Gis-moll (G♯-moll): definitsioon, skaala ja võtmesignatuur
Gis-moll (G♯-moll): definitsioon, harmooniline ja meloodiline skaala, võtmesignatuur (5 tera), orkestreerimise ja klaverimuusika praktilised nõuanded ja näited.
Gis-moll on molliskaala, mis põhineb G♯‑toonil. Loomulikus (natural) gis-mollis on noodid: G♯, A♯, B, C♯, D♯, E ja F♯. Harmoonilises mollis on seitsmes aste tõstetud, s.t. F♯ tõstetakse topeltkõrgeks (F
, mis enharmoniliselt vastab G‑le).
Skaala näited
- Loomulik (natural) gis-moll: G♯ – A♯ – B – C♯ – D♯ – E – F♯ – G♯.
- Harmooniline gis-moll: G♯ – A♯ – B – C♯ – D♯ – E – F – G♯.
- Meloodiline gis-moll (tõusvas ja laskuvas vormis):
- Tõusvas: G♯ – A♯ – B – C♯ – D♯ – E♯ – F – G♯ (siin on 6. aste E→E♯ ja 7. aste F♯→F).
- Laskuvas vormis tavaliselt tagasi loomulikuks: G♯ – F♯ – E – D♯ – C♯ – B – A♯ – G♯.
- Tõusvas: G♯ – A♯ – B – C♯ – D♯ – E♯ – F
Võtmesignatuur ja teised omadused
Gis-molli võtmesignatuuris on viis tera: F♯, C♯, G♯, D♯ ja A♯. Selle suhteline duur on B‑duur. Enharmoniliselt vastab gis-mollile As‑moll (A♭‑moll), kuid teooria ja praktilise notatsiooni tõttu kasutatakse sageli just gis‑varianti klaveri- ja klahvimuusikas.
Kasutus ja orkestreerimine
Gis-molli ei kasutata väga sageli suures orkestrimuusikas väljaspool moduleerimiseks, sest võtmesignatuur ja hulk täppe võivad puhkpillidele ja keelpillidele olla ebasoodsad. See on seevastu suhteliselt levinud klahvimuusikas — näitena tuntud on Skrjabini sonaadid, kus gis-moll esineb mitmel korral.
Klaveripartituuri orkestreerimisel orkestreerimisel muusikat mõnikord transponeeritakse lihtsamasse võtmesse (näiteks g‑moll või a‑moll), et vähendada keerulist natatust ja muuta noodit lugemine pillimängijatele lihtsamaks. Kui siiski otsustatakse kasutada algset gis‑molli, siis puhkpillide partide kirjutamisel ja transpositsioonide valikul tuleks tähelepanelikult valida praktilisem notatsioon (s.t. eelistada sellist transpositsiooni, mis ei tekita A♯/topeltkõrgete märgiste liigsust ja on interpreetidele mugavam mängida).
Mõnes partituuris on 5‑terane võtmesignatuur bassiklahvil paigutatud teisiti: bassiklahvile kirjutatud terad võivad olla asetatud nii, et A‑terane (A♯) asub ülemisel reaalil — see on lihtsalt notatsiooniline erinevus, mille eesmärk on selgem visuaalne paigutus kohtadel, kus seda eelistatakse.
Skaalad ja võtmed
| · v · t · e Diatoonilised skaalad ja võtmed | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Tabelis on näidatud terade või terade arv igas skaalas. Miinusskaalad on kirjutatud väikseima tähega. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Küsimused ja vastused
K: Mis on gis-moll?
V: Gis-moll on mollskaala, mis põhineb G♯'l. Harmoonilise molli puhul on F♯ tõstetud F-i. Selle võtmesignatuuris on viis terti ja selle suhteline duur on H-duur.
K: Kuidas kasutatakse gis-moll tavaliselt orkestrimuusikas?
V: Gis-moll ei kasutata tavaliselt orkestrimuusikas, välja arvatud moduleerimiseks.
K: Kus on see sagedamini levinud?
V: See on tavalisem klahvimuusikas, näiteks Skrjabini sonaatides.
K: Kuidas saab klaverimuusikat orkestrile orkestreerida?
V: Klaverimuusikat saab orkestreerida, transponeerides seda kas g-moll või a-moll.
K: Kui tuleb kasutada gis-moll, siis millises keeles peaks puhkpillide osa olema kirjutatud?
V: Kui tuleb kasutada gis-moll, tuleks puhkpillide osa kirjutada b-mollis, mitte a-mollis.
K: Kuidas kirjutatakse mõnes partituuris 5-dis võtmemärkide allkiri bassi võtmes?
V: Mõnes partituuris kirjutatakse bassi võtmevahendi 5 tertsi allkirja nii, et terts on A-tähe ülemisel real.