Charles Gounod (1818–1893) — prantsuse helilooja, 'Faust' ja 'Ave Maria' autor

Charles Gounod (1818–1893) — prantsuse helilooja, "Faust" ja "Roméo et Juliette" autor; kuulus "Ave Maria", elulugu ja suurimad teosed.

Autor: Leandro Alegsa

27-09-2025

Charles-François Gounod (sündinud Pariisis 17. juunil 1818; surnud Saint-Cloudis (Prantsusmaa) 17. oktoobril 1893) oli prantsuse helilooja. Gounod (hääldus: "Goo - no") kirjutas palju erinevaid teoseid, kuid tänapäeval on ta kõige tuntum oma ooperite "Faust" ja "Roméo et Juliette" ning eelkõige väga populaarse "Ave Maria" järgi, mis on Johann Sebastian Bachi prelüüdi juurde kuuluv meloodia.

Elulugu

Charles Gounod õppis Pariisi konservatooriumis, kus tema õpetajate hulka kuulusid nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud muusikameistrid. 1839. aastal võitis ta prestiižse Prix de Rome, mis võimaldas tal reisida Itaaliasse ja süvendada oma muusikalisi teadmisi. Pärast Itaalias veedetud aega kujunes tema stiil, mis ühendab romantilise meloodilisuse ja religioosse kalduvuse.

Gounod töötas erinevates ametites: ta kirjutas nii ooperit, kirkumuusikat, laule kui ka instrumentaalmuusikat. Tema karjäär kulges aktiivselt 19. sajandi keskpaigas ja lõpus, mil ta saavutas suurt rahvusvahelist tuntust. Franco–Pruusia sõja ja ühiskondlike muutuste taustal viibis ta mõnda aega ka Inglismaal, ent naasis lõpuks Prantsusmaale, kus ta suri 1893. aastal.

Muusika ja loomingu põhijooned

Gounodi muusika on tuntud oma lauluja meloodilise rikkuse ja selge vormitunnetuse poolest. Tema loomingusse kuulub nii ilmalikku kui ka kiriklikku repertuaari; ta oskas kombineerida romantilist emotsionaalsust ja traditsioonilist harmooniat. Religioon mängis tema elus ja loomingus olulist rolli — paljud tema meeldejäävamad teosed on sakraalset laadi.

Ooperid: kõige kuulsamad on Faust (esietendus 1859) ja Roméo et Juliette (esietendus 1867). Lisaks on tuntud ka Mireille (1864) ja La Reine de Saba (1855–1862 kandisoomes).
Sakraalmuusika: misa- ja oratooriumižanrid, kiriklikud motetid ja palved.
Laule ja kammermuusikat: hammoniseeritud meloodiad, kerged klaverisaated ja lied‑stiilis palad.

"Ave Maria" ja Bach

Gounod on laiemale publikule eriti tuntud oma meloodia poolest, mille ta liitis Johann Sebastian Bachi klaveriprelüüdi (BWV 846) harmonicaga. Tulemuseks on leebelt religioosne ja väga lauldav Ave Maria, mis on levinud nii jumalateenistustel, pulmatseremooniatel kui ka kontsertidel üle maailma. See seos Bachi prelüüdi ja Gounodi voolava meloodiaga näitab tema oskust siduda barokne harmooniline alus romantilise meloodiaga.

Mõju ja pärand

Gounod mõjutas 19. sajandi prantsuse ooperitraditsiooni, eriti meloodilise kirjutamise ja dramaturgia kaudu. Tema ooperid, eriti Faust, on jäänud rahvapäraseks repertuaariks tänu haaravatele arioso-dele ja selgelt kujundatud tegelastele. Sakraalse loominguga tuletas ta prantsuse muusikaringkondadele meelde barokse ja liturgilise muusika väärtusi.

Gounod'i muusika kõnetab tänapäevalgi puhkpillikesi, koore ja soololauljaid; tema teoseid hinnatakse nii esitamisväärsuse kui ka emotsionaalse otsekohesuse tõttu. Tema Ave Maria on üks paljudest näidetest, kuidas väiksem teoseosa võib saada iseseisvaks ja püsivaks osaks globaalsest muusikakultuurist.

Lõpetuseks

Charles Gounod oli mitmekülgne helilooja, kes ühendas romantilise meloodilisuse ja kirikliku tõsiduse. Tema looming on jätkuvalt osa nii klassikalise muusika repertuaarist kui ka igapäevastest rituaalidest, mis kinnitab tema mõju ja ajatusust muusikamaastikul.

Varajane elu

Gounod sündis Pariisis. Tema isa oli maalikunstnik ja graveerija. Tema ema oli tema esimene klaveriõpetaja. Kui isa 1823. aastal suri, alustas ema klaveriõpetuse kooli. Gounod näitas peagi üles muusikalist annet ja läks õppima Pariisi konservatooriumi. Ta õppis kolme õpetaja juures, kes kõik surid varsti pärast seda, kui Gounod sai nende õpilaseks. Esimesel korral, kui ta konkureeris Prix de Rome'ile, ei saanud ta seda, kuid kolmandal korral, 1839. aastal, oli ta edukas. See tähendas, et ta võis minna Rooma, et rohkem muusikat õppida.

Roomas meeldis talle 16. sajandi religioosne muusika, mille autoriteks olid sellised heliloojad nagu Palestrina. Kaasaegsed ooperiheliloojad, nagu Donizetti ja Bellini, ei meeldinud talle eriti. Gounod veetis osa aastast ka Austrias ja Saksamaal. Ta läbis Leipzigi, kus ta kohtus Mendelssohniga, kelle muusika avaldas talle suurt muljet.

Gounod naasis Pariisi, kus ta sai tööd kiriku muusikajuhina. Ta mõtles hakata preestriks, kuid siis mõtles ta ümber. Ta jättis oma töö kirikus. Mõni aeg hiljem sai ta sõbraks lauljatar Pauline Viardot' ja tema abikaasa Louis'ga. Ta veetis mõnda aega nende kodus, kus ta kirjutas ooperi "Sapho".

Ta komponeeris Messe Sollennelle, mida tuntakse ka kui Püha Cecilia missat. Kaks katkendit sellest teosest esitati esmakordselt Londonis 1851. aastal ja see aitas tal kuulsaks saada. Selleks ajaks oli ta juba abielus. Ta oli ametis mitme koori juhatajana. Ta hakkas kirjutama palju koorimuusikat.

Ta kirjutas 1855. aastal kaks sümfooniat, 1. sümfoonia D-duur ja 2. sümfoonia Es-duur, kuigi neid ei mängita tänapäeval sageli.

Keskmine periood

1856. aastal hakkas ta kirjutama ooperit, mille järgi teda praegu kõige paremini mäletatakse: Faust (1859), mis põhineb Goethe näidendi "Faust" esimesel osal. Ooper toodi lavale 1859. aastal ja seda mängiti peagi paljudes riikides, eriti Saksamaal. Helilooja Richard Wagner oli Saksamaa tähtsaim ooperihelilooja ja tema ooperid olid üsna erinevad, mistõttu ta ütles, et Gounod' ooperid on rumalad.

Kui 1870. aastal puhkes Prantsuse-Preisi sõda, läks Gounod Inglismaale elama. Ta jäi sinna viieks aastaks ja temast sai praeguse Royal Choral Society esimene dirigent. Gounod kirjutas sel ajal palju muusikat kooridele, sealhulgas spetsiaalselt 1871. aastal Royal Albert Halli avamiseks loodud moteti. Ta töötas väga palju, kuigi oli sageli masendunud sõjaolukorra tõttu Prantsusmaal. Tema maja Saint-Cloudis oli hävitatud. Ta naasis 1874. aastal Prantsusmaale ja oli rõõmus, et sai tagasi oma pere juurde.

Ta kirjutas palju kammermuusikat, sealhulgas viis keelpillikvartetti, kuid neid ei mängita tänapäeval peaaegu kunagi.

Viimased aastad

Hiljem hakkas Gounod taas väga huvituma religioonist. Ta kirjutas palju religioosset muusikat, sealhulgas oma kuulsa muusikalise seade "Ave Maria", mis põhineb J. S. Bachi "Hästi tempereeritud klaveri" I raamatu esimesel prelüüdil, ja Vatikani hümni "Hymnus Pontificius". Ta kirjutas ka kaks oratooriumi, sealhulgas "Mors et vita", mis meeldis kuninganna Victoriale nii väga, et ta palus seda 1886. aastal Royal Albert Hallis esitada.

Ta oli just lõpetamas rekviemi "Le Grand Requiem", kui ta suri. Talle korraldati 27. oktoobril 1893 riiklikud matused. Ta palus, et kogu muusika tema matustel oleks ainult laulumuusika.