Mida tähendab „terav” muusikas?
Muusikas tähendab terav (inglise keeles „sharp”, saksa keeles Dies) noodi tõstmist poole tooniga (pooltooni võrra) kõrgemale. Notatsioonis märgitakse see sümboliga (♯). Terav muudab noodi helikõrguse: näiteks C → C♯ (C muutub C-teravaks).
Enharmonilised vasted ja 12-tooniline temperament
Kaheteistkümnetoonilise võrdse temperatuuri korral on mõningad helid harmooniliselt ehk enharmoniliselt samaväärsed — ehk nad kõlavad samamoodi, kuigi kirjutatakse erinevalt. Näited:
- C♯ = D♭
- G♯ = A-as (A♭)
- H♯ (His) kõlab samamoodi nagu C (C naturaal)
- E♯ kõlab samamoodi nagu F
Sellised enharmonilised vasted on teoorias selged, kuid praktikas (eriti temperamendist või akustikast tingitud kõlaerinevuste korral) võivad nad siiski erineda.
Topeltterav ja harvemad juhtumid
On olemas ka topeltterav (kaksterav), mis tõstab nooti kahe pooltooni ehk terve sammu võrra. Topeltterav tähistatakse sageli erilise märgiga: 
. Näiteks C → C𝄪 (C topeltterav) kõlab samamoodi nagu D kaheteistkümnetoonilises temperamendis.
Harvemini kasutatakse ka pool- või kolmveerandtooni täpsusega tähistusi (kvarttoonid), eriti microtonal-muusikas. Väga harva, peamiselt kaasaegses klassikalises muusikas või teoorias, võib kohata ka kolmikteravust (triple sharp), mis tõstab nooti kolme pooltooni võrra.
Võtmesignatuur ja viiendikaring
Viiendikaring (ring of fifths) aitab kiiresti näha, mitu teravust on mingi võtmesignatuuri juures. Teravuste järjekord võtmesignatuuris on:
- F♯, C♯, G♯, D♯, A♯, E♯, B♯
Näiteks võtmesignatuuriga, millel on kaks teravust, on need F♯ ja C♯.
„Terav” häälestuses
Lisaks teoreetilisele tähendusele kasutatakse sõna „terav” ka häälestuse kontekstis: see tähendab, et helikõrgus on pisut liiga kõrge võrreldes sihttasemega. Häälestust eristatakse sageli sõnaga „sopran” või „madal” asemel konkreetsete mõõtmetega (näiteks sentides — 1 sent = 1/100 pooltooni). Kui sama nooti mängitakse kahel instrumendil ja üks kõlab mõni sent liiga kõrgel, siis öeldakse, et see häälestus on teise instrumendiga võrreldes terav.
Sümbolid, Unicode ja arvutikasutus
Unicode'is on terav sümbol (♯) koodipunktis U+266F. Selle HTML-üksus on ♯. Topelt terav sümbol (*) on koodpunktis U+1D12A. Mõned kirjatüübid ei näita neid sümboleid; topeltterava ja erimärgiste kuvamiseks võib olla vajalik erimärgi-font või Unicode-toega font. Praktiliseks kasutamiseks veebis võib topeltterava jaoks kasutada ka SVG- või pildifaili (nagu üleval element).
Kasutuspraktika ja näpunäited
- Notatsioonis vali enharmoniline kirjutus vastavalt harmoonilisele kontekstile — tihti on praktilisem kirjutada D♭ kui C♯, kui see vastab helikäigule või skaalale.
- Topeltterav ja kolmikterav on harvad ning neid kasutatakse peamiselt teoreetilistel põhjustel või spetsiifilistes modulatsioonides; lauljate ja pillimängijate jaoks tuleb selliste märkide lugemisel pöörata tähelepanu häälestusele.
- Kui töötad digitaalselt, testi oma teksti eri fontides, et veenduda terav- ja topeltterav-sümbolite õiges kuvamises.
