Camille Saint-Saens (prantsuse keeles Camille Saint-Saëns) (sündinud Pariisis 9. oktoobril 1835; surnud Alžiiris 16. detsembril 1921) oli prantsuse helilooja, pianist ja organist. Ta oli üks oma aja suurimaid heliloojaid. Ta komponeeris palju eri liiki muusikat. Tema parimate teoste hulka kuuluvad sümfoonia nr 3 (koos oreliga) , klaverikontsert nr 2, viiulikontsert nr 3, tšellokontsert nr 1, ooper "Simson ja Delila" ja "Danse Macabre". Tema kõige populaarsem teos on aga "Loomade karneval". Saint-Saens vihkas, et teda peetakse "Loomade karnevali heliloojaks". Ta ütles, et kirjutas selle vaid lõbu pärast ja ei tahtnud, et keegi seda esitaks. Tänapäeval on see endiselt üks populaarsemaid lastepalu.
Elulugu lühidalt
Saint-Saëns oli lapsandekus: juba varases nooruses paistis välja tema erakordne muusikaline anne. Ta õppis Pariisi konservatooriumis ja töötas kogu elu muusikuna — nii esinejana, organistina kui ka pedagoogina. Ta oli aktiivne muusikaelu korraldaja: tema huvide hulka kuulus uue prantsuse muusika toetamine ja laiem rahvusvaheline kontakti loomine muusikutega üle Euroopa.
Muusikaline stiil ja tegevus
Saint-Saëns oli tehniliselt meisterlik helilooja: tema teostes on selge vorm, selge meloodia- ja harmooniakeel ning sageli soliidselt kujundatud orkestratsioon. Kuigi ta hindas klassikalisi vorme ja traditsioone, ei kartnud ta kasutada värvikaid orkestratsioonivõtteid ja eredaid temaatilisi ideid. Tema stiil jäi paljuski konservatiivseks võrreldes 19. sajandi lõpu uuendustega, mistõttu ta ei olnud alati kaasaegsete avangardsete suundade soosik.
Ta oli üks algatajaid ja toetajaid prantsuse muusika elavdamisel pärast 1870. aasta sõja järgselt tekkinud kultuurilist vajadust. Saint-Saëns oli seotud muusikaühingute ja kontsertiorganisatsioonidega, mis aitasid tõsta prantsuse heliloojate tuntust.
Peamised teosed ja žanrid
- Sümfooniad ja orkestriteosed: eriti tuntud on sümfoonia nr 3 (orgelsümfoonia), kus orel mängib olulist rolõ.
- Kontserdid: klaveri-, viiuli- ja tšellokontserdid on püsivad programmilemendid — nende hulgas klaverikontsert nr 2, viiulikontsert nr 3 ja tšellokontsert nr 1.
- Ooperid: kõige silmapaistvam on ooper "Simson ja Delila", mis on jäänud repertuaari tänu tugevale meloodilisele loomingule ja dramaturgiale.
- Laulud, kammer- ja klaverimuusika: Saint-Saëns kirjutas hulgaliselt laule, kammermuusikat ja sooloklaveriteoseid, mis näitavad tema meloodilist ning vormilist meisterlikkust.
- Le Carnaval des animaux (Loomade karneval): lõbus ja meeldejääv orkestriteos, mis sisaldab mitmeid karakteripalasid (nt Le Cygne — "Luik"). Kuigi see teos on väga populaarne, suhtus helilooja sellesse ambivalentse tunde ja pidas seda pigem kergeks meelelahutuseks kui tõsiseltvõetavaks ambitsioonikaks teoseks.
- "Danse Macabre": üks tuntumaid orkestripalasid, mille melanhoolne ja huvitav orkestratsioon on kütkestanud publikku sajandeid.
Isiklik elu, suhtumine ja pärand
Saint-Saëns oli tuntud kui äärmiselt professionaalne ja sageli kriitiline muusik. Ta hinnati kui erakordselt vilunud pianist ja organist — tema virtuoossus aitas tal esineda ja levitada oma teoseid kogu Euroopas. Ta oli produktiivne kirjanik ja esineja, kirjutas muusikakriitikat ning pidas loenguid muusikast.
Tänapäeval mõistetakse Saint-Saënsi laiemalt kui mitmekülgset heliloojat, kelle loomingus leidub nii meelelahutuslikku kui ka sügavamat, tõsist muusikat. Mõned tema teosed, nagu sümfoonia nr 3 või ooper "Simson ja Delila", on püsivalt rahvusvahelises repertuaaris. Samas on ka väiksemad palad ja kammerlooming saanud uue hinnangu muusikateaduse ja esitajate huvi kaudu.
Saint-Saënsi pärand on mitmetahuline: ta aitas hoida ja edasi arendada prantsuse muusikatraditsioone, oli silmapaistev interpreet ja õpetaja ning jättis maha rikkaliku ja mitmekesise heliloomingu, mis kõnetab publikut endiselt ka 21. sajandil.
