Timpani (kateltrummid) — orkestri häälestatud trummid

Timpani (kateltrummid) — orkestri häälestatud trummid: ehitus, ajalugu ja mängutehnika; timpanisti roll ning sügav, resoneeriv heli klassikast tänapäevani.

Timpani (mõnikord nimetatakse ka kateltrummideks) on trummid, mille kauss on tavaliselt käsitööna vormitud vasest materjalist. Kaussi ülaossa kinnitatakse üle pingutatud trummipea, mis varem oli valmistatud vellumist või töödeldud nahast, kuid tänapäeval kasutatakse peamiselt sünteetilisi materjale. Seda ülemist osa nimetatakse trummipeaks. Timpani on itaalia keelest pärinev sõna: üksikvorm on timpano ja mitmus timpani. Inglise keeles kasutatakse sageli vormi timpani (mitmusevorm) või harvem sõna timpano; inglise keeles leiab ka mitmesuguseid kõnekeelseid nimetusi. Kedagi, kes mängib timpani, nimetatakse timpanistiks.

Ehitus ja omadused

Timpani eristuvad teistest trummidest selle poolest, et neid saab häälestada konkreetsetele muusikalistele nootidele. Trummikauss annab noodile selge kõrguse ja soojuse, mistõttu timpani võib orkestris toimida nii rütmi- kui ka harmooniaelemendina. Tavaliselt ühendatakse trummipea kaussi serva ringikujulise raami abil, mida saab pingutada ja lõdvendada häälestussüsteemi kaudu.

Modernsetel timpani-del on mitu tüüpi häälestussüsteeme:

Timpani-d on erineva suurusega, tavaliselt mõõdetakse kaussi diameetrit tollides (näiteks 20", 23", 26", 29", 32"). Suurimad annavad madalamaid noote, väiksemad kõrgemaid. Orkestris istub timpanist tihti kahe kuni nelja trummi komplekti taga, mistõttu nimetus timpani on sageli mitmuses.

Mänguvahendid ja tehnika

Mängija kasutab spetsiaalseid trummipulki ehk timpani-dõrve, mille pead võivad olla villast, vildist, puidust või metallist, ja mille kõvadus mõjutab heli timbrit. Pehmemad dõrvad annavad ümarama ja soojema heli, kõvemad rõhutavad rütmi ja kontuuri. Timpanistid kasutavad ka rulli (rapid alternation of strokes) ja dampingut (käsitsi või jalaga heli lõpetamine) et saavutada puhas fraasijaotus ja soovitud astmelisus.

Timpanist peab valdama nii täpset häälestamist, lugemist orkestriskeenelt kui ka dünaamilist kontrolli — timpani-d võivad olla väga pehmed või väga valjud, olenevalt löökide jõust ja dõrvi tüübist.

Ajalooline taust ja orkestrikasutus

Timpani arendasid väljapaistva positsiooni 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse orkestrimuusikas. Neid kasutati algselt militaar- ja ametlikes ansamblites ning hiljem muusikalises teatrikeskkonnas. 1700ndatel ja 1800ndatel kirjutasid heliloojad nagu Händel ja Beethoven timpani jaoks osa, mis lisas orkestrile nii rütmilist jõudu kui ka harmoonilist tuge. Tänapäeval on timpani kõikide suurte orkestrite standardosa, kuid neid kasutatakse ka mõnes popmuusikat mängivas ansamblis ja filmimuusikas.

Löögi- ja pidulikku rolli näitab ka faktiline kasutus ametlikes paraadides ja kuninglike orkestrite koosseisus, näiteks Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II kodukavalerite koosseisus, kus "paukpillide" (nagu neid nimetatakse) kandvad suured pillihobused. (Vt allpool olevat pilti)

Hooldus ja valik

Head timpani nõuavad regulaarset hooldust: trummipäid tuleb kontrollida kulumise eest, vaskkausse võib aeg-ajalt puhastada spetsiaalsete vahenditega ja häälestussüsteemi õlis või reguleerida vastavalt tootja juhendile. Sünteetilised trummipead on vastupidavamad ilmastiku- ja niiskusmuutustele kui nahast pead, mis võivad paisuda või kahaneda.

Timpanit valides tasub kaaluda järgmisi tegureid:

Roll orkestris ja mängija ülesanded

Timpanist vastutab tihti orkestri rütmi- ja dūnaamiliste hetkede rõhutamise eest ning peab olema valmis kiireks häälestamiseks ja täpseks intonatsiooniks. Orkestriteos võib nõuda nii lihtsaid löökide jadasid kui ka keerukaid muusikalisi efektid — seepärast nõuab timpani-mäng tehnilist oskust, kuulmist ja sõrme-/jalatalitust häälestuse juhtimisel.

Kokkuvõtvalt on timpani orkestri häälestatud trumm, mis ühendab rütmilise jõu ja täpse kõrguse, olles seetõttu üks olulisemaid löökpillide instrumente sümfoonilises repertuaaris.

Erinevad viisid, kuidas timpani saab teha

Trummipea

Timpani trummipea, mida nimetatakse ka timpanipeaks, võib olla valmistatud kahest erinevast materjalist. Mõned on valmistatud loomanahast, näiteks vasika- või kitsenahast. Teised võivad olla valmistatud paksust plastikust. Kuna plastikpead on raskesti purunevad ja ei maksa nii palju kui loomanahast pead, kasutatakse neid sagedamini kui loomanahast peasid. Paljud professionaalsed mängijad eelistavad siiski nahkpead, sest nad arvavad, et nahkpead annavad löögi korral parema heli. Trummipael on üle timpani kausi tõmmatud ja seda hoiavad kruvid timpani häälestamiseks.

Timpani häälestamine

Kruvisid, mis hoiavad ja häälestavad trummipead, nimetatakse "pingutuspulkadeks". Timpani häälestamiseks saab kõiki "pingutusvardaid" pingutada või lõdvendada. Timpani annab kõrgema heli, kui pingutusvardad on pinguldatud, ja madalama heli, kui need on lõdvemaks lastud. Tavaliselt on timpanil umbes seitse pingutusrulli.

Kett-timpani.


Põhiline timpani timpani.

Masinatimpani

Timpani häälestamine iga pingutusvarda üksinda keerates võib olla väga raske, nii et mõned timpani tootjad leiutasid erinevaid viise, kuidas trummi helikõrgust kiiremini muuta.

Kett-timpani

Kett-timpani puhul on kõik pingutusrullid kinnitatud keti külge. See kett on ühendatud hoova külge ja kui mängija liigutab hooba edasi-tagasi, siis pingutab ja lõdvendab see kõiki kruvisid korraga, et muuta trummi helikõrgust.

Pedal timpani

Pedaal-timpani on timpani, mis kasutab pedaali helikõrguse muutmiseks. Seda tüüpi timpani kasutatakse tänapäeval kõige rohkem. Mängija saab pedaali vajutada, et panna timpani mängima kõrgemaid noote, või lasta pedaalil tagasi tulla, et mängida madalamaid noote. On olemas kolme erinevat tüüpi pedaaliga timpani:

• Ratšisüsteemi puhul peab mängija pedaali vabastamiseks tõmbama tagasi hooba, mida nimetatakse siduriks. Kui pedaal on kohas, kus mängija seda soovib, peab ta jalgadega sidurit uuesti ettepoole lükkama, et see lukustada.
• Tasakaalustatud süsteem kasutab pedaali külge kinnitatud vedru, mis hoiab pedaali ühes kohas, kuni mängija seda liigutab. Kuna pedaali ei hoia tasakaalustatud toimega süsteemis sidur ühe koha peal, nimetavad mõned inimesed seda ujuvaks pedaaliks, sest tundub, et pedaali ei hoia miski ja see on ujuv.
• Hõõrdeklotsisüsteemis hoiab pedaali ühes kohas sidur ja sidur on kinnitatud poldi külge. Kui mängija vabastab siduri, liigub post üles ja alla, kui pedaali üles ja alla vajutatakse.

Pedaal timpani pedaalil, millel on räigelt sidurisüsteem.

Timpani klahvpillid

Timpani mängitakse spetsiaalse trummipulgaga, mida nimetatakse timpani klahvpillideks. Mängija kasutab trummi mängimisel korraga kahte klahvi. Klahvi kahte osa nimetatakse võlliks ja peaks. Pea on see osa klahvist, mis on ringikujuline, ja see on osa, mis lööb timpani, ning vars on klahvi puidust osa, mida timpanist hoiab käes. Timpani haamri pea võib olla valmistatud mitmest eri materjalist, kuid tavaliselt tehakse see puidust kerast, mis on kaetud vildi või õhukese kangaga. Klahvivalu vars on tavaliselt valmistatud puidust, näiteks hikkorist, kirsist või bambusest, kuid see võib olla ka metallist, näiteks alumiiniumist. Mõnel timpani haamril ei ole vildist pead, vaid ainult puidust. Neid klahve kasutatakse mõnikord klassikalises ja barokkmuusikas.

20. sajandi algul olid mõnel haamrilaua varred valmistatud vaalaluudest ja pead käsnadest.

Timpani klahvpillide komplekt.

Küsimused ja vastused

K: Mis on timpani?

K: Kuidas nimetatakse timpani trummi ülemist osa?

K: Kust tuleb sõna "timpani"?

K: Kas inglise keeles on veel üks sõna timpano?

K: Kes mängib timpani?

K: Millist materjali kasutati traditsiooniliselt timpanotrummi pea peal?

K: Kas tänapäevases tehnoloogias kasutatakse selleks erinevaid materjale?

Otsing