Saksofon: definitsioon, ajalugu, tüübid ja mängimise põhitõed

Tutvu saksofoniga: ajalugu, tüübid (soprano–bariton), häälestus ja mängimise põhitõed ning kuulsad muusikud — praktiline juhend algajale ja entusiastile.

Saksofon on messingist valmistatud puupuhkpillide perekonna instrument, mida sageli nimetatakse lihtsalt "saksofoniks". Kuigi kere on metallist (messingist), klassifitseeritakse see puupuhkpilliks, sest heli tekib ühe liistukese (reed) vibreerimisest suukorvis. Saksofon on välja töötatud klarnetist ja jagab sellega mitmeid tehnilisi sarnasusi: suukorv, üksikliistuke ja sarnane õhuvoolu ning klahvistiku põhimõte. Instrumenti mängitakse, asetades liistukese suukorvi ning kasutades ligatuuri liistukese kinnitamiseks.

Konstruktsioon ja häälestus

Saksofon koosneb peamiselt suukorvist, torujast kehandist, klahvistikust ning sätestatud nokk-suust (neck) ja suupilli-kinnituse osadest. Tänapäevased saksofonid omavad tavaliselt palju klahve (sageli 20–23 või rohkem) ning ühe oktaaviklahvi (oktaaviklapp), mis aitab hõlpsalt kõrgema registri saavutada.

Häälestamine:

• Üks levinud viis saksofoni häälestamiseks on nihutada suupilli (neck/suukorvi osa). Kui instrument kõlab liiga teravalt (kõrgemalt), saab suupilli veidi välja tõmmata; kui heli on liiga madal (tasane), saab suupilli sisse lükata.
• Teine häälestusmeetod on embouchure ehk huulte ja lõualuu asendi muutmine. Embouchure pingutamine tõstab sagedust, lõdvestamine alandab seda. Mõlemat meetodit kombineeritakse vastavalt ruumi temperatuuri, niiskuse ja muusikalise olukorra järgi.
• Tähele tuleb panna ka liistukese tugevus (reed strength) ja suukorvi/materjali kombinatsioon — need mõjutavad intonatsiooni ja kõla oluliselt.

Saksofoni tüübid

Saksofoni perekond hõlmab väga erineva registriga instrumente, alates äärmiselt madalatest kuni väga kõrgeteni. Levinumate tüüpide järjestus madalast kõrgema suunas on näiteks:

• tubax (haruldane, väga madal register)
• kontrabass (contrabass)
• bass
• bariton (baritone)
• tenor
• alt (alto)
• sopran (soprano)
• sopranino
• soprillo (väga kõrge, harvaesinev)

Tavalised orkestri- ja ansamblikasutuses olevad: bariton, tenor, alt ja sopran. Teised tüübid on kas harvemad või kasutatakse neid spetsiaalsetes ansamblites ja eksperimentaalsemas muusikas.

Ajaloost

Saksofoni leiutas 19. sajandi Belgia instrumentide valmistaja Adolphe Sax 1840. aastatel ning patenteeris selle 1846. aastal. Alguses kohtas saksofon tugevamat vastuseisu: dirigendid ja orkestrandid olid kahtleval seisukohal ning instrument seostus mõnevõrra selle leiutajaga ja tema isikuga, mistõttu saksofonil kulus aega, enne kui see üldsusele ja orkestritele omaks sai. 20. sajandi algusest hakkas saksofon kiiresti populaarsust koguma, eriti sõjaväe- ja teatriorkestrites ning hiljem džässis, kus selle väljendusrikas kõla leidis endale erilise koha.

Mängimise põhitõed

Heli tekitamine: Saksofonist alustab heli tootmist õhuhulga juhtimisega läbi suukorvi: õhk paneb liistukese vibreerima, tekib kõla, mida siis kujundavad klapid ja toru akustika.

Põhilised tehnilised aspektid:

• Õhujuhtimine ja diafragma kasutamine – stabiilne, toetatud hingamine on hädavajalik.
• Embouchure (huulte asend) – õige surve ja asend tagavad puhta kõla ja häälestuse.
• Artikulatsioon – keele kasutamine tongimise (staccato) või legato saavutamiseks.
• Fingerings (klahvikombinatsioonid) – algajad õpivad esmalt põhiklahvid, hiljem lisanduvad altissimo (väga kõrgete helide) ja alternatiivsed fingeringud.
• Octave key/oktaaviklahv – aitab astuda ühe oktaavi võrra kõrgemale; korrektne kasutamine on oluline puhtaks registrivahetuseks.

Alustajale soovitatakse regulaarselt harjutada häälikute (long tones) hoidmist, skaalasid, lihtsat artikulatsiooni ja õhutöö harjutusi. Edasijõudnutele on vajalik harjutada ületoonide ahelaid (harmoonilised sarjad) ja altissimo registreid.

Hooldus ja tarvikud

Õige hooldusega püsib saksofon heas korras pikema aja vältel:

• puhastamine: pärast mängimist tõmmatakse läbi puhastuslapp (swab) või -varda, et eemaldada niiskus;
• korgivaha (cork grease) suupillikorgi määrimiseks — aitab suupilli kergemini paigaldada ja hoiab korgi tervemana;
• liistukeste vahetamine ja vaheldusring — liistukesed kuluvad ja neid tuleks mitme kaupa rotatsioonis kasutada;
• suupilli ja suukorvi puhastamine sooja vee ja spetsiaalse puhastusvahendiga — vältida tugevaid kemikaale;
• regulaarne kontroll ja hooldus meistri juures — klapid ja padjad vajavad perioodset kohendamist ja reguleerimist.

Kasutusžanrid ja tuntud mängijad

Saksofonil on väga mitmekesine roll muusikas: seda kasutatakse klassikalises muusikas, jazzis ja sageli ka rockis, popis ning teistes žanrites. 1940. ja 1950. aastate bigbändid kasutasid saksofoni laialdaselt ja see oli peaoluline soolo- ja sektsiooninstrument selles stiilis.

Mõned maailmakuulsad saksofonimängijad:

• Marcel Mule — tuntud klassikalise saksofoni populariseerija
• John Coltrane — üks džässmaailma mõjukamaid tenor- ja sopransaksofoniste
• Charlie Parker — legendaarne alt-saksofonist ja be-bopi arendaja

Muud tehnilised ja teoreetilised tähelepanekud

Saksofonid on sageli transponeerivad instrumendid: näiteks tenor- ja sopran-saksofon on tavaliselt B♭-instrumentid (kirjutatud C kõlab B♭), alt- ja baritonsaksofon on tavaliselt E♭-instrumendid. See tähendab, et noodikirja lugemisel ja orkestriteoses osalemisel tuleb arvestada transpositsiooniga.

Kokkuvõte: Saksofon on mitmekülgne ja väljendusrikas instrument, mis ühendab messingist ehituse puupuhkpilli akustikaga. Õige tehnika, hooldus ja sobivad tarvikud aitavad saavutada head heli nii klassikalises muusikas kui ka džässis ja popmuusikas.

Küsimused ja vastused

K: Mis tüüpi instrument on saksofon?

K: Kuidas teeb saksofon heli?

K: Millised on mõned saksofonide ühised omadused?

K: Millised on saksofonide erinevad hääled?

K: Kes leiutas saksofoni?

K: Millistes žanrites kasutatakse tavaliselt saksofoni?

K: Kes on mõned kuulsad saksofonimängijad?

Otsing