Ska-muusika — Jamaica päritolu, rütm ja mõju reggaele

Ska on Jamaica populaarne muusika, mis sai alguse 1950. aastatel. Alguses mängiti ska-d sageli kiiremas ja energilisemas tempos kui hilisemat rocksteady't või reggaed ning see stiil kujunes edasi 1960ndate lõpus, kui osa ska-elementidest sulandus aeglasemasse, rõhutatuma rütmiga reggaeks.

Päritolu ja ajalooline kontekst

Ska tekkis pärast Teist maailmasõda, kui Jamaica kuulates nii Ameerika rütmibluse, jazz'i kui Briti populaarmuusika mõjutusi hakkas looma oma ainulaadset helikeelt. Ska-laule aitasid levitada kohaliku raadiosaated, sound system'id ja stuudioprodutsendid (nt Coxsone Dodd ja Duke Reid). Ska sai kiiresti noorte keelaks ja tuli esile nii tantsukultuuris kui ka sotsiaalses eneseväljenduses.

Rütm ja iseloomulik kõla

Erinevalt paljudest lääne tantsumuusika vormidest on skale iseloomulik rütmiline rõhk off-beat'ile. Tavapärase löögi "üks ja kaks ja kolm ja neli" puhul mängitakse tavalised rütmiosad tugevalt löökpillidel, samal ajal kui kitarr või klaver lööb lühemaid akorde just "ja"-de ajal — see annab muusikale lennuka, hüpleva tunde. Samuti on ska-sagedane walking bass-liin, mis liigub meloodiliselt läbi löökide ja loob rütmika ning meloodia vahelise tiheda sideme.

Instrumentatsioon

Ska-ansamblid on tavaliselt mitmehäälse toru- ja rütmigrupiga. Tüüpiline koosseis sisaldab:

• lauljaid;
• elektrikitarrid, mis mängivad sageli lühikesi akorde off-beat'il;
• elektribass, mis tavaliselt kannab meloodilist bassiliini;
• klaver ja orel, mis lisavad harmooniat ja rütmilist lööki;
• vask- ja puupuhkpillid nagu saksofon, trompet ja tromboon, mis annavad ska-le eristuva vokaalse ja instrumentaalse punch'i.

Lauluvõtted ja "toasting"

Ska-s ja selle järgnenud stiilides kasutasid lauljad ja MC-d sageli improvisatsiooni, kõnelemist ja rütmiliselt korduvaid fraase. Ska-laulja teeb jamaikalist laulu, mida nimetatakse "toastinguks". Kui laulja "toastab", ta lausub, kordab sõnu, leiutab riime ja kasutab mikrofoni rütmilise ja emotsionaalse väljenduse vahendina. See Jamaican "toastingu" stiil oli oluline sillana, mis 1980. aastatel aitas kujuneda räppmuusikale ja DJ-kultuurile.

Mõju ja arengud

Ska mõjutas tugevalt nii Jamaica muusikat (nt rocksteady ja reggae) kui ka ülemaailmset muusikamaastikku. 1970. ja 1980. aastatel tõusis Inglismaal uuesti populaarsus uue 2-Tone liikumisega, mille esindajad (nt The Specials, Madness, The Selecter) segasid ska-d punk- ja pop-elementidega ning tõid stiili laiemale publikule. Hilisemad ska-pungi ja alternatiivse ska laineed Ameerikas ning Euroopas (nt Operation Ivy, Sublime, Reel Big Fish) viisid ska-muusika veelgi erinevatesse suundadesse.

Tuntud artistid ja ansamblid

Jamaica varajastel aastatel olid olulised skaalased muusikud ja bändid nagu The Skatalites, Prince Buster, Toots and the Maytals ning paljud stuudiotöötajad ja produtsendid, kes vormisid stiili kõla. Hiljem levisid ja arenesid ska erinevates kohtades, kohandudes kohalike muusikaliste traditsioonide ja noortekultuuriga.

Kokkuvõte: Ska on energiline ja rütmikas Jamaica-päritolu muusikastiil, mille iseloomulikuks tunnuseks on off-beat-rütm, tugeva bassiga rütmiosa ja rohked puhkpilliriffid. Selle pärand elab edasi reggaes, hip-hopis, 2-Tone'is ja paljudes teistes muusikastiilides üle maailma.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ska-muusika?

K: Kuidas kujunes ska-muusikast reggae?

K: Milliseid instrumente kasutatakse tavaliselt Ska-muusikas?

K: Mis on ska-muusikas off-beat?

K: Mis on ska-muusikas "röstimine"?

K: Millal kohandati jamaikaline "toasting" laulmis- ja rääkimisstiil räppmuusikasse?

K: Millist rolli mängib elektrikitarr ska-muusikas?

Otsing