Laulja on inimene, kes laulab. Igaüks, kes laulab, on laulja — alates seltskondlikest lauljatest kuni professionaalsete solistideni. Mõned inimesed teevad seda kutsetööna (kutseline laulja), teised võivad laulda ilma palgata (amatöörlaulja). Lauljad võivad esitada väga erinevat muusikat: laule, ooperit, jazz-standardit, pop-hitte, rahvaviise jpm. Neid võib saata instrument või orkester. Mõned lauljad mängivad laulmise ajal ka muusikainstrumenti, näiteks klaverit, kitarri või harfi (nad saadavad end ise). Laulmine on oluline filmides ja teatris, samuti kirikus, rahvapidustustel ja paljudes kultuurilistes rituaalides.

Tüübid ja stiilid

Lauljaid saab jagada mitmel moel: vokaalse registreeringu, žanri, ülesannete ja esinemisvaldkonna järgi. Peamised tüübid ja stiilid:

  • Klassikaline laulja — ooperisolistid, liedi- ja oratooriumisolistid, kes töötavad tihti muusikakoolide ja ooperiteatriga. Nad kasutavad tavaliselt ulatuslikku vokaaltehnikat ja akadeemilist hääleseadust.
  • Pop- ja rocklaulja — esineb bändides või sooloartistidena, sageli kasutab mikrofonitehnikat ja eri vokaalistiile (näiteks belting või falsett).
  • Jazzlaulja — improvisatsioon, fraaseerimine ja unikaalne hüpernüüvik iseloomustavad neid; tihti esitatakse väikse koosseisuga klubi- või stuudiokontekstis.
  • Folk- ja rahvalaulja — keskendub traditsioonilisele materjalile ja sageli ka keelelistele eripäradele ning kohalikele laulumaneeridele.
  • Vastvokaal/taustvokaal — toetab peavokaali harmooniatega, refräänidega või küsimuste-vastuste osadega.
  • Stuudio- ja sessioonilaulja — töötab salvestustes, reklaamides ja teleprodutsioonis; peab olema mitmekülgne ja kiire õppija.
  • Religioosne/korali laulja — laulab kirikukoorides või muudes usulistes koosseisudes; rõhk on ühislaulmisel ja tekstiliselt tähenduslikul esitamisel.

Hääle tüübid ja vokaalne jaotus

Laulusüsteemid klassikalises traditsioonis määravad vokaalidele nimetused, mis aitavad küsida sobiva repertuaari ja rolle:

  • Sopran — kõrgeim naishääl;
  • Mezzosopran — kesk-kõrge naishääl;
  • Alt/kontralto — madalam naishääl;
  • Tenor — kõige kõrgem meeshääl;
  • Bariton — keskmine meeshääl;
  • Bass — madalaim meeshääl.

Pop- ja jazzkeskkonnas kasutatakse tihti termineid nagu falsett, rind- ja peavokaal, ning häälaja jagunemine on paindlikum. Oluline on, et laulja tunneks oma ulatust ja mugavad toonid.

Rollid ansamblis ja laval

Peavokalist (lead vocal või lead singer) on bändi liige, kes laulab laulu peamised soolovokaalid. Esineja võib mängida ka üht või mitut instrumenti ning on tavaliselt oma ansambli "liider", kes on sageli intervjuudes ja avalikkuse ees kõneisik. Vokalistile viidatakse mõnikord ka kui frontmanile. Näiteks Jerry Garcia oli Grateful Dead'i laulja ja frontman.

  • Taustvokaal — toetab solisti harmooniaga, parandab refräänide mõju ja loob kõlaliselt rikkama tausta.
  • Solist — konkreetse pala esitaja või soolopartii esindaja; võib olla ansambli sees või soololauljana.
  • Session-/stuudiolaulja — töötab stuudios paljude artistide ja produtsentidega, sageli mitme žanri piires.
  • Koolitaja/vokaalpedagoog — õpetab hääletehnikat ja ettevalmistust; paljud professionaalsed lauljad õpetavad ka teistele.

Vokaaltehnika ja ettevalmistus

Hea laulja treenib korrapäraselt vokaaloskusi ja füüsilist vastupidavust. Olulised komponendid:

  • hingamisharjutused ja diafragmaalne tugi;
  • skeemiline vokaalsoojendus (skaalad, arpegiad, artikulatsiooniharjutused);
  • toonide ja dünaamika kontroll (pehme ja kõva heli, crescendo, diminuendo);
  • dikteerimine ja sõnade selgus (diktsioon);
  • mitme keele laulmine — eriti klassikalistes rollides on sageli vaja osata itaalia, saksa, prantsuse ja ladina keelt;
  • läbilugemine, interpretatsioon ja lavaline kehakeel.

Tervise- ja häälehooldus

Hääl on instrument — selle eest tuleb hoolitseda. Põhilised soovitused:

  • piisav vedeliku tarbimine ja häälerahu vajadusel;
  • soojendamine enne pikki kontserte või intensiivseid sissekannete sessioone;
  • mitte laulda haige kurguga ega üle pingutada; vajadusel pöörduda foniatri või vokaalspetsialisti poole;
  • õige kehahoiak ja hingamistehnika vähendavad pinget kurgu piirkonnas;
  • tervislik eluviis — piisav uni, tasakaalustatud toit ja suitsetamist vältida (see kahjustab häälepaelu).

Esinemine ja salvestamine

Laulmine võib toimuda erinevates tingimustes:

  • elavad kontserdid ja festivalid — rõhk lavaläbimisel ja publikuga suhtlemisel;
  • stuudiosalvestused — nõuavad täpsust, tehnilist paindlikkust ja tihti mitmekordseid võtteid;
  • teatri- ja muusikalirollid — ühendavad laulu ja näitlemise;
  • tele- ja filmitöö — vajab mikrofonitehnikat ning sageli erinevat häälesäilitust;
  • veebis otseülekanded ja kodustuudio — tänapäeval üha tavalisem viis laiemalt kuulajaskonda jõuda.

Mikrofoni kasutamine, monitoride hulk ja stuudioakustika mõjutavad suuresti, kuidas laulja oma häält kujundab.

Karjäär ja töövõimalused

Laulja võib töötada mitmel viisil: sooloartistina, bändiliikmena, stuudio- ja sessioonilauljana, kooris, muusikalilaval või haridusvaldkonnas kui vokaalpedagoog. Professionaalseks saamiseks on kasulik kombinatsioon ametlikust väljaõppest (muusika- või konservatooriumi õpe), praktikas omandatud esinemiskogemustest ning võrgustikutööst (kontaktid produtsentide, muusikute ja agentidega).

Kultuuriline ja sotsiaalne roll

Lauljad kannavad muusikas ja ühiskonnas ära nii emotsioone kui lugu. Nad võivad olla identiteedi-loojaks, poliitiliste sõnumite vahendajaks, rahvuskultuuri kandjateks või meelelahutajateks. Hea laulja ei ole ainult hääl — ta räägib loo, loob kontakti publikuga ja loob kogemusi, mis kestavad.

Artikli algses osas mainitud näide — Jerry Garcia kui Grateful Dead'i laulja ja frontman — illustreerib, kuidas üks esineja võib olla nii muusikaline juht kui ka ansambli avalik nägu.