Vibratsioon: definitsioon, sagedus, amplituud ja mõju helile ning ehitustele

Saa põhjalik ülevaade vibratsioonist — definitsioon, sagedus, amplituud ning nende mõju helile ja ehitiste ohutusele. Õpi mõõtma, ennetama ja vähendama kahjusid.

Vibratsioon tähendab kiiret edasi-tagasi (või üles-alla) liikumist tasakaalupunkti ümber. Vibratsioon võib olla perioodiline (muster) või juhuslik. Midagi, mis vibreerib, võib samal ajal väriseda. Kui see vibreerib korrapäraselt, võib see tekitada muusikalise noodi, sest see võib panna õhu vibreerima. See vibratsioon saadab helilained kõrva ja ajju.

Ehitustehnikas, sealhulgas maavärinatehnikas, võivad vibratsioonid olla halvad. Need võivad põhjustada konstruktsiooni rikkeid.

Aeg, mis kulub vibreerivale objektile, et minna täielikult edasi-tagasi, on periood. Edasi-tagasi liikumiste arv ühes sekundis on selle sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz). Suurim võimalik kaugus tasakaalupunktist on amplituud.

Põhimõisted ja mõõtühikud

• Periood (T) — aeg ühe täisvõnke sooritamiseks. Seos sagedusega: T = 1/f.
• Sagedus (f) — võngete arv sekundis, mõõdetakse hertsides (Hz). Helile vastav kuuldamisvahemik on ligikaudu 20 Hz–20 000 Hz.
• Angulaarne sagedus (ω) = 2πf — kasutatakse palju võnkesüsteemide matemaatikas.
• Amplituud (A) — maksimaalne kaugus tasakaalupunktist (tavaliselt meetrites või nende murdosades).
• Kiirus ja kiirendus — vibratsiooni iseloomustamiseks kasutatakse sageli ka võnke kiirust (m/s) ja kiirendust (m/s²); tööstuslikus mõõtmisel on tavaline näitaja RMS-vaartus (juurkeskmine ruutväärtus).

Liigid ja omadused

• Perioodiline ehk harmooniline vibratsioon — sageli kirjeldatav lihtsa sinusoidi kaudu: x(t) = A sin(ωt + φ). Sul on selge sagedus ja amplituud.
• Mitme sagedusega (mitmetooniline) vibratsioon — koosneb paljudest harmoonilistest komponentidest; helide puhul tekitab see timbri.
• Juhuslik (stohhastiline) vibratsioon — ei kordu korrapäraselt; levinud näiteks masina müras ja teedel tekitatud vibratsioonis.
• Resonants — tekib siis, kui väline koormus või sundsagedus langeb kokku objekti loodusliku (nimetatud) sagedusega; amplituudid võivad sel juhul suureks kasvada ja tekitada kahjustusi.
• Dämping (neeldumine) — vibratsioon väheneb aja jooksul energia kadu tõttu; dämpingu olemus määrab, kui kiiresti võnkumised vaibuvad.

Mõju helile ja inimeste tajule

Vibratsioon, mis paneb õhu vibreerima, tekitab heli. Kuuldav heli sõltub sagedusest ja amplituudist: suurem amplituud tähendab tavaliselt valjemat heli, sagedus määrab tooni kõrguse. Inimesed tunnetavad vibratsiooni ja heli eri viisil:

• 20–20 000 Hz on ligikaudne kuulmisvahemik; alla 20 Hz olevaid võnkeid nimetatakse infrasoundiks (tundlikkus tunnetuslikum kui kuuldav), üle 20 kHz on ultraheli.
• Madala sagedusega vibratsioon (alla ~20–30 Hz) võib olla tuntav kehas ja tekitada ebamugavust või iiveldust, isegi kui seda ei kuule.
• Pidev või tugev vibratsioon võib põhjustada tinnitust, unehäireid, stressi ja töövõime langust.

Mõju ehitistele ja konstruktsioonidele

Vibratsioonide peamised ohud hoonetele ja masinatele:

• Väsimuskahjustused — korduv koormus võib tekitada betoonis ja terases pragunemist ning lõpuks katkemist.
• Resonants — kui konstruktsiooni looduslik sagedus langeb kokku välise põhjuse (nt tuul, liiklus või masinavõnked) sagedusega, suureneb amplituud ja riskid suurenevad.
• Funktsionaalne kahjustus — täppisinstrumentide töövõime võib halveneda; uksed-aknad võivad hakata pragisema ning viimistlusmaterjalid lahti tulema.
• Paisumine ja nihked — maavärinate ja tugevate vibratsioonide korral võivad tekkida püsivad deformatsioonid.

Mõõtmine ja hindamine

Vibratsiooni mõõdetakse eri viise sõltuvalt soovitud suurusest:

• Kiiruse ja asendi mõõtmine — vibromeetrid ja laservibromeetrid mõõdavad liikumise amplituudi ja kiiruse.
• Kiirenduse mõõtmine — piezo- ja MEMS-acceleromeetrid annavad kiirenduse (m/s²), mis on oluline struktuuriehituses ja maavärinate analüüsis.
• Spektrianalüüs — Fourier' transformi abil eraldatakse vibratsioonisagedused, et tuvastada domineerivad komponendid ja resonantsid.
• RMS ja tipuväärtused — tööstuslikult kasutatakse sageli RMS-väärtust vibratsiooni energiakoguse hindamiseks ning tipuväärtusi koormuse ja ohutuse hindamiseks.

Kaitse ja leevendamine

Vibratsioonikontrolli meetmed:

• Eraldamine ja isolatsioon — vibratsiooni allikas paigutatakse amortisaatoritele või isolatsioonipadjale, et vähendada edasi kandumist.
• Dämping — paigaldatakse neelavad materjalid või dämpersüsteemid (nt vaht, vedelikud, hüdraulilised dämpers) võngete summutamiseks.
• Massi- ja jäikuse muutmine — konstruktsiooni omadusi muutes saab looduslikku sagedust nihutada kaugemale ohtlikest sundsagedustest.
• Tuned mass damper (häälestatud massi dämpers) — suured hooned ja sillad kasutavad seda tehnoloogiat (näiteks tornidel), et vähendada tuule ja maavärina tekitatud liikumist.
• Seismiline isolatsioon — maavärinate puhul kasutatakse alustalde ja isolatsioonisüsteemide abil hoone ja maapinna eraldamist.
• Hooldus ja tasakaalustamine — masinate (nt pöörlevate osade) regulaarne hooldus vähendab häireallikaid.

Näited igapäevaelust

• Muusikariistad: keelpillide või pillikeelte vibratsioon tekitab kõla.
• Sildade ja kõrghoonete võnkumine: tuul ja liiklus võivad põhjustada märgatavaid võnkeid.
• Masinad ja mootori alluvad vibratsioon: halb tasakaal või kulunud laagrid põhjustavad tugevat vibratsiooni.
• Maavärinad: maa võnkumine levitab energiat, mis võib tekitada suuri konstruktsioonilisi kahjustusi.

Lihtsad valemid ja seosed

• T = 1 / f (periood ja sagedus ovat pöördvõrdelised)
• ω = 2πf (angulaarne sagedus)
• Lihtsa harmoonilise liikumise puhul: x(t) = A sin(ωt + φ)
• Maksimaalne kiirendus a_max = ω² A — näitab, kuidas kiirendus kasvab ruudu kujul sagedusega ja amplituudiga.

Kokkuvõttes on vibratsioon nii kasulik (nt heli tekitamisel ja mõõtmisel) kui ka potentsiaalselt kahjulik (ehitiste kahjustamine, tervisemõjud). Vibratsiooni mõistmine, mõõtmine ja kontrollimine on oluline nii muusikas, tööstuses kui ka ehitustegevuses, eriti maavärinate ja muude tugevate sundide korral.

Küsimused ja vastused

K: Mis on vibratsioon ja mida see tähendab?

K: Kas vibratsioon on alati perioodiline?

K: Kas midagi, mis vibreerib, võib samal ajal väriseda?

K: Kas korrapärane vibratsioon võib tekitada muusikalise noodi?

K: Kuidas tekitab vibreeriv objekt heli?

K: Millised vibratsioonid võivad olla halvad ehitustehnikas, sealhulgas maavärinatehnikas?

K: Milline on vibreeriva objekti periood ja sagedus?

Otsing