AlegsaOnline.com

Gabriel Fauré — prantsuse helilooja, Reekviem ja klaverimuusika

Gabriel Fauré — prantsuse helilooja: peenetundeline Reekviem, lüüriline klaverimuusika ja kuulsad palad nagu Après un rêve, Dolly‑Berceuse ning Pie Jesu.

Autor: Leandro Alegsa

21-09-2025

Gabriel Urbain Fauré (sündinud Pamiers's, Ariège, Midi-Pyrénées, 12. mai 1845; surnud Pariis, 4. november 1924) oli prantsuse helilooja, organist, pianist ja muusikaõpetaja. Ta oli oma aja tähtsaim prantsuse helilooja. Tema viis, kuidas ta muusikat kirjutas, eriti tema harmoonia, avaldas suurt mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele. Enamik tolleaegseid prantsuse heliloojaid sai kuulsaks ooperite kirjutamisega, kuid Faure kirjutas ainult ühe ooperi. Tema tähtsaimad teosed on prantsuse laulud, kammermuusika ja klaverimuusika. Tema "Requiem" (mis sisaldab ka soolot "Pie Jesu" kolmkõrvallauljale või sopranile) on üks populaarsemaid rekvieme ja seda saab esitada üsna väikese orkestri ja kooriga. Teised väga populaarsed palad on tema Berçeuse Dolly-suite'ist klaveriduole, Sicilienne Pelléas et Mélisande'i muusikast ja laul Après un rêve, mida mõnikord mängitakse ka sooloinstrumendiga, nt tšelloga.

Elukäik ja tegevus

Fauré õppis noorena Pariisis ning sai varakult muusikalise hariduse, mis suunas teda professionaalse muusiku ja pedagogi elukutsele. Ta töötas mitmetes Pariisi kirikutes organisti ja koorijuhina ning oli oluline tegelane Parisi muusikalises elus. Hiljem pühendus ta ka muusikaõpetusele ja konservatooriumi juhtimisele, olles mõjukas kujundaja järgmiste põlvkondade prantsuse muusikutele.

Helilooming ja stiil

Fauré loomingut iseloomustab peen ja selge meloodiline mõte, rafineeritud harmooniakasutus ning tihti introspektiivne meeleolu. Tema harmoonia ja vormitunnetus läksid oma aja traditsioonidest edasi, kasutades sagedasti modaliteete, ebatavalisi akordikombinatsioone ja pehmeid dünaamilisi nihkeid. See uus lähenemine mõjutas tugevalt paljusid 20. sajandi prantsuse heliloojaid.

Ehkki ooper pole Fauré peamine väljund, keskendus ta just lauludele, kammermuusikale, klaveriteostele ja kooriloomingule, kus tema stiil avaldub kõige selgemalt — õrnad fraasid, rafineeritud harmooniapalett ja tihti rahustav, meditatiivne tonaalsus.

Õpetajana ja mõjukana

Lisaks heliloomingule oli Fauré mõjukas muusikaõpetaja. Tema pedagoogiline töö jättis märkimisväärse jälje Pariisi muusikaelule: ta juhendas noori talente ja osales konservatooriumi töös. Tema õpilaste hulka kuulusid hiljem tuntud muusikud ja pedagoogid, ning tema dirigeerimis- ja õppepõhimõtted mõjutasid prantsuse muusikaharidust.

Tuntumad teosed

"Requiem" – Faure Requiem on eriline selle poolest, et rõhutab lohutust ja rahu pigem kui dramaatilist hirmutamist; see on tihti esitatud väiksema koosseisuga ja sisaldab tuntud soolosid nagu Pie Jesu.
Dolly Suite — kogumik lühemaid pianosarju (tuntud on ka Berceuse), sageli esitatakse neid klaveriduole jaoks.
Après un rêve — armastatud laul, mida sageli arranžeeritakse sooloinstrumendile (nt tšello), leides koha nii laulurepertuaaris kui instrumentaalsetes programmides.
Sarjad ja kammerteosed — klaverikontserdid, viiulisonaadid, tšelloteosed ja mitmed kammerkoosseisud, mis demonstreerivad Fauré peenet mozalitunnetust ja luulelist väljendusviisi.

Hilisem elu ja pärand

Vananedes kannatas Fauré kuulmiskahjustuse käes, mis mõjutas tema suhtlemist ja teatud määral ka töömeetodeid, ent tema loomejõud säilis ja tema hilised teosed on tihti kokkuvõtlikult veelgi kontsentreeritumad ning intiimsemad. Tema mõju ulatub kaugele: paljud 20. sajandi prantsuse heliloojad võtsid üle tema harmooniliste ja meloodiliste lahenduste ideid ning tema laulud ja kammermuusika on jätkuvalt olulisel kohal nii kontserdiprogrammides kui õppepraktikas.

Gabriel Fauré'i muusika on tuntud oma peene garderoobi, helge meloodia ja sügava emotsionaalse kontsentratsiooni poolest — see pakub nii interpreetidele kui kuulajatele rikkalikku ning sageli lohutavat kogemust.

Tema elu

Fauré oli pärit Lõuna-Prantsusmaalt. Ta sündis suurde perekonda ja saadeti neljaks aastaks elama kasuvanema juurde. Kui ta oli üsna väike, mängis ta sageli harmooniumi väikeses kabelis, mis oli ühendatud kooliga, kus tema isa oli direktor. Üks pime daam kuulis teda ja ütles isale, et ta peaks ta heasse muusikakooli saatma. Isa ei tahtnud seda esialgu teha, kuid kui poiss oli üheksa-aastane, saadeti ta Pariisi École Niedermeyer'ile õppima. See oli kool, kus õpetati noori kirikuorganistideks ja koorijuhtideks. Ta veetis seal üksteist aastat ja sai hea muusikahariduse. Üks tema õpetajatest oli suur helilooja Camille Saint-Saëns.

Esialgu töötas ta mitmel ametikohal kirikutes, kus ta mängis ja saatis koore. Prantsuse-Preisi sõja ajal teenis Faure sõjaväes ja tegeles ka õpetamisega. Kui ta 1871. aasta oktoobris Pariisi naasis, sai ta koorisaatjana tööd Pariisi suures kirikus Saint-Sulpice'is. Ta kohtus sageli Saint-Saënsi ja tema sõpradega, kelle hulka kuulusid heliloojad Lalo, Duparc, d'Indy ja Chabrier. Mitmed neist muusikutest, sealhulgas Fauré ise, moodustasid 1871. aastal muusikaühingu Société Nationale de Musique.

1874. aastal läks Saint-Saëns Madeleine'i kirikust pensionile ja Fauré sai koorijuhiks. Samal aastal kihlus ta laulja Pauline'i tütre Marianne Viardot'ga, kuid siis katkestas Marianne kihluse. Ta sõitis Weimari, et kuulata Richard Wagneri "Der Ring des Nibelungen". Fauré'le meeldis Wagneri muusika, kuid see ei mõjutanud teda.

1883. aastal abiellus Fauré Marie Fremiet'ga. Neil oli kaks poega. Ta pidi pere ülalpidamiseks palju aega õpetamisega raha teenima ja seetõttu ei jäänud tal palju aega komponeerimiseks, välja arvatud suvel. Tema kirjastajad ei maksnud talle oma kompositsioonide eest palju raha.

1892. aastal sai ta Prantsuse provintside muusikakonservatooriumide inspektoriks, mis tähendas, et ta ei pidanud enam amatöörõpilasi õpetama. 1896. aastal sai temast lõpuks Église de la Madeleine'i peaorganist. Samuti sai temast Pariisi konservatooriumi kompositsiooni professor. Siin õpetas ta mitmeid õpilasi, kellest said olulised prantsuse heliloojad, sealhulgas Maurice Ravel, Nadia Boulanger ja Charles Koechlin. Aastal 1905 sai temast konservatooriumi direktor.

Vanemaks saades muutus ta kurdiks. Kõrged ja madalad helid kõlasid tema jaoks segaselt. Ta lahkus konservatooriumist 1920. aastal 75-aastaselt. Samal aastal sai ta Légion d'Honneur'i Suurristi. See oli muusiku jaoks ebatavaline, et ta sai nii kõrge autasu. Tema tervis halvenes, osaliselt seetõttu, et ta suitsetas palju. Ta suri 1924. aastal Pariisis kopsupõletikku ja talle korraldati riiklikud matused. .

John Singer Sargendi õliportree Gabriel Fauré'st, umbes 1889 (Pariisi muusikamuuseum)

Tema muusika

Gabriel Fauré on prantsuse kunstilaulu ehk mélodie suurim helilooja. Ta õppis École Niedermeyeris palju sellest, kuidas kirjutada ilusaid, voolavaid harmooniaid. Ta õppis ka kiriklikke moode. Seda võib kuulda paljudes tema muusikas. Ta kirjutas mitu laulutsüklit (laulude kogumikku), sealhulgas ühe nimega "La Bonne Chanson". Fauré klaveriteosed on enamasti lühikesed teosed, nagu barcarolles, nocturnes ja impromptus. Need on sageli täis arpeggiofiguure, mille meloodia liigub ühest käest teise. Tema kammerteoste hulka kuuluvad klaverikvartetid ja -kvintetid, keelpillikvartett, klaveritrio, kaks sonaati viiulile ja klaverile ning kaks sonaati tšellole ja klaverile. Eriti tuntud on tema Élégie tšellole ja klaverile. Ta ei näidanud kunagi suurt huvi orkestrile kirjutamise vastu. Tema orkestriteosed koosnevad enamasti juhumuusikast. Tema "Requiem" on populaarne nii amatöör- kui ka professionaalsete kooride seas.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Gabriel Urbain Fauré?

V: Gabriel Urbain Fauré oli prantsuse helilooja, organist, pianist ja muusikaõpetaja, kes sündis 12. mail 1845. aastal Pamiers's, Ariège'is, Midi-Pyrénées's ja suri 4. novembril 1924. aastal Pariisis.

Küsimus: Mille poolest oli Fauré tuntud heliloojana?

V: Fauré oli tuntud oma harmooniate poolest, mis mõjutasid oluliselt paljusid 20. sajandi heliloojaid. Ta oli tuntud ka oma prantsuse laulude, kammermuusika ja klaverimuusika poolest.

K: Mille poolest erines Fauré enamikust oma aja prantsuse heliloojatest?

V: Enamik Fauré ajastu prantsuse heliloojaid sai kuulsaks ooperite kirjutamisega, kuid Fauré kirjutas ainult ühe ooperi.

K: Millised on Fauré kõige olulisemad teosed?

V: Fauré tähtsamate teoste hulka kuuluvad tema prantsuse laulud, kammermuusika, klaverimuusika ja tema "Requiem", mis on üks populaarsemaid rekvieme ja mida saab esitada väikese orkestri ja kooriga.

K: Mis on Fauré Requiemis erilist?

V: Fauré "Requiem" sisaldab soolo "Pie Jesu", mis on mõeldud kõrgtoonelisele lauljale või sopranile.

K: Millised on veel mõned Fauré populaarsed teosed?

V: Mõned teised Fauré loodud populaarsed palad on tema Berçeuse'i teosest Dolly Suite klaveriduole, Sicilienne teosest Pelléas et Mélisande'i muusikast ja laul Après un rêve, mida mõnikord mängitakse sooloinstrumendil, näiteks tšellol.

K: Kuidas mõjutas Fauré muusika muusikamaailma?

V: Fauré muusika, eriti tema harmoonia, mõjutas paljusid 20. sajandi heliloojaid.