A-duur
Duur (või A-võti) on duurskaala, mille põhinoodiks on A. Selle võtmesignatuuris on kolm terti.
Selle suhteline moll on fis-moll. A-duur on ainus võtmevorm, kus 2 ^ {\displaystyle {\hat {2}}}
neapoliidi kuuendikakord vajab nii as- kui ka naturaalaktsia.
A-duuris ei ole nii palju sümfooniaid kui D-duuris või G-duuris, kuid rohkem kui teistes diis-toonides. Beethoveni Sümfoonia nr 7, Bruckneri Sümfoonia nr 6 ja Mendelssohni Sümfoonia nr 4 on peaaegu kõik romantika ajastu sümfooniad selles võtmes. Mozarti klarnetikontsert ja klarnetikvintett on mõlemad A-duuris. Mozart kasutas A-duuris klarnetit sageli.
Kammermuusikas kasutatakse palju A-duuri. Johannes Brahms, César Franck ja Gabriel Fauré on kirjutanud A-duuris viiulisonaate. Peter Cropper ütles Beethoveni Kreutzeri sonaadist rääkides, et A-dur on "kõige täielikumalt kõlav võttemõõt viiulile".
Christian Friedrich Daniel Schubarti sõnul on A-duur võtmes, mis sobib "süütu armastuse avalduste, ... lootuse, et lahkumishetkel näeb oma armastatut taas; noorusliku rõõmsameelsuse ja Jumala usalduse jaoks".
Kui orkestrimuusika on A-duuris, on timpani tavaliselt seatud A ja E viiendiku kaugusele üksteisest. Enamikus teistes võtmes on need seatud neljandiku võrra üksteisest lahus.
Tõusev ja langev A-duur skaala.
Skaalad ja võtmed
| · v · t · e Diatoonilised skaalad ja võtmed | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Tabelis on näidatud terade või terade arv igas skaalas. Miinusskaalad on kirjutatud väikseima tähega. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Küsimused ja vastused
K: Mis on major?
V: Duur (või A-toon) on duurskaala, mille põhinoodiks on A. Selle võtmesignatuuris on kolm terti.
K: Mis on A-duuri suhteline moll?
V: A-duuri suhteline moll on fis-moll.
K: Mitu sümfooniat on A-duuri võtmes?
V: A-duuris ei ole nii palju sümfooniaid kui D-duuris või G-duuris, kuid rohkem kui teistes teravates võtmetes. Beethoveni Sümfoonia nr 7, Bruckneri Sümfoonia nr 6 ja Mendelssohni Sümfoonia nr 4 on peaaegu kõik romantika ajastu sümfooniad selles võtmes.
Küsimus: Milliseid teoseid kirjutas Mozart A-duuris?
V: Mozart kirjutas oma klarnetikontserdi ja klarnetikvinteti mõlemad A-duuris.
K: Miks ütleb Peter Cropper, et A-duur on "kõige täielikumalt kõlaline võti viiuli jaoks"?
V: Peter Cropper ütles, et A-duur on viiuli jaoks "kõige täidlasemalt kõlav võti", sest see annab viiulil mängides täidlasema heli kui teised võtmed.
K: Milliseid emotsioone saab Christian Friedrich Daniel Schubarti sõnul väljendada selles võtmes kirjutatud muusika kaudu?
V: Christian Friedrich Daniel Schubarti sõnul võib selles võtmes kirjutatud muusika väljendada selliseid emotsioone nagu süütu armastuse avaldused, lootus näha lahkumiste ajal oma armastatut taas, nooruslik rõõmus meel ja usaldus Jumalasse.
K: Kuidas on timpani tavaliselt seatud, kui mängitakse orkestrimuusikat, mis on kirjutatud selles võtmes?
V: Kui mängitakse orkestrimuusikat, mis on kirjutatud selles A-duuri võtmes, siis tavaliselt mängitakse timpani noodid, mis on ühe oktaavi kaugusel - tavaliselt "A" ja "E". Enamiku teiste võtmete puhul on need asetatud neljandiku kaugusele teineteisest.
