatakse enharmooniliselt samaväärseteks. Seega kirjutatakse teoreetiline G♯-duur võtmesagedus tavaliselt A♭-duuri võtmesagedusega.
Enharmooniline ekvivalentsus
Lääne muusikapalal on tavaliselt algtoon, mille sees võib mõni lõik minna teise, tavaliselt algtooniga tihedalt seotud võtmesse. (Tavaliselt originaalile lähedane ümber viiendikupiir.) Kui võti on ringi tipu lähedal (nullist või vähese juhuslikkusega võtmesignatuur), on mõlema võtme kirjutamine lihtne - lisatakse väike arv täiendavaid terid või terid. Kui aga koduklahv on ringi alumise osa lähedal (paljude aktsidentaalidega võtmesignatuur), võib osutuda vajalikuks kasutada enharmoonilist ekvivalentsi, sest ainuüksi aktsidentaalide lisamine annab tulemuseks liiga paljude aktsidentaalidega võtme, mida on lihtne mängida või kirjutada.
Viiendikaring, mis näitab suurt ja väikest võtit
Vajadus arvestada teoreetilisi võtmeid
Kummagi viiendikuringi kolmest alumisest kohast võib mõlemad enharmoonilised ekvivalendid kirjutada ilma topeltkõrguse või topeltflatsita ja seega ei liigitata neid "teoreetilisteks võtmeteks":
| Major (minor) | Võtmesignatuur |
| Major (minor) | Võtmesignatuur |
| B (G♯) | 5 teravikuga |
| C♭ (A♭) | 7 korterit |
| F♯ (D♯) | 6 teravikuga |
| G♭ (E♭) | 6 korterit |
| C♯ (A♯) | 7 teravikuga |
| D♭ (B♭) | 5 korterit |
Aga kui suhteline võti on ringjoone vastaspoolel, siis teoreetiliselt tähendaks sellele võtmele moduleerimine nii paljude terade või diagonaalide lisamist, et võtmesignatuuri tuleks kirjutada topelt-širid ja topelt-lagid. Järgmised võtmed (kuus neist on eespool nimetatud võtmete paralleelsed duur/moll võtmed) nõuaksid kuni seitse topelt-širpi või topelt-lease'i:
| Key | Võtmesignatuur | |
| D♭ moll (= C♯ moll) | 8 korterit | F♭ major |
| G♭ moll (= F♯ moll) | 9 korterit | B-duur |
| C-moll (= h-moll) | 10 korterit | E-dur |
| f-moll (= e-moll) | 11 korterit |
|
| h-moll (= a-moll) | 12 korterit | D-duur |
| e-moll (= d-moll) | 13 korterit | G-duur |
| a-moll (= g-moll) | 14 korterit | C-duur |
| G♯ major (= A♭ major) | 8 teravikuga | E♯ moll |
| D♯ major (= E♭ major) | 9 teravikuga | B♯ moll |
| A♯ major (= B♭ major) | 10 teravikuga |
|
| E♯-duur (= F-duur) | 11 teravikuga | C-moll |
| B-duur (= C-duur) | 12 teravikuga | g-moll |
| F-duur (= G-duur) | 13 teravikuga | d-moll |
| C-duur (= D-duur) | 14 teravikuga |
|
Näiteks kui E-duuris kirjutatud teos peaks moduleerima viiendiku võrra ülespoole H-duurile, mis asub selle kõrval ringil ja samal pool ringi, on märkimine selge ja lihtne; lisatakse veel üks tera, et teha viis tertsi. Kui see moduleeritaks uuesti, saaks sellest F♯-duur, mis on kirjutatud kuue teraga. Järgmisel modulatsioonil C♯-le on seitse tertsi. Kuid järgmine modulatsioon oleks teoreetilises võtmes G♯, mis vajaks kaheksandat tertsi, et eelmisest F♯ noodist saaks võtmesignatuuris F. Et vältida teoreetilisi võtteid, kirjutatakse uus osa tavaliselt enharmooniliselt samaväärses võtmes A♭-duur.
| · v · t · e Diatoonilised skaalad ja võtmed | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Tabelis on näidatud terade või terade arv igas skaalas. Miinusskaalad on kirjutatud väikseima tähega. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Küsimused ja vastused
K: Mis on teoreetilised võtmed?
V: Teoreetilised võtmed on muusikalised võtmed, mille võtmesignatuurid sisaldavad vähemalt ühte topeltmõrsku või topeltkõrget.
K: Miks paigutatakse võtmesignatuuris harva topeltflaat ja topelt-širss?
V: Topeltlauseid ja -kõrvalisi kasutatakse juhuslikena, kuid neid paigutatakse harva võtmesignatuuri, sest see muudaks võtmesignatuuri lugemise väga keeruliseks.
K: Mis on näide teoreetilisest võtmevahendi kohta?
V: Teoreetilise võtme näide on G♯-duur, mille võtmesignatuuris on F.
K: Kuidas kirjutada muusikat, kasutades seda teoreetilist võtit?
V: Me võime kirjutada muusikat, kasutades seda teoreetilist võtit, kirjutades seda samade nootidega kui A♭-duur, sest need kaks võtit on enharmooniliselt samaväärsed.
K: Mida tähendab enharmooniliselt samaväärne?
V: Enharmooniliselt samaväärne tähendab, et kahes erinevas muusikalises võtmes on täpselt samad noodid.
K: Miks me kasutame muusika üleskirjutamisel võrdset temperatuuri? V: Me kasutame muusika üleskirjutamisel võrdset temperatuuri, et kõik noodid kõlaksid ühtmoodi, sõltumata nende asukohast skaalal.
