Oratoorium
Oraatorium on muusikateos orkestrile, koorile ja soololauljatele. Tavaliselt jutustab see lugu Vanast Testamendist. Oraatorium võib olla umbes kaks tundi pikk: terve kontsert. See sarnaneb pigem ooperiga, kuid kui ooperit mängitakse laval kostüümides, siis oratooriumi lauldakse ja mängitakse kontserdisaalis või kirikus. Oratoorium, nagu me seda teame, loodi 18. sajandil. Tavaliselt olid sõnad helilooja enda keeles, mitte itaalia keeles, nagu enamik oopereid sel ajal.
Sõna "oratoorium" kasutati juba sajandeid tagasi Lääne-Euroopa kirikutes esitatud muusikadraamade kohta. Itaalias koostati 17. sajandil nii oratooriume kui ka oopereid. Saksamaal kirjutasid sellised heliloojad nagu Heinrich Schutz ja hiljem Johann Sebastian Bach passioonid, mis jutustavad ristilöömise lugu. Neid ei nimetata tavaliselt "oratooriumideks", kuid need on sarnased.
Esimene oluline oratooriumide helilooja oli Georg Friedrich Händel. Saksamaal sündinud Händel oli muutunud inglasteks. Händel oli kirjutanud palju oopereid, kuid 1732. aastal hakkas ta selle asemel kirjutama oratooriume ja üsna äkki hakkasid inimesed oratooriumide vastu suurt huvi tundma. Ta kasutas samasugust muusikat nagu oma ooperites: teos algas overtuuriga (sissejuhatus orkestrile) ja seejärel järgnesid rekitatiivid (loo jutustavad osad), aariad (laulud soololauljatele) ja koori jaoks mõeldud koorid. Koor oli oratooriumides väga oluline: nad said rohkem laulda kui enamikus ooperites. See tähendas, et koorid muutusid väga populaarseks ja see traditsioon levis Inglismaalt (kus Händel elas) teistesse Euroopa riikidesse. Händeli kuulsaim oratoorium on "Messias". Erinevalt enamikust tema teistest oratooriumidest ei ole lugu pärit Vanast Testamendist. See räägib Jeesuse sünnist, elust ja surmast. Suurbritannias esitatakse Händeli "Messiat" traditsiooniliselt jõulude ajal. Teised Händeli oratooriumid on järgmised: Debora, Saul, Simson, Juudas Makkabaios ja Saalomon. Händel kirjutas kõik need oratooriumid ingliskeelsetele tekstidele.
19. sajandil oli oratoorium väga populaarne. Sajandivahetusel kirjutas Joseph Haydn oma kahes oratooriumis mõned oma parimast muusikast: Die Schöpfung (1798) ja Die Jahreszeiten (1801). Mendelssohn kirjutas "Püha Paulus", "Eelija" ja "Ülistushümni". Dvořák, Berlioz ja Gounod kuuluvad romantika tähtsamate oratooriumiheliloojate hulka. 20. sajandi kuulsate oratooriumide hulka kuuluvad Elgari "Gerontiuse unenägu" (1900), Waltoni "Belsazari püha" (1931) ja Tippetti "Meie aja laps" (1941).
Küsimused ja vastused
K: Mis on oratoorium?
V: Oraatorium on muusikateos orkestrile, koorile ja soololauljatele, mis tavaliselt jutustab ühe loo Vanast Testamendist. See sarnaneb ooperiga, kuid seda esitatakse pigem kontserdisaalis või kirikus kui kostüümidega laval.
K: Millal loodi oratoorium?
V: Oratoorium, nagu me seda teame, loodi 18. sajandil.
K: Millises keeles koostati enamik oopereid sel ajavahemikul?
V: Enamik oopereid selle ajajärgu jooksul on kirjutatud itaalia keeles.
K: Kes oli esimene oluline oratooriumi helilooja?
V: Georg Friedrich Händel oli esimene oluline oratooriumide helilooja.
K: Milline on Händeli kõige kuulsam teos?
V: Händeli kuulsaim teos on "Messias", mis jutustab Jeesuse sünnist, elust ja surmast.
K: Kes on veel mõned heliloojad, kes kirjutasid 19. sajandil populaarseid teoseid?
V: Joseph Haydn kirjutas "Die Schöpfung" (1798) ja "Die Jahreszeiten" (1801), Mendelssohn kirjutas "Püha Paulus", "Eelija" ja "Hymn of Praise", Dvořák, Berlioz ja Gounod kuuluvad tähtsamate romantiliste oratooriumiheliloojate hulka, Elgar kirjutas "Dream of Gerontius" (1900), Walton "Belsazari püha" (1931) ja Tippett "Child of our Time" (1941).
