Oratoorium — mis see on: ajalugu, struktuur ja kuulsamad teosed

Avasta oratooriumi ajalugu, struktuur ja kuulsamad teosed — Händelist Messiaseni: põhjalik ülevaade koorimuusika, passioonide ja klassikaliste meistrite maailmast.

Oratoorium on suuremahuline muusikateos orkestrile, koorile ja soololauljatele. Tavaliselt jutustab see lugu Vanast Testamendist või mõnest muust piibellikust või religioossest teemast, kuid leidub ka oratooriume, mis põhinevad teistel kirjanduslikel või ajaloolistel sündmustel. Oratoorium võib kesta ühest tunnist kuni umbes kahetunnise kontserdini; mõnikord esitatakse see osadena sama kontserdi jooksul. See sarnaneb pigem ooperiga, kuid kui ooperit mängitakse laval kostüümides, siis oratooriumi esitatakse tavaliselt kontserdisaalis või kirikus ning see on üldjuhul mittestseeniline. Oratoorium, nagu me seda laiemalt tunneme, kujunes eriti 18. sajandil (18. sajandil), ja sageli olid sõnad helilooja või libretisti emakeeles, mitte itaalia keeles, mida kasutati paljudes oopereahelates tollal.

Struktuur ja muusikalised elemendid

Oratoorium sisaldab tavaliselt mitmeid muusikalisi vorme: etteastesid orkestrile (näiteks overtuur), jutustavaid laule (rekitatiivid), väljendusrikkaid soololaulusid (aariad) ning laiematele solistirühmadele või kogu kollektiivile mõeldud koorosi. Lisaks võib esineda instrumentaalvahepalasid, duette ja ansambliteoseid. Koor võtab oratooriumides sageli suurema rolli kui enamikus oopereites, andes töösse kollektiivse, narratiivse või kommentaari funktsiooni. Tekstid (libretod) põhinevad sageli kirjalikel allikatel ning neid koondab tavaliselt üks jutustaja või mitme solisti ja koori vahelduv roll.

Ajalugu ja areng

Sõna "oratoorium" oli kasutusel juba varem Lääne-Euroopa kirikutes esitatud muusikadraamade puhul (Lääne-Euroopa). Itaalias koostati 17. sajandil nii oratooriume kui ka oopereid ning mõlema žanri piiri on ajalooliselt raske täpselt määratleda. Saksamaal kirjutasid sellised heliloojad nagu Heinrich Schutz ja hiljem Johann Sebastian Bach passioonid, mis jutustavad ristilöömise lugu. Neid teoseid ei nimetata tavaliselt "oratooriumideks", kuid struktuurilt ja religioossest sisust tulenevalt on need lähedased oratooriumile ning mõlemad žanrid mõjutavad üksteist.

Esimene oluline oratooriumide helilooja oli kindlasti Georg Friedrich Händel. Saksamaal sündinud Händel oli muutunud inglasteks. Händel oli kirjutanud palju oopereid, kuid 1732. aastal hakkas ta selle asemel kirjutama oratooriume ja üsna äkki hakkasid inimesed oratooriumide vastu suurt huvi tundma. Ta kasutas sarnast muusikat nagu oma ooperites: teoseid alustas tihti overtuur ning seejärel järgnesid rekitatiivid, aariad ja koori jaoks mõeldud numbrid. Koorid said Händeli oratooriumides sageli keskse rolli, mis aitas kooritraditsioonil Inglismaalt (kus Händel elas) laieneda teistele Euroopa riikidele. Händeli kuulsaim oratoorium on "Messias", mille üks tuntuimaid hetki on "Hallelujah" koor. Erinevalt enamikust tema teistest oratooriumidest ei põhine see lugu ainult Vanal Testamendil, vaid käsitleb Jeesuse sündi, elu, surma ja ülestõusmist. Suurbritannias esitatakse Händeli "Messiat" traditsiooniliselt jõulude ajal. Teised Händeli tuntud oratooriumid on Debora, Saul, Simson, Juudas Makkabaios ja Saalomon. Händel kirjutas need oratooriumid ingliskeelsete tekstide alusel.

19. ja 20. sajand

19. sajandil kogus oratoorium taas suurt populaarsust. Sajandivahetusel kirjutas Joseph Haydn oma kahes oratooriumis mõningat parimat muusikat: Die Schöpfung (1798) ja Die Jahreszeiten (1801). Neis teostes on kombineeritud suur orkestratsioon, värvikad kooripildid ja detailne teksti illustrateerimine. Mendelssohn andis oratooriumile 19. sajandil uue hingamise, kirjutades teosed "Püha Paulus", "Eelija" ja "Ülistushümni", mis näitavad nii klassikalist kui romantilist mõjutust.

Dvořák, Berlioz ja Gounod kuuluvad romantika perioodi olulisemate oratooriumiheliloojate hulka, igaüks oma stiili ja kõlapildiga. 20. sajandi oluliste oratooriumide hulka kuuluvad Elgari "Gerontiuse unenägu" (1900), Waltoni "Belsazari püha" (1931) ja Tippetti "Meie aja laps" (1941). Nendes teostes kajastuvad nii ajaloolised teemad, sotsiaalsed probleemid kui ka uued helikeeled ning nad on olnud olulised laiemale koorikogukonnale ja professionaalsetele esitajatele.

Esitamispraktika ja žanri tähendus tänapäeval

Tänapäeval esitatakse oratooriume nii kiriklikes kontekstides, klassikalistes kontsertides kui ka muusikafestivalidel. Paljud kogukonna- ja üliõpilaskoorid võtavad repertuaari hulka suuremaid oratooriume, sest need annavad võimaluse suurte koosseisude ja solistide kaasamiseks. Samuti on viimastel aastakümnetel tekkinud kaasaegseid oratooriume, mis käsitlevad aktuaalseid ajaloolisi või ühiskondlikke teemasid ning kasutavad uusi muusikalisi keeli.

Kuidas eristada oratooriumi teisestest žanritest

• Ooper: lavastuslik, kostüümid, näitlemine ja tihti fiktiivne draama.
• Oratoorium: kontsertlik, tavaliselt mittestseeniline, sageli religioosne või ajalooline sisu.
• Passioon: eraldi žanr, mis keskendub Kristuse kannatustele ning on lähedane oratooriumile, kuid tihti spetsiaalselt liturgiliseks kasutamiseks.
• Kantaat: lühem muusikaline vorm (religioosne või ilmalik), mida laiemalt kasutatakse kirikukontsertides ja –teenistustes.

Oratoorium on jätnud püsiva jälje nii koorimuusikale kui ka laiemale klassikalisele traditsioonile: selle intensiivne kooriline kirjutus, tugev narratiivne vorm ja võimalus käsitleda suuri moraalseid ning religioosseid teemasid teevad sellest žanrist endiselt olulise osa muusikalise repertuaari hulgas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on oratoorium?

K: Millal loodi oratoorium?

K: Millises keeles koostati enamik oopereid sel ajavahemikul?

K: Kes oli esimene oluline oratooriumi helilooja?

K: Milline on Händeli kõige kuulsam teos?

K: Kes on veel mõned heliloojad, kes kirjutasid 19. sajandil populaarseid teoseid?

Otsing