Klarnet: definitsioon, osad, süsteemid ja mängimise põhialused

Klarnet on puupuhkpill, mille heli tekib ühe reedu (keele) vibreerimisest suukorvi juures. See on mitmekülgne instrument, mida kasutatakse klassikalises muusikas, jazzis, kammermuusikas ja rahvamuusikas.

Klarneti osad

Klarneti korpus koosneb tavaliselt järgmistest osadest: otsik (suukork), barrel (ühendustoru), ülemine liigend (upper joint), alumine liigend (lower joint) ja kell (bell). Korpusel on augud ja klapid, mille kaudu reguleeritakse kõlanud noote. Täpsemalt:

Otsik ja suuklamber: siia kinnitatakse keel (reed) ligatuuriga (ligatuur), mis hoiab keelt paigal. Ligatuur võib olla metallist või kangast/nahast.
Keel (reed): tavaliselt valmistatud roostiku (Arundo donax) varrest, kuid leidub ka bambusest või sünteetilistest materjalidest keeli. Kui õhuvool suukorpist läbides paneb keele vibreerima, tekib heli.
Korpuse avaaugud ja padjad: augud kaetakse sõrmede ja klappide abil, et saavutada erinevad noodid. Padjad tagavad õhukindla sulgemise.
Klahvid ja sõrmikud: klahvid võimaldavad mängida kromaatilist skaala — nuppe vajutatakse sõrmeotstega, sageli mängitakse teatud klahve väikese sõrmega (pinky).

Süsteemid ja klarneti tüübid

Klarnetid võivad erineda klahvistiku ja mehaanika poolest. Tuntumad sõrmesüsteemid on nn Alberti süsteem ja Böhmi süsteem. Viimast (Böhmi süsteemi) kasutavad laialdaselt nii klassikalised orkestrid kui ka jazzmuusikud.

Levinumad klarnetitüübid on:

B-klarnet (B-flat): kõige levinum; kui mängitakse kirjutatud C, kõlab see kontserdina B♭ ehk instrument kõlab ühe tervtooni madalamal võrreldes kirjutatuga.
A-klarnet: kõlab väikese terssi (kolm pooltooni) võrra madalamal kui kirjutatud noot; seda kasutatakse sageli orkestripartiides koos B-klarnetiga toonivahetuste tegemiseks.
Es-klarnet (E-flat): kõrgem instrument, kõlab kirja pandust noodist kolm pooltooni kõrgemal (muutus sõltub transponatsioonist) ja kasutatakse sageli sümfoonia- ja suurvormides ning ka puhkpilliansamblites.
Bassi_klarnet (B♭ bass): madalam hääl, mis kõlab tavaliselt oktaavi võrra madalamal kui soprani B-klarnet; seda kasutatakse orkestrites ja ansamblites, et saada sügavamat kõla.

Mängimise põhialused

Klarneti helitootmine on algajale sageli suhteliselt lihtne: õigesti asetatud reed ja õhuvool annavad esimese helinapi juba varajases staadiumis. Samas on hea, kontrollitud kõla, intonatsioon ja fingeringu täpsus oskused, mis nõuavad harjutamist.

Hambad ja suumõõt: õpetajad soovitavad klarnet õppima hakata siis, kui alumised püsivad hambad on välja kasvanud — see tagab stabiilse hambumuse ja parema huuleasetuse.
Embouchure ja hingamine: õige huuleasend (embouchure) ja sügav, kontrollitud hingamine on hädavajalikud puhta tonaalsuse ning kiirema artikulatsiooni saavutamiseks.
Sõrmesüsteem: klarneti sõrmesüsteem on paljuski sarnane teiste puupuhkpillide, nagu saksofon ja flööt, omaga — see muudab instrumentide vahel vahetamise lihtsamaks, kui baasteadmised on olemas.
Artikulatsioon: tonguing (keelekasutus), legato ja staccato tehnikad annavad erineva iseloomu fraasidele ja nõuavad eriharjutusi.
Hooldus: pärast mängimist tuleks pillilt niiskus välja puhastada (pildiga või vatiiniga), kasutada korviõli ja vajadusel korgiõli, vahetada ja pöörata keeli, et need kuluksid ühtlaselt.

Taas mainitud repertuaar ja ajalugu

Klarnetile on kirjutatud palju eredaid soolo- ja orkestritöid. Kuulus teos, kus klarnet mängib, on Wolfgang Amadeus Mozarti klarnetikontsert, kus klarnetil on laulev solistiosa, mille taustaks mängib ülejäänud orkester. Seda 1791. aastal kirjutatud teost peetakse sageli üheks esimeseks ja olulisemaks suureks kontsertteoseks klarnetile.

Kuigi klarneti heli tegemine võib alguses tunduda lihtne, viib süstemaatiline harjutamine tehnilise virtuoossuseni, mitmekülgse dünaamika ning väljendusrikka fraaseerimiseni. Hästi hooldatud instrument ja sobiv reed/otsik kombinatsioon aitavad mängijal saavutada parimat kõla.

Klarnetit mängitakse (ees)

Märkimisväärsed mängijad

Benny Goodman
Artie Shaw

Küsimused ja vastused

K: Mis on klarnet?

A: Klarnet on puupuhkpill, mis koosneb silindrilisest torust, mille sõrmedega kaetud augud võimaldavad teha noote, ja ühest suupilli külge kinnitatud keelest.

K: Milliseid materjale kasutatakse keelte jaoks?

V: Klarneti keeled on tavaliselt valmistatud erineva paksusega pilliroost, bambusest või plastist.

K: Kuidas puhutakse läbi suukorvi, et tekiks heli?

V: Puhumine läbi suukorvi paneb keeleklapi vibreerima, mis tekitab heli.

K: Millised on erinevad klahvidega klarnetid?

V: Kahte levinud klahvidega klarnetitüüpi nimetatakse Alberti süsteemiks ja Böhmi süsteemiks.

K: Milline klarnetitüüp on kõige populaarsem Põhja-Ameerikas ja teistes lääneriikides?

V: B-klassi klarnet on kõige populaarsem Põhja-Ameerikas ja teistes lääneriikides.

K: Kas peale B-doll on saadaval ka muid suurusi või helikõrgusi?

V: Jah, on olemas ka A- klarnet (pooltooniga madalam), sopranino Es-klarnet (neljandiku võrra kõrgem) ja Bass_klarnet B-dollis (kõlab oktaavi võrra madalamalt).

K: Kas algajatel on lihtne klarnetit mängida õppida?

V: Jah, algajatel on suhteliselt lihtne õppida mängima niipea, kui nende täiskasvanud hambad on kasvanud. Samuti on see lihtsam kui paljud teised puhkpillid, kuna selle sõrmendamissüsteem on sarnane flöödi ja saksofoni omaga.